Keelereform

Lihtsustamine

Kõige levinum keelereformi vorm hõlmab sõnade ortograafia muutmist. Seda nimetatakse õigekirjareformiks. Samuti võib muuta keele grammatikat, et lihtsustada kõneviisi, süntaksit, sõnavara ja sõnade moodustamist. Näiteks inglise keeles kasutatakse palju erinevaid eesliiteid, mis tähendavad vastupidist, nagu un-, in-/im-, a(n)-, de-. Keelereform võib soovitada kasutada ainult ühte eesliidet, mis tähendab vastandit, näiteks un-. Lisaks sellele on olemas sellised sõnad nagu "hea" ja "halb", mis tähendavad umbes teineteise vastandit, kuid mida oleks parem (lihtsuse mõttes) kujutada kui "hea" ja "halb", nii et sõna "halb" ei kuulu enam keelde.

Teine hea näide sellest, mida keele lihtsustamine võib teha, on sõna "tuleohtlik". Põlev tähendab, et miski võib kergesti süttida. Algselt oli sõna inflammable, ladinakeelsest inflammare - midagi põlema panna. In- on ka eesliide, mis võib tähendada vastupidist, nagu näiteks läbipaistev, läbipaistmatu. Tänapäeval kasutatakse enamikus juhistes pigem sõna flammable kui inflammable, et mitte segadusse ajada inimesi, et in- ei tähenda antud juhul vastandit.

Mitmes maailma suures keeles on toimunud suured õigekirjareformid: sajandil), hispaania keel (18. sajandil), portugali keel (1910. aastal Portugalis ning 1946 ja 1972 Brasiilias), saksa keel (1901/02 ja 1996/98) ja vene keel (1728 ja 1919).

Puhastamine

Mõned inimesed leiavad, et keele muutmine on halb. Nad tahavad hoida keelt sellisena, nagu see praegu on, või nad tahavad võtta tagasi varem tehtud muudatused. Mõnikord võib purism muuta keele keerulisemaks, sest inimesed lisavad valesid etümoloogiaid:

• iland sai saareks (ladina insula'st. Saar on tegelikult germaani sõna, vrd saksa Eiland).
• ile sai isle (ka insulast)

Näited

Keelereformi näited on järgmised:

• Hiina
• (1920. aastad) - asendas klassikalise hiina keele rahvahiina keelega kui standardse kirjakeelega.
• Mandariini keel valiti komisjonis välja mitme hiina murde hulgast.
• (1950. aastad Hiina Rahvavabariik) - reformis standardkeele kirjutamiseks kasutatavat kirjaviisi, võttes kasutusele lihtsustatud hiina kirjamärgid (hiljem võtsid need üle Singapur ja Malaisia, kuid traditsioonilised hiina kirjamärgid on endiselt kasutusel Taiwanis, Hongkongis, Aomenis ja mitmesugustes ülemerehiina kogukondades). Lihtsustatud on umbes 2000 hiina kirjamärki, millest enamik on igapäevaelus levinud tähemärgid.
• Tšehhi keel (19. sajand) - Josef Jungmanni sõnaraamat aitas kaasa sõnavara uuendamisele. 1840. aastatel asendus w-täht v-tähega.
• Eesti keel (1910/1920. aastad) - Johannes Aaviku ja Johannes V. Veski juhitud reformiliikumine uuendas sõnavara, laenates palju juuri soome ja teistest uurali keeltest ning leiutades isegi mõned juurtega, mida ei ole kuskil olemas.
• Prantsuse keeles (viimati 1990. aastal): Transitiivsete verbide minevikuosa kombinatsioonides laisser (lasta) on nüüd muutumatu, seda muudeti varem, et kajastada feminiinseid vorme ja mitmuse vorme.
• Saksa keel (1901/02) - ühtlustas õigekirjasüsteemi üleriigiliselt (esmalt Saksamaal, hiljem võtsid selle üle teised saksakeelsed riigid). Hiljuti viidi läbi täiendavad reformid 1996. aasta saksa õigekirjareformiga.
• Kreeka keel (1970ndad/1980ndad) - kui kirjalik "puhas" keel, katharevusa, oli täis vanakreeka sõnu, siis suuline "rahvakeel", dhimotiki, ei olnud seda. Pärast sõjaväevõimu langemist kuulutati välja seadus, millega viimane muutus ka kirjakeeleks. Näiteks kreeka müntidel oli enne drachmai (vorm katharevusa) mitmuses ja muutus pärast 1982. aastat drachmeks (vorm dhimotiki).
• Heebrea keel (1920. aastad) - Uus heebrea keel loodi vanaheebrea keelest, lihtsustades grammatikat (eriti süntaksit) indoeuroopa eeskujul, luues uusi sõnu heebrea juurtest Euroopa eeskujul ja lihtsustades hääldusreegleid.
• Ungari keel (18. sajandi lõpp ja 19. sajandi algus) - rohkem kui kümme tuhat sõna, millest mitut tuhandet kasutatakse aktiivselt tänapäevalgi.
• Iiri keel (1940. aastad) - õigekirjasüsteemi lihtsustati oluliselt, nt Gaedhealist sai Gael, Ó Séigheadhist sai Ó Sé.
• Korea keel (1446, pärast Korea jagamist 1945. aastal) - 1446. aastal palkas kuningas Sejong õpetlased, et luua kirjasüsteem, mis oleks kergesti õpitav ja kujutaks täpselt Korea keele helisid. Tema loodud tähestik on hangul. Seda kasutasid kuni 1945. aastani ainult tavainimesed. Põhja-Koreas kaotas Kim Il-sungi valitsus täielikult hanja (hiina kirjamärgid, mida kasutati korea keele jaoks) ja tegi hangul'i Põhja-Korea ainsaks kirjasüsteemiks. Samuti kõrvaldati paljud hiina laenusõnad (mis moodustasid varem 60-70% korea sõnavarast) ja asendati need korea keele puhastamiseks emakeelsete sõnadega, kuigi Põhja-Korea oli Nõukogude Liiduga sõlmitud kaubandussuhete tõttu võtnud kasutusele ka mõned vene laenusõnad. Lõuna-Koreas on hangul suures osas asendanud hanja keele, muutes selle põhiliseks kirjasüsteemiks Lõuna-Koreas, kuigi paljud lõunakorealased tunnevad endiselt mõningaid hanja keele sõnu ja kirjutavad neid ametlikesse dokumentidesse, näiteks lepingutesse ja tööavaldustesse. Hanja keelt kasutatakse tavaliselt ainult hiina laenusõnade ja homofoonide puhul, kui sõna tähendus ei selgu kontekstist. Korealased teavad tänapäeval eeldatavasti umbes 1900 hanja keelt.
• Norra keel (20. sajand) - kui Norra sai Taanist iseseisvaks (1814), hakkas norra keel taani keelest eemalduma. 1907. ja 1917. aasta reformid muutsid Riksmaali norra keele kirjalikuks standardiks, mis 1929. aastal nimetati ümber Bokmaali keeleks. Bokmaal ja rahvakeelsem nynorsk lähendati 1938. aasta reformiga. Tänapäeval räägitakse mõlemat keelevormi: Norra müntidel on riigi nimi vaheldumisi Norge (Bokmaal) ja Noreg (Nynorsk).
• Portugali keel (20. sajand) - asendati kohmakas traditsiooniline õigekirjasüsteem lihtsustatud süsteemiga (näiteks astma muutus asmaks ja phthysica muutus tísicaks).
• Rumeenia keel (19. sajand) - asendas kirillitsat ladina tähestikuga, kaotas sadu slaavi sõnu romaani sõnade asemel.
• Somaali keel (1970ndad) - Bogumil W. Andrzejewski abiga, kes alustas oma keeleteaduslikku tööd Somaalias 1949. aastal, töötati välja ladina tähestik, mille tegi 1972. aastal kohustuslikuks kindral Mohamed Siad Barre. Samuti uuendati sõnavara; palju uusi sõnu loodi olemasolevatest somaali keele juurtest.
• Türgi keel (1930. aastad) - keelt ja kirjasüsteemi reformiti alates 1920. aastatest, nii et vanemat keelt nimetatakse teise nimega, osmani türgi keeleks. Osmanite tähestik põhines araabia tähestikul, mis asendati 1928. aastal uue, ladina kirjapõhise türgi tähestikuga. Pärsia ja araabia päritolu laenusõnadest loobuti türgiakeelsete emakeelsete sõnade või türgi juurtel põhinevate uute sõnade kasuks.
• Vietnami keel (20. sajand) - Prantsuse koloniaalvalitsuse ajal asendati klassikaline hiina kirjamärkidel põhinev rahvakiri uue ladina tähestikuga.

Näited popkultuuris

• (väljamõeldud): George Orwelli romaanis "Üheksateistkümne kaheksakümmend neli" on inglise keelest saanud Newspeak, keel, mis on loodud selleks, et ametlik propaganda oleks kergesti mõistetav ja poliitiliselt ebasoovitavate mõtete väljendamine võimatu.

Seotud leheküljed

• Keele taaselustamine
• Konstrueeritud keel