Korea jagunemine ja sõda (1950–1953): Põhja- ja Lõuna-Korea ülevaade

Ülevaade Korea jagunemisest ja 1950–1953. a sõjast: Põhja- ja Lõuna-Korea konflikt, patiseis ja piirimuutused — põhjalik ajalooline kokkuvõte. Loe edasi.

Korea jagamine Põhja- ja Lõuna-Korea vahel toimus tänu liitlaste võidule Teises maailmasõjas 1945. aastal. Pärast Jaapani kapituleerumist sundisid liitlased Jaapanit loobuma kõigist kolooniatest, mida nad sõjalise jõuga hõivasid, isegi neist, mis olid võetud enne Teise maailmasõja algust. Kuigi Korea oli enne Teist maailmasõda Jaapani koloonia, pidi Jaapan sellest siiski loobuma, sest ta kasutas selle ülevõtmiseks sõjalist jõudu. Seega ei saanud Korea 35 aasta pärast enam Jaapani impeeriumi kolooniaks. Kuid samal päeval, kui Jaapan kapituleerus, tungis Nõukogude Liit Koreasse, olles eelnevalt okupeerinud Kirde-Hiina.

Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit okupeerisid riigi, mis tähendab, et neil oli seal oma sõjavägi, kusjuures nende kontrollitsoonide vaheline piir kulges mööda 38. paralleeli ehk Korea poolsaarel ida-lääne suunal 38 kraadi põhjalaiust. Algne eesmärk oli ajutine haldus ja Koreale enesemääramisõiguse tagamine, kuid kiiresti süvenesid külma sõja vastasseisud ning koostöö kadus.

Taust ja jagunemise põhjused

Külma sõja pinged ja hõimude ning poliitiliste jõudude erimeelsused takistasid Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahelisi läbirääkimisi üksuse loomiseks kogu poolsaarel. 1948. aastal korraldati ÜRO juhitud valimised ainult Korea lõunaosas, mis oli Ameerika Ühendriikide poolt okupeeritud. Selle tulemusel loodi Lõuna-Koreas Korea Vabariik, millele järgnes hiljem Põhja-Koreas Korea Demokraatliku Rahvavabariigi loomine. Ameerika Ühendriigid toetasid lõunaosa ja Nõukogude Liit toetas põhjaosa ning mõlemad valitsused nõudsid suveräänsust ehk õigust valitseda ise kogu Korea poolsaare üle.

Korea sõda (1950–1953): peamised sündmused

1950. aasta 25. juunil tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreasse eesmärgiga vallutada kogu poolsaare, millega algas Korea sõda. Sõja kulgu mõjutasid mitmed olulised sündmused:

• Põhjala invaasioon: Põhja-Korea jõudis kiiresti lõuna suunas ja vallutas peaaegu kogu poolsaare kuni Busani tagalani.
• Inchoni dessant: Ameerika Ühendriikide juhitud ÜRO väed teostasid 1950. aasta septembris riskantse dessandi Inchoni lähedal, mis pööras sõja kulgu ja võimaldas Lõuna-Korea vägedele tagasi vallutada kaotatud alasid.
• ÜRO ja liitlasväed: Sõjas osales ÜRO mandaadi alusel juhtiv Ameerika Ühendriikide väejuhtimine, millele aitasid kaasa mitmed riigid.
• Hiina sekkumine: Kui ÜRO väed edenesid põhja suunas ja jõudsid piirini, sekkus 1950. aasta oktoobrist Hiina rahvusväeosa Põhja-Korea poolel, lükates tagasi ÜRO ja Ameerika jõud.
• Patsisõda (1951–1953): Pärast esialgset edasitungi ja tagasilööke jõudis konflikt patiseisusse, kus lahingud jäid rindejoone kohal enam-vähem paigale.
• Relvarahu: 1953. aasta 27. juulil sõlmiti relvarahu (armistitsium), mis lõpetas aktiivsed lahingud, kuid ei olnud täieõiguslik rahuleping. Seda lepingut allkirjastasid Põhja-Korea ja Hiina ÜRO/Ühendatud Rahvaste (Ameerika juhtimisega) esindajad; Lõuna-Korea valitsus relvarahule formaalselt ei allkirjastanud.

Sõja ajalised ja humanitaarsed tagajärjed

Sõda põhjustas suurt inimkannatust ja hävingut. Täpsed ohvrite arvud on erinevate hinnangute tõttu varieeruvad, kuid selge on, et hukkunute ja vigastatute arv ulatus sadu tuhandeid kuni miljonitesse. Sõja järel olime tunnistajaks:

• miljonitele tsiviilelanikele ja sõjaväelastele hukku või vigastusi;
• suure hulga linnade ja infrastruktuuri hävimisele, eriti Põhja-Koreas ja paljudes Lõuna-Korea linnades;
• perekondade lahusolekule — tuhanded pered jäid eraldi üle demarkaatorjoone ja paljud sugulased ei saanud aastakümneid kohtuda;
• suurest põgeniketrükist — nii lõuna- kui põhjasuunal liikus miljoneid inimesi.

Relvarahu ja demilitariseeritud tsoon

1953. aastal lõppesid lahingud patiseisuga, mis tähendab, et kumbki pool ei võitnud sõda, ja piir pandi taas 38. paralleelile. Seekord sai sellest Korea demilitariseeritud tsoon (DMZ) — umbes 4 km laiune riba, mis toimib pingepiirkonnana ja on maailma üks militaarsetest ringkondadest kõige tugevamini valvatuid alasid. DMZ on samal ajal ka traagiline sümbol jagunemisest ja huvitav looduskaitseala, kuna inimtegevus on seal piiratud.

Põhja- ja Lõuna-Korea arengud pärast sõda

Sõja ja jagunemise tõttu on kultuuride, majanduse, tervishoiu, poliitika ja isegi keelte osas tekkinud märkimisväärsed erinevused. Peamised erisused on järgmised:

• Poliitiline süsteem: Põhjas on valitsev autoritaarne ja tsentraalselt planeeritud süsteem, mida juhib Põhja-Korea juhtkond; lõunas kujunes mitmeastmeline ajalooline areng, mis tõi kaasa autoritaarsetest valitsustest demokraatlikuma süsteemini (täielik demokraatiline üleilmastumine tugevnes eriti 1980.–1990. aastatel).
• Majandus: Lõuna-Korea arendas välja ekspordi- ja tehnoloogiapõhise majanduse ning on üks maailma suuremaid tööstusriike; Põhja-Korea püsib suures osas suletud ja riigikeskse majandusega, mis on kannatanud perioodilise nälja ja majandusraskuste all.
• Tervishoid ja elatustase: Lõunas on üldine elatustase, tervishoiusüsteem ja keskmine eluiga oluliselt kõrgemad; põhjas on tervishoiusüsteem piiratum ja ühiskondlikud ressursid pigem sõjalise prioriteedi alla seatud.
• Keel ja kultuur: Kuigi mõlemad pooled räägivad põhikõnepruugis korea keelt, on tekkinud erinevusi sõnavaras, häälduses ja keelereformides. Ka kultuuriline areng on läinud erinevates suundades, kuid ühised ajaloolised ja kultuurilised juured on endiselt tuntavad.

Diplomaatia, pinged ja tänapäev

Jagunemine ja sõda jätsid sügava pärandi, mis mõjutab rahvusvahelist julgeolekut tänaseni. Tähtsad punktid tänapäeva kontekstis:

• Põhja-Korea tuuma- ja raketiprogrammid on muutnud poolsaare pingeliseks ning tekitanud rahvusvahelisi sanktsioone.
• Inter-Koreal on toimunud perioodilisi läbirääkimisi ja tippkohtumisi (näiteks 2000., 2007. ja 2018. aastal), kuid püsiva rahu saavutamine on jäänud raskeks ja katkeb sageli provokatsioonide või usalduse puudumise tõttu.
• Rahvusvaheline kogukond (sealhulgas Ameerika Ühendriigid, Hiina ja teised) mängib olulist rolli julgeoleku ja diplomaatia kujundamisel Korean poolsaarel.

Järeldus

Korea sõda (1950–1953) ei olnud pelgalt relvakonflikt, vaid tähistas maailma poliitilise maastiku — eriti külma sõja — sügavaid lõhesid. Sõda jättis kaks Koreat külma sõja hilisemas osas ja isegi tänaseni lahus Korea demilitariseeritud tsooni (DMZ). Selle jagunemise tõttu on Põhja- ja Lõuna-Korea saanud kaheks väga erinevaks riigiks, mille vahel on jätkuv pinge, aga ka aeg-ajalt lootustandvad pingutused rahu ja koostöö suunas. Lõpptulemus on, et poolsaare ajalugu, humanitaarne pärand ja geopoliitilised tagajärjed mõjutavad maailma poliitikat ning miljonite inimeste elusid siiamaani.

Küsimused ja vastused

K: Mis põhjustas Korea jagunemise Põhja- ja Lõuna-Korea vahel?

K: Kuidas omandas Jaapan kontrolli Korea üle?

K: Mis on 38. paralleeli tähendus?

Küsimus: Kes toetasid Põhja- ja Lõuna-Koreat ühinemisläbirääkimistel?

K: Miks Hiina osales Korea sõjas?

K: Millised on mõned peamised erinevused Põhja- ja Lõuna-Korea kultuuride, majanduse, tervishoiu, poliitika ja keelte vahel tänapäeval?

Otsing