Le Courrier — Genfi prantsuskeelne päevaleht: ajalugu ja suundumused
Le Courrier on prantsuskeelne päevaleht, mis pärineb Genfist. Lehti hakati esmakordselt välja andma 5. jaanuaril 1868 algselt pühapäevaväljaandena. Selle algatajaskonda kuulus väike ring katoliiklasi ning leht kandsid algusest peale tugevat seotust katoliiklaste väärtustega.
Ajalooline taust
Le Courrierist sai päevaleht 1892. aastal, kuid 20. sajandi alguses toimunud ühiskondlikud ja poliitilised muutused mõjutasid tugevalt ka selle lugejaskonda ja levikut. 1907. aastal, mil Genfis viidi läbi kiriku ja riigi lahutamine, langes trükitud eksemplaride arv märgatavalt. Kuni 1923. aastani hoidis leht kristlikku ja konservatiivset suunitlust.
Pööre ja suunamuutus
1923. aastal muutis toona ajalehte juhtinud Christian Levraz selle fookust: leht hakkas rõhutama sotsiaalseid ja ühiskondlikke teemasid ning võttis paika vasakpoolsema tooni. See muutus tekitas pingeid kirikuga, kes ei olnud uue suunaga rahul. Aja jooksul kujunes Le Courrierist oluline hääl Genfi vasakpoolse ja sotsiaalse mõtte ringkondades.
Hilisem areng ja tänapäev
1996. aastal katkestas katoliku kirik ajalehe toetamise. Selle põhjuseid on uuritud mitmeti ning erinevad hinnangud rõhutavad nii ideoloogilisi erimeelsusi kui ka toimetuslikke valikuid. Viimastel aastakümnetel on Le Courrier kohandanud oma väljaandmist kaasaegse meediakeskkonnaga: lisaks paberlehele on olemas ka digitaalne kohalolek ning rõhk kohalikule ajakirjandusele, kultuurile, sotsiaalteemadele ja uurivale ajakirjandusele.
Koostöö ja levik
Tänapäeval teeb Le Courrier koostööd ka teiste regionaalse mõjuga prantsuskeelsete väljaannetega, näiteks Fribourgi ajalehega La Liberté. Aastal 2019 trükiti Le Courrier'i näol päevas umbes 7000–8000 eksemplari.
Olulisus Genfi meediamaastikul
Le Courrier on ainus Genfis trükitud ajaleht, millel on pikaaegne ajalugu ja tugev kohalik mõju. Selle eripäraks on ühendada traditsiooniline kohalik ajakirjandus ning tähelepanu sotsiaalsetele ja kultuurilistele teemadele, olles samal ajal oma tooni poolest vasakpoolsem kui paljud teised piirkonna väljaanded. Leht on säilitanud rolli häälekandjana kogukondlikes debattides ning kohalike küsimuste kajastamisel.
- Keel: prantsuse keel
- Asukoht: Genf
- Esmailmumisaeg: 5. jaanuar 1868 (pühapäevaväljaanne)
- Muudatus päevaleheks: 1892
- Trükiarv (2019): ~7000–8000 päevas
Le Courrier ajalugu peegeldab laiemat ühiskondlikku arengut Šveitsis ja eriti Genfis: teekond katoliku-algsest väljaandest vasakpoolsema, sotsiaalse rõhuasetusega hääleni illustreerib, kuidas meedia saab muutuda aja ja kohalike vajaduste käes. Tänases meediamaastikus püüab Le Courrier ühendada ajaloolist pärandit kaasaegse uuriva ja kogukondliku ajakirjandusega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Le Courrier?
V: Le Courrier on prantsuskeelne päevaleht.
K: Kust sai Le Courrier alguse?
V: Le Courrier sai alguse Genfist.
K: Millal ilmus Le Courrier esimest korda?
V: Le Courrier ilmus esmakordselt pühapäevase ajalehena 5. jaanuaril 1868. aastal.
K: Milline oli Le Courrier'i põhirõhk?
V: Le Courrier keskendus katoliiklikele väärtustele.
K: Miks lõpetas katoliku kirik Le Courrier'i toetamise?
V: Katoliku kirik lõpetas Le Courrier'i toetamise, sest pidas ajakirja suhtumist liiga lähedaseks piibliõpetusele (st: liiga evangeelseks).
K: Mitu eksemplari Le Courrier'i trükiti 2019. aastal iga päev?
V: Le Courrier'i trükiti 2019. aastal iga päev 7000-8000 eksemplari.
K: Mis on Le Courrier'i puhul teiste Genfi ajalehtede seas ainulaadne?
V: Le Courrier on ainus Genfis trükitud ajaleht.
