Lojban: konstrueeritud loogiline keel ja grammatika
Lojban on konstrueeritud keel, mida mõned inimesed oskavad rääkida. Keel on ebatavaline, sest see põhineb predikaatloogikal ja kuna selle grammatika on kujundatud nii, et vältida süntaktilist mitmetähenduslikkust. Nende omaduste tõttu nimetavad paljud Lojbanit "loogiliseks keeleks".
Lojbanit võivad õppida ja kasutada inimesed kõikjalt maailmast. Lojbanike (Lojbani kõnelejate) kogukond on rahvusvaheline ning koosneb hobiõppuritest, keeleteadlaste huvilistest ja programmeerijatest. Lojbani kõnelejat kutsutakse mõnikord lojbanistiks.
Lojbaniga tegelev organisatsioon oli organisatsioon nimega Logical Language Group, kes töötas keele arendamisega perioodil 1987–1997. Lojbani reeglid ja grammatika on kokku võetud raamatus The Complete Lojban Language, mille avaldas 1997. aastal John Woldemar Cowen.
Mis teeb Lojbanist erilise?
Peamised eesmärgid Lojbani loomisel olid:
- loogilise ja vältimatult parsitava grammatikastruktuuri loomine;
- vähendada süntaktilist mitmetähenduslikkust, nii et laused oleksid võimalikult selged nii inimestele kui arvutile;
- kasutatavus rahvusvahelise suhtluse ja keeleteaduslike eksperimentide jaoks (näiteks Sapir–Whorfi hüpoteesi uurimisel).
Keelestruktuuri põhireeglid
Lojbani grammatika terminid ja hierarhia (lihtsustatud selgitus):
- lojbo gerna (Lojbani keele grammatika)
- ├ jufra (lause; etümoloogiliselt sarnane teiste keelte fraasidele) etümoloogiat (vt ka) hiina ja hispaania vasteid
- │└ bridi (predikaatstruktuur — lause väide, mis koosneb selbrist ja sumtidest)
- │ ├ selbri (predikaatsõna või predikaadiosa; võib olla gismu, lujvo või muu brivla)
- │ │└ tanru (mitme brivo kombinatsioon ehk "metafoorne" sõnakonstruktsioon, nt "punane-auto" stiilis liitsõnad)
- │ │ ├ seltau (tanru vasakpoolne osa — modulaarne osa, mis tavaliselt määratleb või piiritleb)
- │ │ └ tertau (tanru parempoolne osa — peamine sõna või "pea" tanru-s)
- │ └ terbri (bridi argumendistruktuuri kirjeldus)
- │ └ sumti (argumendid, mis vastavad tavakeele subjektile/objektile jne — nimisõnakohased rollid)
- │ └ gadri (artiklite ja määravate märgiste grupp: näiteks la, le, lo — sõnalised markerid; võrdle hiina ja araabia artiklitüüpe) vt ka
- └ valsi (sõna; üldine termin — tuletatud mitmetest keelesterminoloogiatest)
- cmavo (struktuurisõnad, väiksed grammatilised sõnad; "cmalu valsi" tähendab "väike sõna")
- selma'o (cmavo klass — grupid cmavo-dest, millel on sarnane grammatiline funktsioon)
- terma'o (või cmavo smuni) (cmavo tähendus/semantika)
- brivo, brivla (verbi- või predikaadiklassi sõnad)
- gismu (5-täheline juursõna — elementaarne tähenduseühik, millest rafsi tuletatakse)
- lujvo (liitsõna, moodustatud rafsi-de ühendamisel)
- rafsi (juur- või afixtükke, mida kasutatakse lujvo-de moodustamiseks)
- reljvo, cibjvo, vonjvo, ... (lujvo tüübid, mis koosnevad erinevast arvust rafsi-dest)
- zevlyjvo (lujvo, mis on moodustatud zi'evla vormist morfoloogilise laienduse kaudu, kasutades sidekriipsu)
- nibysucyjvo (implicit-abstraction tüüpi lujvo)
- jvova'i (lujvo kvaliteedikategooria, nt "lujvo score")
- xlajvo (halb või vormiviga sisaldav lujvo)
- fu'ivla (laenusõna, sõnast "fukpi valsi" = kopeeritud sõna)
- pavyfu'ivla (laenusõna, mis säilitab algse kirjapildi esimeses etapis)
- zevla, zi'evla ("vaba sõna" tüüpi vormid)
- relfu'ivla, cibyfu'ivla, ... (võõrkeelsed kirjaviisid muudetud kõrgemates astmetes)
- cmevo, cmevla (nimed/omadussõnad, mis lõpevad konsonandiga; "cmene" on nimede konstruktsioon)
- jvocmevo (lujvo-laadne cmevo)
Näited ja põhimõisted praktiliselt
Mitmed lihtsad Lojbani näited illustreerivad struktuuri:
- mi = mina (sumti-marker "mina")
- do = sina (sumti-marker "sina")
- prami = armastama (brivla / selbri)
Lausena: mi prami do — "mina armastan sind" (sõna-sõnalt: mi [X1] prami [X2] do).
Tanru näide: blanu gerku võiks tõlkida "sinine koer" (kus blanu = sinine, gerku = koer; vasakpoolne osa määrab parempoolset osa). Tanru tähendus sõltub kontekstist ja vajadusel saab neid sõnu liita lujvo-deks kindlaks tähenduseks.
Hääldus ja kirjutus
Lojbanil on suhteliselt lihtne foneetika ja fonoloogiline kirjapilt — üldjuhul üks täht = üks heli, ning kirjapilt on fonemaatiline. Keelele on iseloomulik selge eristamine sõnaliikide vahel (cmavo väiksed struktuurisõnad, brivla suuremõõtmelised predikaadid jne). Spetsiifikad (näiteks täpne tähendus ja kasutuslised eeskirjad rafsi- ja lujvo-morfoloogias) on kirjas autori- ja kogukonna välja töötatud juhendites.
Ajalugu lühidalt
Lojban põhineb varasemal konstrueeritud keelel nimega Loglan, mille autoriks oli James Cooke Brown. Loglan loodi osaliselt selleks, et uurida keele ja mõtlemise vastastikmõjusid, sealhulgas Sapir-Whorfi hüpoteesi. Lojban oli järjekordne projekt, mille eesmärgiks oli parandada ja standardiseerida Loglani ideid ning teha keel kergemini kõigile omandatavaks ja masina-parsijaks sobivaks.
Kasutusvaldkonnad ja kogukond
Lojbanit kasutatakse eelkõige järgmistel eesmärkidel:
- keeleteaduslikud ja kognitiivsed eksperimendid (näiteks uurimaks, kuidas struktuur mõjutab mõtlemist);
- programmeerimise ja arvuti-tõlgenduse demonstratsioonid (sest Lojban on kavandatud parseeritavaks);
- hobi ja kultuuriline huvi — kirjanduse, luuletuse ja foorumikogukonna loomine;
- rahvusvaheline suhtlus, kui soovitakse neutraalset, kultuuriliselt mittesiduvat keelt.
Kust edasi õppida
Huvilistel soovitatakse alustada põhikirjeldustest ja Lojbani grammatikast (nt The Complete Lojban Language), samuti osaleda internetikogukondades, õppida gismu-de põhisõnavara ja harjutada lühikeste bridi-de moodustamist. Sageli aitab lihtsate lausetega alustamine (nt "mi viska do" — ma näen sind, "mi citka le plise" — ma söön õuna) paremini mõista keele loogilist ülesehitust.
Kokkuvõtteks: Lojban on huvitav eksperiment keele ja loogika piiril — see pakub struktureeritud, ambiguitiivvaba viisi mõtete väljendamiseks ning sobib nii teaduslikeks katseteks kui ka päevapraktiliseks harrastuseks.
Eesmärgid
Nagu Loglani puhul, on ka Lojbani üks eesmärk testida Sapir-Whorfi hüpoteesi. Lojbani eesmärk on muuta inimeste mõtlemist. Seda seetõttu, et see ei ole sarnane ühegi loomuliku keelega ja et see sunnib kõnelejaid keskenduma oma sõnade loogikale.
Lojbani teine eesmärk on olla lihtne ja kergesti õpitav, seega on Lojbanis ainult 1300 põhisõna. Igaüks saab neid "põhisõnu" kombineerida, et teha keerulisemaid sõnu.
Kui te räägite õigesti lojbani keelt, on ebatõenäoline, et keegi teine saaks teie sõnadest segadusse. See tuleneb sellest, et Lojbani üks eesmärk oli kõrvaldada keelest süntaktiline mitmetähenduslikkus.
Üks probleem selliste looduslike keelte nagu inglise keel on see, et neis on väga palju mitmetähenduslikkust. See tähendab, et kõik, mida inimene võib öelda, ei oma nendes keeltes ühte selget tähendust. Võtame näiteks ingliskeelse fraasi "pretty little girls school". See fraas võib tähendada kooli ilusatele väikestele tüdrukutele. See võib tähendada ka kooli, mille arhitektuur on ilus ja mille õpilased on väikesed tüdrukud. "Pretty little girls school" võib tähendada paljusid erinevaid asju, sest keelelised seosed tüdrukute, kooli, ilususe ja väiksuse vahel ei ole selged. Lauses ei ole piisavalt süntaktilist teavet, et teada saada, millist tähendust see esindab.
Lojbani keeles on keelelised seosed alati väga selged, seega ei saa selline mitmetähenduslikkus keeles eksisteerida.
Näited
Siin on mõned näited sõnadest ja lausetest Lojbani keeles:
| Sõna | Tähendus |
| coi (kõlab nagu shoy) | Tere |
| coi rodo (kõlab nagu shoy row-doe) | Tere kõigile! |
| mi'e ... (kõlab nagu mina-heh) | Minu nimi on.. (vt allpool) |
| co'o (kõlab nagu show-hoe) | Hüvasti |
| pe'u (kõlab nagu peh-who) | Palun |
| ki'e (kõlab nagu key-heh) | Tänu |
| go'i (kõlab nagu go-hee) | Jah (vt allpool) |
| nago'i (kõlab nagu nah-go-hee) | Ei |
| mi na jimpe (kõlab nagu ma nah zheem-peh) | Ma ei mõista |
| xu do se jbobau (kõlab nagu khoo doe seh zhboh-bow, bow riimub nüüd) | Kas sa räägid lojbani keelt? |
mi'e kasutatakse, kui ütlete kellelegi oma nime. Ei ole riiki, kus kõik räägivad lojbani keelt, seega ei sünni keegi lojbani keelse nimega. Kuid mõned Lojbanistid mõtlevad endale lojbani nimesid välja, mida nad kasutavad. Kuna nad teavad, et enamik teisi inimesi ei räägi lojbani keelt, siis hoiavad nad tavaliselt ka oma pärisnime ja kasutavad oma lojbani nime ainult siis, kui räägivad teiste lojbanistidega. Kui keegi ütleb teile oma pärisnime, ütlevad nad tavaliselt mi'e la'oi (kõlab nagu miheh lahoy), millele järgneb nimi.
go'i tähendab "jah, ma olen sinuga nõus". Mõnikord kasutatakse inglise keeles sõna "yes" ka muude asjade tähendamiseks. Näiteks võite öelda "jah" (või "OK" või "uh-huh"), et öelda kellelegi, et te kuulsite, mida ta ütles. Lojbani keeles ei ütle selleks go'i, vaid je'e (kõlab nagu zhehheh). See on osa lojbani ideest: muuta sõnad arusaadavamaks, tagades, et üks sõna võib tähendada ainult ühte asja.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Lojban?
V: Lojban on konstrueeritud keel, mida mõned inimesed räägivad. See põhineb predikaatloogikal ja sellel puudub süntaktiline mitmetähenduslikkus, mis teeb sellest "loogilise keele".
K: Kes lõi Lojbani?
V: Lojbani lõi aastatel 1987-1997 Logical Language Group. Keele reeglid on kirja pandud raamatus "The Complete Lojban Language", mis ilmus 1997. aastal ja mille autoriks on John Woldemar Cowen.
K: Kuidas kutsutakse inimest, kes räägib Lojbani keelt?
V: Lojbani keelt rääkivat isikut nimetatakse mõnikord lojbanistiks.
K: Millist hüpoteesi tahtis James Cooke Brown Loglaniga testida?
V: James Cooke Brown tahtis Loglaniga testida Sapir-Whorfi hüpoteesi, mis väidab, et keeled mõjutavad ja piiravad nende kõnelejate mõtlemist.
K: Kuidas on grammatilised terminid Lojbani struktuuris järjestatud?
V: Lojbani keele struktuuris on grammatikaterminid järjestatud järgmiselt - lojbo gerna (Lojbani keele grammatika), jufra (lause), bridi (predikaadi struktuur), selbri (verbikonstruktsioon, mis koosneb brivo), tanru (koosneb rohkem kui ühest brivo), seltau/tertau (vasak/parem sõna tanru-s), terbri (argumendi struktuur), sumti (subjekti/objekti võrdsustav argument) gadri (initsiatiivartikkel nagu la, le, lo). valsi (sõna) cmavo(struktuurisõna) selma'o/termo'o(cmavo klass/ tähendus) brivo/brivla(gismu 5-täheline tüvesõna/luvjo liitsõna, mis on moodustatud 'rafsi'-st) rafsi(afiks, sufiks või eesliide)/relvjo cibyvjo vonvjo jovotau zevlyvjo nibysucyvjo sizyivomi'u jovova'i xlavjo fu'ivla pavyfu'ivla zevla relfu'ivla cibyfu'ivla cmevo cmevla jvocmevo.
K: Kust on pärit mõned sõnade osad, mida kasutatakse kõneosade kohta?
A: Mõned sõna, mida kasutatakse kõneosade jaoks, pärinevad hiina keelest 句 jù / 隐喻 yǐnyù / 冠词 guàncí / 词缀 sízhuì / 根基源 gēnjiyuán / मूल mul / प्रत्यय pratyay / वचन vachan / vene Фраза fráza / Слово slovo araabia أداة adah hispaania Frase artículo hindi रूपक rupak
