Lojban on konstrueeritud keel, mida mõned inimesed oskavad rääkida. Keel on ebatavaline, sest see põhineb predikaatloogikal ja kuna selle grammatika on kujundatud nii, et vältida süntaktilist mitmetähenduslikkust. Nende omaduste tõttu nimetavad paljud Lojbanit "loogiliseks keeleks".

Lojbanit võivad õppida ja kasutada inimesed kõikjalt maailmast. Lojbanike (Lojbani kõnelejate) kogukond on rahvusvaheline ning koosneb hobiõppuritest, keeleteadlaste huvilistest ja programmeerijatest. Lojbani kõnelejat kutsutakse mõnikord lojbanistiks.

Lojbaniga tegelev organisatsioon oli organisatsioon nimega Logical Language Group, kes töötas keele arendamisega perioodil 1987–1997. Lojbani reeglid ja grammatika on kokku võetud raamatus The Complete Lojban Language, mille avaldas 1997. aastal John Woldemar Cowen.

Mis teeb Lojbanist erilise?

Peamised eesmärgid Lojbani loomisel olid:

  • loogilise ja vältimatult parsitava grammatikastruktuuri loomine;
  • vähendada süntaktilist mitmetähenduslikkust, nii et laused oleksid võimalikult selged nii inimestele kui arvutile;
  • kasutatavus rahvusvahelise suhtluse ja keeleteaduslike eksperimentide jaoks (näiteks Sapir–Whorfi hüpoteesi uurimisel).

Keelestruktuuri põhireeglid

Lojbani grammatika terminid ja hierarhia (lihtsustatud selgitus):

  • lojbo gerna (Lojbani keele grammatika)
  • ├ jufra (lause; etümoloogiliselt sarnane teiste keelte fraasidele) etümoloogiat (vt ka) hiina ja hispaania vasteid
  • │└ bridi (predikaatstruktuur — lause väide, mis koosneb selbrist ja sumtidest)
  • │ ├ selbri (predikaatsõna või predikaadiosa; võib olla gismu, lujvo või muu brivla)
  • │ │└ tanru (mitme brivo kombinatsioon ehk "metafoorne" sõnakonstruktsioon, nt "punane-auto" stiilis liitsõnad)
  • │ │ ├ seltau (tanru vasakpoolne osa — modulaarne osa, mis tavaliselt määratleb või piiritleb)
  • │ │ └ tertau (tanru parempoolne osa — peamine sõna või "pea" tanru-s)
  • │ └ terbri (bridi argumendistruktuuri kirjeldus)
  • │ └ sumti (argumendid, mis vastavad tavakeele subjektile/objektile jne — nimisõnakohased rollid)
  • │ └ gadri (artiklite ja määravate märgiste grupp: näiteks la, le, lo — sõnalised markerid; võrdle hiina ja araabia artiklitüüpe) vt ka
  • └ valsi (sõna; üldine termin — tuletatud mitmetest keelesterminoloogiatest)
  • cmavo (struktuurisõnad, väiksed grammatilised sõnad; "cmalu valsi" tähendab "väike sõna")
  • selma'o (cmavo klass — grupid cmavo-dest, millel on sarnane grammatiline funktsioon)
  • terma'o (või cmavo smuni) (cmavo tähendus/semantika)
  • brivo, brivla (verbi- või predikaadiklassi sõnad)
  • gismu (5-täheline juursõna — elementaarne tähenduseühik, millest rafsi tuletatakse)
  • lujvo (liitsõna, moodustatud rafsi-de ühendamisel)
  • rafsi (juur- või afixtükke, mida kasutatakse lujvo-de moodustamiseks)
  • reljvo, cibjvo, vonjvo, ... (lujvo tüübid, mis koosnevad erinevast arvust rafsi-dest)
  • zevlyjvo (lujvo, mis on moodustatud zi'evla vormist morfoloogilise laienduse kaudu, kasutades sidekriipsu)
  • nibysucyjvo (implicit-abstraction tüüpi lujvo)
  • jvova'i (lujvo kvaliteedikategooria, nt "lujvo score")
  • xlajvo (halb või vormiviga sisaldav lujvo)
  • fu'ivla (laenusõna, sõnast "fukpi valsi" = kopeeritud sõna)
  • pavyfu'ivla (laenusõna, mis säilitab algse kirjapildi esimeses etapis)
  • zevla, zi'evla ("vaba sõna" tüüpi vormid)
  • relfu'ivla, cibyfu'ivla, ... (võõrkeelsed kirjaviisid muudetud kõrgemates astmetes)
  • cmevo, cmevla (nimed/omadussõnad, mis lõpevad konsonandiga; "cmene" on nimede konstruktsioon)
  • jvocmevo (lujvo-laadne cmevo)

Näited ja põhimõisted praktiliselt

Mitmed lihtsad Lojbani näited illustreerivad struktuuri:

  • mi = mina (sumti-marker "mina")
  • do = sina (sumti-marker "sina")
  • prami = armastama (brivla / selbri)

Lausena: mi prami do — "mina armastan sind" (sõna-sõnalt: mi [X1] prami [X2] do).

Tanru näide: blanu gerku võiks tõlkida "sinine koer" (kus blanu = sinine, gerku = koer; vasakpoolne osa määrab parempoolset osa). Tanru tähendus sõltub kontekstist ja vajadusel saab neid sõnu liita lujvo-deks kindlaks tähenduseks.

Hääldus ja kirjutus

Lojbanil on suhteliselt lihtne foneetika ja fonoloogiline kirjapilt — üldjuhul üks täht = üks heli, ning kirjapilt on fonemaatiline. Keelele on iseloomulik selge eristamine sõnaliikide vahel (cmavo väiksed struktuurisõnad, brivla suuremõõtmelised predikaadid jne). Spetsiifikad (näiteks täpne tähendus ja kasutuslised eeskirjad rafsi- ja lujvo-morfoloogias) on kirjas autori- ja kogukonna välja töötatud juhendites.

Ajalugu lühidalt

Lojban põhineb varasemal konstrueeritud keelel nimega Loglan, mille autoriks oli James Cooke Brown. Loglan loodi osaliselt selleks, et uurida keele ja mõtlemise vastastikmõjusid, sealhulgas Sapir-Whorfi hüpoteesi. Lojban oli järjekordne projekt, mille eesmärgiks oli parandada ja standardiseerida Loglani ideid ning teha keel kergemini kõigile omandatavaks ja masina-parsijaks sobivaks.

Kasutusvaldkonnad ja kogukond

Lojbanit kasutatakse eelkõige järgmistel eesmärkidel:

  • keeleteaduslikud ja kognitiivsed eksperimendid (näiteks uurimaks, kuidas struktuur mõjutab mõtlemist);
  • programmeerimise ja arvuti-tõlgenduse demonstratsioonid (sest Lojban on kavandatud parseeritavaks);
  • hobi ja kultuuriline huvi — kirjanduse, luuletuse ja foorumikogukonna loomine;
  • rahvusvaheline suhtlus, kui soovitakse neutraalset, kultuuriliselt mittesiduvat keelt.

Kust edasi õppida

Huvilistel soovitatakse alustada põhikirjeldustest ja Lojbani grammatikast (nt The Complete Lojban Language), samuti osaleda internetikogukondades, õppida gismu-de põhisõnavara ja harjutada lühikeste bridi-de moodustamist. Sageli aitab lihtsate lausetega alustamine (nt "mi viska do" — ma näen sind, "mi citka le plise" — ma söön õuna) paremini mõista keele loogilist ülesehitust.

Kokkuvõtteks: Lojban on huvitav eksperiment keele ja loogika piiril — see pakub struktureeritud, ambiguitiivvaba viisi mõtete väljendamiseks ning sobib nii teaduslikeks katseteks kui ka päevapraktiliseks harrastuseks.