Plattdüütsch madalsaksa keel — päritolu, levik ja kõnelejad

Plattdüütsch ehk madalsaksa keel on Läänegermaani keelte rühma kuuluv murdekeel. Inglise keeles tuntakse seda kui Low German või Low Saxon, saksa keeles sageli kui Plattdeutsch. Plattdüütsch ei läbinud suurt saksa häälikumuutust (High German consonant shift), mistõttu on selle häälikud ja sõnavara Standard- ja Kõrgsaksamaa (Hochdeutsch) keeltest erinevad.

Päritolu ja ajalooline taust

Madalsaksa keel kujunes Kesk- ja Põhja-Saksamaal ning selle varajane staatus oli oluline: keskajal oli keskmadalsaksa keel (Middle Low German) Hansaliidu lingua franca ehk kaubanduse ja administratsiooni üldkasutatav keel. Selle tulemusena levis madalsaksa mõju suurte piirkondade üleselt, mõjutades paljusid kohalikke murdeid ja mõningaid naaberkeeli.

Levik

Plattdüütsch'i erinevad murregrupid olid laialt levinud Põhja-Saksamaal ning ulatusid ajalooliselt Ida-Preisimaalt ja Põhja-Poolast üle Põhja-Saksamaa, Madalmaade, Belgia ja Dunkerque'i Prantsusmaal. Lisaks on madalsaksa tüvesid leitud ka mujal — näiteks Plautdietsch (mennoniitide madalsaksa variant) levis koos migratsioonidega Venemaale ja sealt edasi Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse.

Kõnelejad ja keele seisund

Hinnangud madalsaksa kõnelejate arvule varieeruvad. Üldiselt liigitatakse totaliseeruvad hinnangud 3–10 miljoni inimese vahele, kuid selguse huvides tuleks eristada neid, kes valdab keelt ainult passiivselt, ja neid, kes kasutavad seda igapäevases kõnes. Paljudel piirkondadel on aktiivsete emakeelsete kasutajate arv vähenenud — ühe hinnangu järgi võib olla umbes 3 miljonit inimest, kes räägivad madalsaksa keelt heal või väga heal tasemel (sh emakeelena).

Pärast Teist maailmasõda muutusid sotsiaalsed ja hariduslikud tingimused selliseks, et standard saksa keel ehk Hochdeutsch hakkas üha enam domineerima. . Sellest hoolimata on madalsaksa mitmetes piirkondades tunnustatud ja kaitstud kui piirkondlik/murdeline pärandkeel: see on saanud eri riikides ja piirkondades teatud õigusi ning selle edendamiseks tegutsevad mitmed organisatsioonid.

Keeleomadused

• Õhuke konsonantsüsteem võrreldes kõrgsaksa murretega — puudub suurem osa kõrgsaksa häälikumuudatustest.
• Lihtsustatud käändesüsteem: kuigi vanemates vormides esineb veel käänete jäänuseid, on kaasaegne madalsaksa grammatikas sageli vähem käändeid võrreldes kirjakeelse saksa keelega.
• Laenud ja mõjutused: piirkondlike kõnepruukide sõnavaras on taotlusi nii Hollandi, skandinaavia keelte kui ka teiste saksakeelsete murrete mõjudest.
• Murreline mitmekesisus: madalsaksa hõlmab mitut omavahel eristuvat murret (nt Lääne- ja Ida-Madalsaksa, Plautdietsch jpt).

Kirjakeel, meedia ja säilitamine

Madalsaksa kirjapärane standard on üksnes osaliselt välja kujunenud; mitmel alal kasutatakse erinevaid ortograafiaid ja kirjavorme. Viimastel aastakümnetel on ilmunud madalsaksa keeles raamatuid, ajalehe- ja raadioprogramme, teatrietendusi ning töötab koolitus- ja keeleõppealgatusi, mis püüavad keelt säilitada ja noorematele põlvkondadele edasi anda. Madalsaksa positsioneeritakse mõnes riigis kui regionaalset või vähemuskeelt, millele on antud teatud õiguslik tunnustus (sõltuvalt riigist kõrgemal või madalamal tasemel).

Tulevik ja tähtsus

Kuigi urbaniseerumine, hariduse standardiseerumine ja meedia levik on vähendanud madalsaksa igapäevast kasutust paljudes kohtades, on keelel kultuuriline ja ajalooline väärtus. Kohalikud üritused, kirjandus, muusika ja keeleõpe aitavad hoida Plattdüütschi elus. Säilitustöös mängivad olulist rolli piirkondlikud organisatsioonid, haridusasutused ja kogukondlik algatused.

Kokkuvõtlikult on Plattdüütsch elav, mitme näoga murdekeel, mille levik ja kasutus on ajalooliselt olnud laialdane, kuid mis tänapäeval seisab silmitsi väljakutsetega ning sõltub kohalike ja riiklike säilitustegevuste tulemuslikkusest.

Otsing