Esperanto

Ajalugu

Zamenhofi lapsepõlv

L. L. Zamenhof lõi esperanto keele. Ta kasvas üles Białystokis, linnas, mis kuulus Vene impeeriumi koosseisu, kuid asub nüüd Poolas. Białystoki elanikud rääkisid palju keeli. Zamenhof nägi seal elavate rahvusrühmade (venelased, poolakad, sakslased ja juudid) vahelisi konflikte. Ta arvas, et ühise keele puudumine põhjustas need konfliktid, nii et ta hakkas looma keelt, mida inimesed saaksid jagada ja kasutada rahvusvaheliselt. Ta arvas, et see keel peaks erinema rahvuskeeltest. Ta tahtis, et see oleks kultuuriliselt neutraalne ja kergesti õpitav. Ta arvas, et inimesed peaksid seda õppima koos rahvuskeeltega ja kasutama esperanto keelt erinevate emakeeltega inimeste vaheliseks suhtlemiseks.

Esimesed katsed

Kõigepealt mõtles Zamenhof ladina keele taas kasutusele võtmise peale. Kuigi ta õppis seda koolis, mõistis ta, et see on tavakasutamiseks liiga raske. Ta õppis ka inglise keelt ja mõistis, et keeltes ei ole vaja konjugatsiooni verbide isiku või arvu järgi. Ükskord nägi ta kahte vene sõna: швейцарская (vastuvõtt, tuletatud sõnast швейцар - vastuvõtja) ja кондитерская (kondiitritöö, tuletatud sõnast кондитер - kondiiter). Need sama lõpuga sõnad andsid talle idee. Ta otsustas, et korrapärased ees- ja järelliited võiksid vähendada sõnajuurte arvu, mida oleks vaja suhtlemiseks. Zamenhof soovis, et sõnajuured oleksid neutraalsed, mistõttu ta otsustas kasutada romaani ja germaani keelte sõnajuurtüvesid. Neid keeli õpetati tol ajal paljudes koolides paljudes kohtades üle maailma.

Lõpliku versiooni loomine

Zamenhof tegi oma esimese projekti Lingwe uniwersala (universaalne keel) 1878. aastal. Kuid tema isa, keeleõpetaja, pidas oma poja tööd ebareaalseks. Niisiis hävitas ta algse töö. Aastatel 1879-1885 õppis Zamenhof Moskvas ja Varssavis meditsiini. Neil päevil töötas ta taas rahvusvahelise keele kallal. Aastal 1887 avaldas ta oma esimese õpiku Международный языкъ ("Rahvusvaheline keel"). Zamenhofi kirjanikunime Doktoro Esperanto ("Doktor, kes loodab") järgi hakkasid paljud inimesed seda keelt esperanto keeleks kutsuma.

Esimesed katsed muuta

Zamenhof sai palju entusiastlikke kirju. Kirjades kirjutasid inimesed oma ettepanekud keele muutmiseks. Ta võttis kõik ettepanekud teadmiseks. Ta avaldas need ajakirjas La Esperantisto. Selles ajakirjas said esperanto keele kõnelejad muudatuste üle hääletada. Nad ei võtnud neid vastu. Ajakirjal oli Venemaal palju tellijaid. Lõpuks keelustati (peatati) see seal Lev Nikolajevitš Tolstoi artikli tõttu. Ajakirja väljaandmine lõppes pärast seda. Selle asemele tuli uus ajakiri Lingvo Internacia.

Ühenduse edusammud

Esperanto esimestel aastatel kasutasid inimesed seda ainult kirjalikus vormis, kuid 1905. aastal korraldati esimene (1.) esperanto maailmakongress Prantsusmaal Boulogne-sur-Meris. See oli esperanto esimene märkimisväärne kasutus rahvusvahelises suhtluses. Selle kongressi edu tõttu korraldatakse seda igal aastal (v.a. maailmasõja-aastad) kuni tänase päevani.

1912. aastal astus Zamenhof Poolas Krakówis toimunud kaheksanda (8.) esperanto maailmakongressi ajal tagasi oma juhtivast positsioonist liikumises. Esperanto kümnes (10.) maailmakongress Pariisis Prantsusmaal jäi ära Esimese maailmasõja alguse tõttu. Sellele kongressile registreerus ligi 4000 inimest.

Maailmasõdade aeg

Esimese maailmasõja ajal oli Maailma Esperanto Assotsiatsiooni peakontor Šveitsis, mis oli sõjas neutraalne. Hector Hodleri vabatahtlike rühm Romain Rollandi toetusel aitas Šveitsi kaudu saata kirju vaenlase riikide vahel. Kokku aitasid nad 200 000 juhtumit.

Pärast Esimest maailmasõda tekkis esperanto keelele uus lootus, sest inimesed soovisid elada rahus. Esperanto ja selle kogukond kasvasid neil päevil. Esimene maailmakongress pärast sõda toimus 1920. aastal Haagis, Hollandis. Austrias Viinis avati esperantomuuseum 1929. aastal. Tänapäeval on see osa Austria Rahvusraamatukogust.

Teine maailmasõda peatas selle keele kasvu. Paljud esperantistid saadeti lahingusse. Natsid purustasid esperantistide rühmitusi, sest nad pidasid keelt osaks ülemaailmsest juudi vandenõust. Paljud esperanto keele kõnelejad hukkusid koonduslaagrites. Ka Nõukogude Liit kohtles esperantiste halvasti, kui Stalin oli nende juht.

Pärast sõdu

Pärast Teist maailmasõda toetasid paljud inimesed esperanto keelt. 80 miljonit inimest kirjutas alla petitsioonile, mis toetas esperanto keele kasutamist ÜROs.

Igal aastal korraldavad nad suuri esperanto kohtumisi, nagu esperanto maailmakongress, rahvusvaheline esperanto noorte kongress ja SAT-kongress (Sennacieca Asocio Tutmonda - Maailma Mittekodanike Assotsiatsiooni kohtumine).

1990. aastal avaldas Püha Tool dokumendi Norme per la celebrazione della Messa in esperanto, mis lubab esperanto keele kasutamist missadel ilma eriloata. Esperanto on ainus konstrueeritud keel, mis on saanud sellise loa roomakatoliku kirikult.

Esperanto keelel on palju veebilehti, blogisid, podcaste ja videoid. Inimesed kasutavad esperanto keelt ka sotsiaalmeedias ja online-diskussioonides ning eraviisilises suhtluses e-posti ja kiirsõnumite kaudu. Mitmetel (eriti avatud lähtekoodiga ja vaba tarkvara) programmidel on oma keeleversioon esperanto keeles. Internetiraadiojaam Muzaiko on alates 2011. aastast teinud ööpäevaringset esperanto keelseid saateid.

Esimene esperanto keele õpik aastast 1887 vene keeles.


L. L. Zamenhofi ja Alfred Michaux [fr] perekonnad esimesel esperanto maailmakongressil Boulogne'is.


Enamik 2006. aastal Xantenis (Saksamaa) toimunud esperanto kohtumisel osalejaid.

Esperanto liikumise eesmärgid

Zamenhof soovis teha lihtsat keelt, et suurendada rahvusvahelist mõistmist. Ta soovis, et esperanto oleks universaalne teine keel. Teisisõnu, kuigi ta ei tahtnud, et esperanto asendaks rahvuskeeli, soovis ta, et enamik inimesi kogu maailmas räägiks esperanto keelt. Paljud esperantistid jagasid algselt seda eesmärki. UNESCO peaassamblee tunnustas esperanto keelt 1954. aastal. Sellest ajast alates on Maailma Esperanto Liit saanud UNESCOga ametlikud suhted. Siiski ei ole ÜRO ega teised rahvusvahelised organisatsioonid esperantot kunagi valinud ja sellest ei ole saanud laialdaselt tunnustatud teist keelt.

Mõnedele esperanto keele kõnelejatele meeldib esperanto keel muudel põhjustel kui selle kasutamine universaalse teise keelena. Neile meeldib esperanto kogukond ja kultuur. Esperanto kultuuri arendamine on nende inimeste eesmärk.

Inimesi, kes hoolivad rohkem esperanto keele praegusest väärtusest kui selle potentsiaalsest universaalsest kasutusvõimalusest, nimetatakse esperanto keeles mõnikord raŭmistoj'iks. Nende inimeste ideid võib üheskoos nimetada raŭmismoks ehk inglise keeles "Raumismiks". Need nimed pärinevad Soomes asuva Rauma linna nimest. Seal kogunes 1980. aastal rahvusvaheline esperanto noorte kongress ja tegi suure avalduse. Nad ütlesid, et esperanto muutmine universaalseks teiseks keeleks ei ole nende peamine eesmärk.

Inimesi, kelle eesmärgid esperanto keelele sarnanevad rohkem Zamenhofi omadele, nimetatakse esperanto keeles mõnikord finvenkistojaks. Nimi tuleneb esperanto keelest fina venko, mis tähendab "lõplikku võitu". See viitab teoreetilisele tulevikule, kus peaaegu kõik inimesed Maal räägivad esperanto keelt teise keelena.

Praha manifest (1996) esitab esperantoliikumise tavainimeste ja selle peamise organisatsiooni, Maailma Esperanto Assotsiatsiooni (UEA), ideed.

Saksa linn Herzberg am Harz kasutab alates 12. juulist 2006 hüüdnime die Esperanto-Stadt/la Esperanto-urbo ("esperanto linn"). Samuti õpetavad nad seda keelt põhikoolis ning korraldavad koos Poola sõpruslinna Góra'ga esperanto keelt kasutavaid kultuuri- ja haridusüritusi.

Esperanto on ainus konstrueeritud keel, mida roomakatoliku kirik tunnustab liturgilise keelena. Nad lubavad selles keeles missasid pidada ja Vatikani Raadio teeb igal nädalal esperanto keeles saateid.

Paavst Johannes Paulus II võtab esperanto missalaadi ja lektoraadi üle esperanto katoliiklaste organisatsioonilt.

Esperanto kultuur

Paljud inimesed kasutavad esperanto keelt, et suhelda posti, e-posti, blogide või jututubade kaudu teiste riikide esperantistidega. Mõned reisivad teistesse riikidesse, et kohtuda ja rääkida esperanto keeles teiste esperantistidega.

Koosolekud

Igal aastal toimuvad esperantistide kohtumised. Suurim neist on Universala Kongreso de Esperanto ("Esperanto maailmakongress"), mis toimub igal aastal erinevas riigis. Viimastel aastatel on sellel osalenud umbes 2000 inimest 60 või enamast riigist. Noorte jaoks on Internacia Junulara Kongreso ("Rahvusvaheline noorte esperanto kongress").

Esperanto kohtumiste ajal toimub palju erinevaid kultuuritegevusi: esperanto muusikute kontserdid, draamad, diskodiskod, vastuvõtva riigi kultuuri ja osalejate riikide kultuuri tutvustused, loengud, keelekursused jne. Esperanto kohtumiste toimumiskohas on ka pubi, teetuba, raamatupood jne, kus töötavad esperanto keelt kõnelevad töötajad. Tegevuste ja võimaluste hulk sõltub kohtumise suurusest või teemast.

Kirjandus

On olemas esperanto keeles kirjutatud raamatuid ja ajakirju. Esperantole on tõlgitud palju kirjandust teistest keeltest, sealhulgas kuulsaid teoseid, nagu Piibel (esimest korda 1926. aastal) ja Shakespeare'i näidendid. Esperantole on tõlgitud ka vähem kuulsaid teoseid, millest mõnedel puudub ingliskeelne tõlge.

Olulised esperanto kirjanikud on näiteks: Trevor Steele (Austraalia), István Nemere (Ungari) ja Mao Zifu (Hiina). William Auld oli Briti esperantokeelne luuletuskirjanik ja Esperanto PEN-keskuse (rahvusvahelise PEN-i esperantokeelne osa) aupresident. Mõned inimesed soovitasid teda Nobeli kirjandusauhinnale.

Muusika

Esperanto keeles on erinevate žanrite muusika, sealhulgas rahvalaulud, rokkmuusika, kabaree, laulud soololauljatele, koorid ja ooper. Aktiivsete esperanto muusikute seas on näiteks rootsi sotsiaalkriitilise muusika ansambel La Perdita Generacio, oktsitaani laulja JoMo, soome ansambel Dolchamar, brasiilia ansambel Supernova, friisi ansambel Kajto või poola laulja-laulukirjutaja Georgo Handzlik. Ka mõned popmuusika autorid ja artistid, sealhulgas Elvis Costello ja Ameerika laulja Michael Jackson, on salvestanud esperanto keeles laule, kirjutanud sellest keelest inspireeritud laule või kasutanud seda oma reklaammaterjalides. Mõned laulud Warner Bros. poolt 1996. aasta novembris Hispaanias välja antud albumilt Esperanto , mis ilmus - kõik esperanto keeles -, saavutasid Hispaania plaadiedetabelites kõrge positsiooni; samamoodi sai 1999. aastal Saksamaal hip-hop muusikagrupp Freundeskreis kuulsaks oma singliga Esperanto. Klassikalised teosed orkestrile ja koorile esperantokeelsete tekstidega on Lou Harrisoni "La Koro Sutro" ja David Gainesi "The First Symphony". Prantsusmaal Toulouse'is tegutseb Vinilkosmo, mis toodab esperanto muusikat. Interneti peamine esperanto lauluraamat KantarViki on 2013. aasta mais saanud 3000 laulu, nii originaalseid kui ka tõlgitud laule.

Teater ja film

Nad mängivad erinevate kirjanike, näiteks Carlo Goldoni, Eugène Ionesco ja William Shakespeare'i draamasid ka esperanto keeles. Filmitegijad kasutavad esperanto keelt mõnikord ka filmide taustal, näiteks Charlie Chaplini filmis "Suur diktaator", põnevusfilmis "Blade: Trinity" või komöödia-televisioonisarjas "Red Dwarf". Esperanto keeles mängufilmid ei ole väga levinud, kuid umbes 15 mängufilmi on esperanto teemaga.

1966. aasta film "Incubus" on tähelepanuväärne, sest selle dialoogid on ainult esperanto keeles. Tänapäeval tõlgivad mõned inimesed erinevate filmide subtiitreid esperanto keelde. Veebisait Verda Filmejo kogub neid subtiitreid.

Raadio ja televisioon

Brasiilia, Hiina, Kuuba ja Vatikani raadiojaamad edastavad regulaarselt saateid esperanto keeles. Mõned muud raadioprogrammid ja podcastid on kättesaadavad Internetis. Interneti-raadiojaam Muzaiko edastab alates 2011. aasta juulist ööpäevaringselt esperanto keelseid saateid Internetis. Aastatel 2005-2006 oli ka rahvusvahelise televisiooni projekt "Internacia Televido" esperanto keeles. Esperanto TV teeb internetis saateid Austraalias Sydney'st alates 5. aprillist 2014.

Internet

Internetis on palju esperanto keele arutelusid erinevatel teemadel. Esperanto keeles on palju veebisaite, blogisid, podcaste, videoid, televisiooni ja raadiojaamu (vt eespool). Google Translate toetab esperanto keelest ja esperanto keelde tõlkimist alates 22. veebruarist 2012 oma 64. keelena.

Lisaks esperantistide ja esperanto organisatsioonide veebilehtedele ja blogidele on olemas ka esperanto Vikipeedia (Vikipedio) ja teised Wikimedia Foundationi projektid, mis on samuti saanud oma esperanto keeleversiooni või kasutavad esperanto keelt (Wikibooks, Wikisource, Wikinews, WikimediaCommons ja Wikidata). Inimesed saavad kasutada ka sotsiaalvõrgustike esperanto versiooni, näiteks Facebook, Diaspora ja muud veebisaidid.

Mitmel arvutiprogrammil on ka esperanto versioon, näiteks veebibrauser Firefox ja kontoripakett (kontoris kasutatavate programmide kogum) LibreOffice.

Osalejad reisil Praha lossi rahvusvahelisel noorte esperanto kongressil 2009. aastal


Mängi meediat Videoklipp i.d.c. esperanto laulule La fina venk'.


Svitavy (Tšehhi Vabariik) üliõpilasteater DOMA mängis 2012. aastal Karel Čapeki draamat R.U.R. esperanto keeles.


Vikipeedia esperantokeelne pealeht 2012. aastal.

Keel

Esperanto kasutab grammatikat ja sõnu paljudest looduslikest keeltest, näiteks ladina, vene ja prantsuse keelest. Esperanto keele morfoome (sõna väikseimad osad, millel võib olla tähendus) ei saa muuta ja inimesed saavad neid kombineerida paljudeks erinevateks sõnadeks. Keelel on ühiseid tunnuseid isoleerivate keeltega (nad kasutavad sõnajärge lause tähenduse muutmiseks), näiteks hiina keelega, samas kui esperanto sõnade sisemine struktuur on ühiseid tunnuseid agglutinatiivsete keeltega (nad kasutavad afiksid sõna tähenduse muutmiseks), näiteks türgi, suahiili ja jaapani keelega.

Tähestik

Esperanto tähestik põhineb ladina kirjaviisil. Selles on kuus diakriitiliste tähtedega tähte: ĉ, ĝ, ĥ, ĵ, ŝ (koos ümberpöördega) ja ŭ (koos brevega). Tähestikus puuduvad tähed q, w, x ja y.

28-täheline tähestik on:

Esperanto tähestik

Number

1

2

3

4

5

6

8

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

Suurtäht

A

B

C

Ĉ

D

E

F

G

Ĝ

H

Ĥ

I

J

Ĵ

K

L

M

N

O

P

R

S

Ŝ

T

U

Ŭ

V

Z

Väike kiri

a

b

c

ĉ

d

e

f

g

ĝ

h

ĥ

i

j

ĵ

k

l

m

n

o

p

r

s

ŝ

t

u

ŭ

v

z

IPA foneem

a

b

t͡s

t͡ʃ

d

e

f

ɡ

d͡ʒ

h

x

i

j=i̯

ʒ

k

l

m

n

o

p

r

s

ʃ

t

u

w=u̯

v

z

• A on nagu a isas
• B on nagu b poiss
• C on nagu zz pitsas
• Ĉ on nagu ch toolis
• D on nagu d koeras
• E on nagu e munasõnas
• F on nagu f lill
• G on nagu g keeles go
• Ĝ on nagu j moosis
• H on nagu h mees
• Ĥ on nagu ch Šoti lochis
• I on nagu i selles
• J on nagu y in jah
• Ĵ on nagu s mõõtes
• K on nagu k in king
• L on nagu l välimuses
• M on nagu m in man
• N on nagu n ei ole
• O on nagu o avatud
• P on nagu p pirukas
• R on nagu r tee, kuid on rullitud (trillitud, nagu hispaania, itaalia, araabia, vene keeles).
• S on nagu s lihtsas keeles
• Ŝ on nagu š lambas
• T on nagu t puu
• U on nagu u bull
• Ŭ on nagu w hästi
• V on nagu v koopas
• Z on nagu s tema.

Diakriitiliste tähtede kirjutamine

Isegi kui maailm kasutab Unicode'i, võivad diakriitiliste tähtedega tähed (mis asuvad Unicode'i standardi jaotises "Latin-Extended A") põhjustada probleeme trükkimisel ja arvutamisel, sest neid ei leidu meie kasutatavatel klaviatuuridel.

Selle probleemi lahendamiseks on kaks lahendust, milles mõlemas kasutatakse diakriitiliste tähtede jaoks digraafi. Esperanto leiutaja Zamenhof mõtles välja "h-süsteemi", mis asendab ĉ, ĝ, ĥ, ĵ, ŝ ja ŭ vastavalt ch, gh, hh, jh, sh ja u. Samuti on kasutatud uuemat "x-süsteemi", mis asendab ĉ, ĝ, ĥ, ĵ, ŝ ja ŭ vastavalt cx, gx, hx, jx, sx ja ux.

On olemas arvutiklaviatuurid, mis toetavad esperanto tähestikku, näiteks Amiketo Microsoft Windowsile, Mac OS X-le ja Linuxile, Esperanta Klavaro Windows Phone'ile ja Gboard & AnySoftKeyboard Androidile.

Sõnade näited

• romaani keeltest

• ladina keelest: abio (kuusk), sed (aga), okulo (silm), akvo (vesi)
• prantsuse keelest: dimanĉo (pühapäev), frapi (koputada), ĉevalo (hobune)
• itaalia keelest: ĉielo (taevas), fari (teha), voĉo (hääl)
• rohkematest romaani keeltest: facila (lihtne, lihtne), fero (raud), tra (läbi), verda (roheline)

• germaani keeltest

• saksa keelest: baldaŭ (lühikese aja jooksul), bedaŭri (kahetseda), jaro (aasta), nur (ainult)
• inglise keelest: birdo (lind), ŝarko (hai), jes (jah)
• rohkematest germaani keeltest: fiŝo (kala), fremda (võõras), ofta (sagedane)

• slaavi keeltest

• poola keelest: ĉu (jah/ei küsimuste sõna)
• vene keelest: barakti (võidelda), vosto (saba)
• tšehhi keelest: ne (ei, mitte), roboto (robot), ĉerpi (pumbata)
• rohkematest slaavi keeltest: krom (välja arvatud), celo (lõpu, värav, sihtmärk)

• teistest indoeuroopa keeltest

• kreeka keelest: hepato (maks), kaj (ja), biologio (bioloogia), politiko (poliitika)
• leedu keelest: du (kaks), tuj (korraga)
• sanskriti keelest: budho (buddha), nirvano (Nirvana), pado (tee, tee).

• soome-ugri keeltest

• soome keelest: saŭno (saun)
• ungari keelest: ĉardaŝo (Csárdás - Ungari rahvustants), ĉuro (semen)

• semiidi keeltest

• heebrea keelest: kabalo (kabbala)
• araabia keelest: aŭ (või)

• teistest keeltest

• jaapani keelest: cunamo (tsunami), zeno (zen)
• hiina keelest: tofuo (tofu), teo (tee)
• Hawaii keelest: vikio (wiki)

Esperanto tähestiku trükitud ja käsitsi kirjutatud tähed.


Inimesed ütlevad sageli, et esperanto on keelepüstitus.

Grammatika

Esperanto grammatika (keelereeglid) on mõeldud lihtsaks. Esperanto keelereeglid ei muutu kunagi ja neid saab alati samamoodi rakendada.

Artiklid

Esperanto keeles on ainult kindel artikkel la (sama asi nagu "the" inglise keeles) ja puudub määramata artikkel (sama asi nagu "a" või "an" inglise keeles). Nad kasutavad kindlaid artikleid, kui nad räägivad asjadest, mille kohta nad on juba midagi öelnud.

Nomenid ja omadussõnad

	Nominatiiv	Akusatiiv
Singulaarne	-o	-on
Mitmuses	-oj	-ojn

Nomenid lõpevad -o. Näiteks patro tähendab isa. Mitmuse tegemiseks lisage -j. Näiteks: patroj tähendab isasid.

	Nominatiiv	Akusatiiv
Singulaarne	-a	-an
Mitmuses	-aj	-ajn

Omadussõnad lõpevad -a, omadussõnad -e, näiteks granda tähendab suurt, bona tähendab head, bone tähendab hästi.

Lõpp -n on otsese objekti (akusatiivi) tähis substantiivides ja omadussõnades. Näiteks:

• Mi vidas vin. - Ma näen sind.
• Li amas ŝin. - Ta armastab teda.
• Ili havas belan domon. - Neil on kena maja.

Adjektiivides ja omadussõnades on võrdlus tehtud sõnadega pli (rohkem) ja plej (kõige). Näiteks:

• pli granda - suurem
• plej granda - suurim
• pli rapide - kiiremini
• plej rapide - kiireim

Pronoomenid

		Singulaarne	Mitmuses
Esimene isik		mi (I)	ni (me)
Teine isik		ci (sa ainsuses)	vi (sa ainsuses või mitmuses)
Kolmanda isiku	Maskuliinne	li (ta)	ili (nad)
	Feminiinne	ŝi (ta)
	Kastreeritud	ĝi (it)
Ebakindel		oni ("üks")
Refleksiivne		si (ise)

• Isikupronomenid on: mi - mina, ci - sina ainsuses, li - ta, ŝi - ta, ĝi - see, ni - meie, vi - teie ainsuses või mitmuses, ili - nad, oni - üks/nei, si (ise). Pronoomeni oni kasutatakse ebakindla subjekti puhul (nagu saksa keeles man). Pronoomen ci tähendab te, kuid inimesed ei kasuta seda eriti palju. Selle asemel kasutavad nad peaaegu eranditult vi, mis on ainsuse vorm "sa" või mitmuse vorm "te kõik".
• Possessiivpronoomenid moodustatakse, lisades isikupronoomile lõpu -a: mia - minu, cia - sinu ainsuses, lia - tema, ŝia - tema, ĝia - tema, nia - meie, via - sinu mitmuses, ilia - nende. Inimesed kasutavad omastavaid pronoome nagu omadussõnu.
• Akusatiivi (lõpp -n) kasutatakse ka pronoomenites: min - mina, cin - sina, lin - tema, ŝin - tema, ĝin - see, nin - me, vin - teie või te kõik, ilin - nad. Nagu ci puhul märgitud, kasutatakse cin'i tänapäeva esperanto kõnekeeles väga harva.

Seega, et öelda, kui vana keegi on esperanto keeles, ütle lihtsalt:

• Lia aĝo estas dudek = Ta on kakskümmend (20) aastat vana. (sõnasõnaliselt: Tema vanus on kakskümmend (20) aastat. )

Verbid

	Soovituslik meeleolu	Aktiivne osaline	Passiivne osaline	Infinitiiv	Jussiv meeleolu	Tingimuslik meeleolu
Mineviku aeg	-on	-int-	-it-	-i	-u	-us
Praegune aeg	-kui	-ant-	-at-
Tulevikus	-os	-on-	-ot-

Verbid lõpevad -as, kui nad on olevikus. Inglise keeles kasutatakse I am, you are, he is. Kuid esperanto keeles on ainult üks sõna am, are, is - estas. Samamoodi võib kuras tähendada jooksu või jookseb. Infinitiivid lõppevad -i. Näiteks esti tähendab olla, povi tähendab saab. Lihtne on teha minevikuvormi - alati lisada -is lõpp. Tuleviku aja tegemiseks lisage -os. Näiteks:

• kuri - joosta
• mi kuras - ma jooksen
• vi kuras - sa jooksed
• li kuris - ta jooksis
• ĝi kuros - see jookseb

Paljusid sõnu saab muuta vastupidiseks, lisades algusesse mal.

• bona = hea. malbona = halb.
• bone = hästi, malbone = halvasti
• granda = suur, malgranda = väike
• peza = raske, malpeza = kerge

Näited lausete kohta, mis näitavad reegleid:

• Mi povas kuri rapide. = Ma oskan kiiresti joosta.
• Vi ne povas kuri rapide. = Sa ei saa kiiresti joosta.
• Mi estas knabo. = Ma olen poiss.
• Mi estas malbona Esperantisto. = Ma olen halb esperantist.

Jah/ei küsimused

Jah-või-ei-küsimuse tegemiseks lisage Ĉu algusesse. Näiteks:

• Ĉu vi parolas Esperanton? = Kas sa räägid esperanto keelt?
• Jes, mi parolas Esperanton tre bone. = Jah, ma räägin väga hästi esperanto keelt.
• Ne, mi estas komencanto. = Ei, ma olen algaja.

Erinevalt inglise keelest saavad nad vastata jah/ei küsimusele ainult jes (jah) või ne (ei).

Numbrid

Numbrid on järgmised:

0	nul
1	unu
2	du
3	tri
4	kvar
5	kvin
6	ses
7	sep
8	ok
9	naŭ
10	dek
100	senti
1000	mil

Arvud nagu kakskümmend üks (21) moodustatakse nende liitmisel suurusjärgu järgi. Näiteks: dek tri tähendab kolmteist (13), dudek tri tähendab kakskümmend kolm (23), sescent okdek tri tähendab kuussada kaheksakümmend kolm (683), mil naŭcent okdek tri tähendab (üks) tuhat üheksasada kaheksakümmend kolm (1983).

Eesliited ja järelliited

Esperanto keeles on üle 20 erisõna, mis võivad muuta teise sõna tähendust. Inimesed panevad neid sõna tüve ette või järele.

Need sõnad kombineerituna võivad moodustada väga pikki sõnu, näiteks malmultekosta (odav), vendredviandmanĝmalpermeso (liha söömise keeld reedel).

Eesliited

Eesliited lisatakse enne sõna juurt.

• bo- - tähendab "sugulane". Patro tähendab isa ja bopatro tähendab ämm.
• dis- - tähendab "kõik või paljud suunad". Iri tähendab minna ja disiri tähendab minna eri suundades.
• ek- - tähendab millegi algust. Kuri tähendab jooksmist ja ekkuri tähendab jooksma hakkamist.
• eks- - teeb sõna "endine". Amiko tähendab sõpra ja eksamiko tähendab endist sõpra.
• fi- - teeb sõna halvemaks. Knabo tähendab poiss, ja fiknabo tähendab halb poiss; odoro tähendab lõhn, ja fiodoro tähendab halb lõhn.
• ge- - muudab sõna tähenduse "mõlemad sugupooled". Frato tähendab venda ja gefratoj tähendab vend(e) ja õde(d).
• mal- - teeb sõna vastupidiseks. Bona tähendab head ja malbona tähendab halba.
• mis- - tähendab "vale". Kompreni tähendab mõista ja miskompreni tähendab valesti mõista.
• pra- - tähendab "eelajalooline", "väga vana" või "primitiivne". Homo tähendab inimest ja prahomo tähendab eelajaloolist inimest.
• re- - tähendab uuesti. Vidi tähendab näha ja revidi tähendab uuesti näha.

Järelliited

Sufiksid lisatakse pärast sõna juurt, kuid enne lõppu.

• -aĉ- - muudab sõna koledamaks. Domo tähendab maja, domaĉo tähendab koleda maja.
• -ad- - tähendab millegi pidevat tegemist. Fari tähendab teha ja Faradi tähendab pidevalt teha.
• -aĵ- - tähendab asja. Bela tähendab ilusat ja belaĵo tähendab ilusat asja; trinki tähendab juua ja trinkaĵo tähendab jooki ("midagi joomiseks").
• -an- - tähendab millegi liige. Klubo tähendab klubi ja klubano tähendab klubi liiget.
• -ar- - tähendab paljusid samalaadseid asju. Arbo tähendab puu ja arbaro tähendab metsa.
• -ĉj- - teeb meessoost diminutiive. Patro tähendab isa ja paĉjo tähendab isa.
• -ebl-- tähendab võimet või võimalust. Manĝi tähendab süüa ja manĝebla tähendab söödav.
• -ec- - tähendab kvaliteeti. Granda tähendab suurt ja grandeco tähendab suurust.
• -eg- - muudab sõna suuremaks. Domo tähendab maja ja domego tähendab suurt maja.
• -ej- - tähendab kohta. Lerni tähendab õppida ja lernejo tähendab kooli ("õppimise koht").
• -em- - tähendab tendentsi. Mensogi tähendab valetada ja mensogema tähendab kalduvusega valetada.
• -end- - tähendab midagi, mida tuleb teha. Pagi tähendab maksta ja pagenda - tähendab midagi, mis tuleb maksta.
• -er- - tähendab natuke suuremat rühma. Neĝo' tähendab lund ja neĝero tähendab lumehelbeid.
• -estr- - tähendab pealik. Urbo tähendab linna ja urbestro tähendab linnapea ("linnapea").
• -et- - muudab sõna väiksemaks. Domo tähendab maja ja dometo tähendab väikest maja.
• -id- - tähendab lapse. Kato tähendab kassi ja katido tähendab kassipoega.
• -il- - tähendab instrumenti. Ŝlosi mens to lock, ja ŝlosilo tähendab võtit (vahend lukustamiseks).
• -ind- - tähendab väärtust. Ami tähendab armastada ja aminda tähendab midagi, mis on väärt, et seda armastatakse.
• -in- - muudab sõna soo naiselikuks. Patro tähendab isa ja patrino tähendab ema.
• -ing- - tähendab omanikku. Kandelo tähendab küünal ja kandelingo tähendab küünlajalg ("küünla hoidja").
• -ism- - tähendab ideoloogiat või liikumist. Nacio tähendab rahvust, naciismo tähendab natsionalismi.
• -ist- - tähendab kedagi, kes teeb midagi (võib-olla tööd). Baki tähendab küpsetada ja bakisto tähendab pagarit; scienco tähendab teadust ja sciencisto tähendab teadlast. Esperantisto tähendab esperanto keele kõnelejat.
• -nj- - teeb naissoost diminutiive. Patrino tähendab ema ja panjo tähendab mamma.
• -obl- - tähendab korda. Tri tähendab kolm ja trioble tähendab kolm korda. See teeb ka mitmekordse. Kvin tähendab viit ja kvinoblo tähendab viie kordset.
• -on- - teeb murdosa. Kvar tähendab neli (4) ja kvarono tähendab veerandit (üks neljandik millestki).
• -uj- - tähendab üldiselt laeva. Salo tähendab soola ja salujo tähendab soolaküünla ("soola anum").
• -ul- - tähendab mingi kvaliteediga inimest. Juna tähendab noort ja junulo tähendab noort inimest.
• -um- on sufiks juhtudel, kui ei ole võimalik teha sõna teistest olemasolevatest sufiksitest, prefiksidest või juurtest.

Esperanto Akadeemia liikme Bertilo Wennergreni raamatu "Detala Gramatiko de Esperanto" ("Esperanto keele detailne grammatika") kaanepilt.


Esperanto keeles on nende grammatiliste aegade jaoks olemas regulaarsed lõpud: -is - mineviku aeg -as - olevik -os - tulevikuvorm

Kriitika

Osa esperanto kriitikast on tavaline iga rahvusvahelise keele projekti puhul: uuel keelel on vähe võimalusi asendada praeguseid rahvusvahelisi keeli, nagu inglise, prantsuse ja teisi.

Esperanto keele spetsiifiline kriitika on suunatud keele enda erinevatele osadele (esperanto keele erilised tähed, -n lõpp, keele kõla jne).

Mõned ^[who?]ütlevad, et diakriitiliste tähtede (tähed ĉ, ĝ, ĥ, ĵ, ŝ, ŭ) kasutamine muudab keele vähem neutraalseks kui see oleks, kui kasutataks ainult ladina tähestiku põhitähti. Ükski teine keel ei kasuta tähti ĉ, ĥ ja ĵ. Tähte ĥ kasutatakse esperanto keeles kõige vähem ja ka ĵ ei kasutata sageli, mis paneb inimesi kahtlema, kui vajalik need on.

Esperanto^[ keele ^nääpsu kriitikud ütlevad ka,^d] et adjektiivi ja nimisõna sama lõpp (näiteks "bona lingvo", "bonaj lingvoj", "bonajn lingvojn") on ebavajalik. Näiteks inglise keeles puudub nõue, et omadussõna ja nimisõna peavad ajas kokku langema, ja seal puudub akusatiivide tähis.

Samuti kritiseerivad nad asjaolu, et enamik esperanto sõnadest pärineb indoeuroopa keeltest, mis muudab keele vähem neutraalseks.

Üks levinud kriitika nii esperanto keelt mitteoskajate kui ka esperanto keelt kõnelevate poolt on, et esperanto keeles on seksism. Mõned sõnad viitavad vaikimisi meestele ja naiselikud vasted tuleb konstrueerida, lisades mehelikule tüvele järelliite -in-. Sellised sõnad on näiteks patro (isa) ja patrino (ema), filo (poeg) ja filino (tütar), onklo (onu) ja onklino (tädi) jne. Enamikul esperanto sõnadest ei ole sugupõhist erilist tähendust. Mõned inimesed pakkusid välja meessoost tähendusega sufiksi -iĉ-, et muuta põhisõna tähendus neutraalseks. Siiski ei ole see ettepanek esperanto keele kõnelejate seas laialdaselt aktsepteeritud.

Esperanto mõnede osade kriitika ajendas erinevate uute konstrueeritud keelte nagu Ido, Novial, Interlingua ja Lojban loomist. Siiski ei ole ühelgi neist konstrueeritud keeltest nii palju kõnelejaid kui esperantol.

Näide teksti kohta

Tavaline proov: Ĉiuj homoj estas denaske liberaj kaj egalaj laŭ digno kaj rajtoj. Ili posedas racion kaj konsciencon, kaj devus konduti unu la alian en spirito de frateco.

Versioon h-süsteemis: Chiuj homoj estas denaske liberaj kaj egalaj lau digno kaj rajtoj. Ili posedas racion kaj konsciencon, kaj devus konduti unu la alian en spirito de frateco.

Versioon x-süsteemis: Cxiuj homoj estas denaske liberaj kaj egalaj laux digno kaj rajtoj. Ili posedas racion kaj konsciencon, kaj devus konduti unu la alian en spirito de frateco.

Lihtne ingliskeelne tõlge: Kõik inimesed on vabad ja võrdsed oma väärikuse ja õiguste poolest. Nad on mõistlikud ja moraalsed ning peaksid käituma üksteise suhtes sõbralikult.

Issanda palve

Esperanto			Inglise keeles
Tavaline	H-süsteem	X-süsteem
Patro nia, kiu estas en la ĉielo,	Patro nia, kiu estas en la chielo,	Patro nia, kiu estas en la cxielo,	Meie Isa, kes sa oled taevas,
Cia nomo estu sanktigita.	Cia nomo estu sanktigita.	Cia nomo estu sanktigita.	Pühitsetud olgu sinu nimi.
Venu Cia regno,	Venu Cia regno,	Venu Cia regno,	Tulgu sinu riik,
plenumiĝu Cia volo,	plenumighu Cia volo,	plenumigxu Cia volo,	Sinu tahe olgu sündinud,
kiel en la ĉielo, tiel ankaŭ sur la tero.	kiel en la chielo, tiel ankau sur la tero.	kiel en la cxielo, tiel ankaux sur la tero.	maa peal, nagu ta on taevas.
Nian panon ĉiutagan donu al ni hodiaŭ.	Nian panon chiutagan donu al ni hodiau.	Nian panon cxiutagan donu al ni hodiaux.	Anna meile täna meie igapäevane leib.
Kaj pardonu al ni niajn ŝuldojn,	Kaj pardonu al ni niajn shuldojn,	Kaj pardonu al ni niajn sxuldojn,	Ja anna meile meie patud andeks,
kiel ankaŭ ni pardonas al niaj ŝuldantoj.	kiel ankau ni pardonas al niaj shuldantoj.	kiel ankaux ni pardonas al niaj sxuldantoj.	nagu me anname andeks neile, kes meie vastu pattu teevad.
Kaj ne konduku nin en tenton,	Kaj ne konduku nin en tenton,	Kaj ne konduku nin en tenton,	Ja ära vii meid kiusatusse,
sed liberigu nin de la malbono.	sed liberigu nin de la malbono.	sed liberigu nin de la malbono.	kuid päästa meid kurjusest.

Sõna "esperanto" metafoorne kasutamine

Inimesed kasutavad sõna "esperanto" mõnikord metafoorselt (mitte selle sõna otseses tähenduses). Nad kasutavad seda selleks, et öelda, et millegi eesmärk on olla rahvusvaheline või neutraalne, või kasutavad laia ideede segu. Nad ütlevad, et programmeerimiskeel Java on "sõltumatu konkreetsetest arvutisüsteemidest [nt Windows, Android], nagu esperanto on sõltumatu ... rahvustest". Samamoodi nimetavad nad kirjatüüpi Noto "kirjatüüpide esperantoseks", sest see püüab hästi toimida iga kultuuri kirjaviiside puhul.