Interlingua on konstrueeritud keel, mille sõnavara ja paljud vormid pärinevad Lääne-Euroopa keelte ühest varaseimast ja laialdasemast leksikast. Seda töötas välja IALA – teadlaste ja keeleteadlaste rühm (tuntuim neist oli Alexander Gode) – ning esimene sõnaraamat avaldati 1951. aastal pärast enam kui 20 aasta pikkust tööd. Interlingua sõnavara ja morfoloogia põhines peamiselt keeltele: inglise, prantsuse, hispaania, portugali ja itaalia.

Nimi koosneb kahest ladinapärasest osast: inter – „vahel, üksteise vahel” (nagu sõnades „interaktsioon”, „liides”) ja lingua – „keel”. Nimi Interlingua peegeldab algset eesmärki: luua lihtne ja arusaadav vahend eri riikide inimeste vaheliseks suhtlemiseks. Kuna keel konstrueeriti teadlikult lihtsana ja lärmakalt loomulike vormide alusel, on selle õppimine paljudele inimestele kergem kui mõne muu loomuliku keele omandamine.

Levik ja mõistetavus

2000. aasta seisuga[update] hinnati, et umbes 1500 inimest oskas Interlinguat aktiivselt kasutada; Interlingua-kogukond väidab, et miljoneid inimesi mõistavad Interlingua tekste või suudavad neid loetult aru saada ilma eelneva õppimiseta, eriti neil, kes valdavad mõnda romaani keelt (nt inglise, prantsuse, hispaania, portugali, itaalia) või keeled, mis on ajalooliselt lähedased ladina keelele (nt oktsitaania, rumeenia). See laialdane mõistetavus põhineb paljudel sarnastel sõnadel ja kujunditel, mis on ühised eri romaani keeltes.

Peamised omadused

  • Sõnavara: valitud on rahvusvahelised ja romaani keeltes laialt levinud sõnad, mis teevad teksti kiirelt arusaadavaks neile, kes tunnevad läänekeelseid sõnavorme.
  • Ortograafia ja hääldus: kirjutusrihm on fonemilisem kui mitmetes romaani keeltes, kuid säilitab võõra sõna äratuntavuse. Hääldus on lihtsustatud ja järjepidev.
  • Grammatilised lihtsused: pöörded, ajavormid ja käänded on vähem keerukad kui paljudes loomulikes keeltes; reeglid on kujundatud nii, et neid oleks lihtne omandada.
  • Konservatiivne vormivalik: kui sõnal on mitmeid vastet, valitakse sageli vorm, mis on kõige laiemalt tuntud eri keelte kõnelejate seas.

Võrdlus teiste konstrueeritud keeltega

Maailmas on veel kaks tuntud konstrueeritud rahvusvahelist keelt, millel on üle 1000 kõneleja: esperanto ja ido. Need keeled loodi enne Interlinguat. Arvamus lihtsuse kohta sõltub sellest, kellelt küsida: mõned inimesed[nääpsukeel] leiavad, et esperanto ja ido on väga kergesti õpitavad, sest neil on vähe või peaaegu ühtegi erandit reeglitest; teised arvavad, et Interlingua on kergem, sest selle sõnavalik põhineb loomulikul rahvusvahelisel leksikal – see tähendab, et paljud sõnad on loomulikult arusaadavad romaani keelte kõnelejatele ilma erilise õppimiseta.

Grammatika lühidalt

  • Substantiividel on lihtne ainsuse ja mitmuse vorm (tavaliselt -s mitmuses).
  • Artiklit kasutatakse vastavalt vajadusele, ent reeglid on lihtsad ja selged.
  • Verbid käänduvad piiratud arvul viisidel; levinumad ajavormid ja moodustised on lihtsustatud.
  • Lauseehitus järgib üldjuhul subjekt–verbi–objekti (SVO) järjekorda.

Praktiline näide

Interlingua: Le materia es interesante e facile a comprender pro parlantes de linguas romance.
Eesti keeles: Materjal on huvitav ja lihtne mõista romaani keelte kõnelejatele.

Tänapäevane kasutus ja ressursid

Interlingua kasutatakse eelkõige kirjalikus suhtluses, teaduslikus terminoloogias ja rahvusvahelistes tekstides, kus on tähtis säilitada terminite äratuntavus. On olemas sõnaraamatuid, õppevahendeid ja väikseid kogukondi ning internetifoorumeid, kus huvilised saavad keelt õppida ja seda praktiseerida. Kui soovite alustada õppimist, otsige interlingua sõnaraamatuid, sissejuhatavaid õpikuid ja internetiallikaid (fakte, tekste, ajakirju), mis tutvustavad nii sõnavara kui ka lihtsat grammatikat.

Kokkuvõte

Interlingua on konstrueeritud rahvusvaheline keel, mille eesmärk on maksimeerida arusaadavust Lääne-Euroopa keelte kõnelejate vahel. See ühendab lihtsustatud grammatikat ja rahvusvahelist sõnavara nii, et paljud inimesed suudavad tekste kiiresti mõista, isegi kui nad ei ole keelt eraldi õppinud. Keel pole nii hiljuti laialtlevinud nagu mõni teine konstrueeritud keel, kuid selle tugevuseks on loomulike romaani elementide äratuntavus ja praktiline kasulikkus kirjakeeles.