Interlingua – lihtne konstrueeritud rahvusvaheline neolatina keel

Interlingua on konstrueeritud keel, mille sõnavara ja paljud vormid pärinevad Lääne-Euroopa keelte ühest varaseimast ja laialdasemast leksikast. Seda töötas välja IALA – teadlaste ja keeleteadlaste rühm (tuntuim neist oli Alexander Gode) – ning esimene sõnaraamat avaldati 1951. aastal pärast enam kui 20 aasta pikkust tööd. Interlingua sõnavara ja morfoloogia põhines peamiselt keeltele: inglise, prantsuse, hispaania, portugali ja itaalia.

Nimi koosneb kahest ladinapärasest osast: inter – „vahel, üksteise vahel” (nagu sõnades „interaktsioon”, „liides”) ja lingua – „keel”. Nimi Interlingua peegeldab algset eesmärki: luua lihtne ja arusaadav vahend eri riikide inimeste vaheliseks suhtlemiseks. Kuna keel konstrueeriti teadlikult lihtsana ja lärmakalt loomulike vormide alusel, on selle õppimine paljudele inimestele kergem kui mõne muu loomuliku keele omandamine.

Levik ja mõistetavus

2000. aasta seisuga^[update] hinnati, et umbes 1500 inimest oskas Interlinguat aktiivselt kasutada; Interlingua-kogukond väidab, et miljoneid inimesi mõistavad Interlingua tekste või suudavad neid loetult aru saada ilma eelneva õppimiseta, eriti neil, kes valdavad mõnda romaani keelt (nt inglise, prantsuse, hispaania, portugali, itaalia) või keeled, mis on ajalooliselt lähedased ladina keelele (nt oktsitaania, rumeenia). See laialdane mõistetavus põhineb paljudel sarnastel sõnadel ja kujunditel, mis on ühised eri romaani keeltes.

Peamised omadused

Sõnavara: valitud on rahvusvahelised ja romaani keeltes laialt levinud sõnad, mis teevad teksti kiirelt arusaadavaks neile, kes tunnevad läänekeelseid sõnavorme.
Ortograafia ja hääldus: kirjutusrihm on fonemilisem kui mitmetes romaani keeltes, kuid säilitab võõra sõna äratuntavuse. Hääldus on lihtsustatud ja järjepidev.
Grammatilised lihtsused: pöörded, ajavormid ja käänded on vähem keerukad kui paljudes loomulikes keeltes; reeglid on kujundatud nii, et neid oleks lihtne omandada.
Konservatiivne vormivalik: kui sõnal on mitmeid vastet, valitakse sageli vorm, mis on kõige laiemalt tuntud eri keelte kõnelejate seas.

Võrdlus teiste konstrueeritud keeltega

Maailmas on veel kaks tuntud konstrueeritud rahvusvahelist keelt, millel on üle 1000 kõneleja: esperanto ja ido. Need keeled loodi enne Interlinguat. Arvamus lihtsuse kohta sõltub sellest, kellelt küsida: mõned inimesed^{[nääpsukeel]} leiavad, et esperanto ja ido on väga kergesti õpitavad, sest neil on vähe või peaaegu ühtegi erandit reeglitest; teised arvavad, et Interlingua on kergem, sest selle sõnavalik põhineb loomulikul rahvusvahelisel leksikal – see tähendab, et paljud sõnad on loomulikult arusaadavad romaani keelte kõnelejatele ilma erilise õppimiseta.

Grammatika lühidalt

Substantiividel on lihtne ainsuse ja mitmuse vorm (tavaliselt -s mitmuses).
Artiklit kasutatakse vastavalt vajadusele, ent reeglid on lihtsad ja selged.
Verbid käänduvad piiratud arvul viisidel; levinumad ajavormid ja moodustised on lihtsustatud.
Lauseehitus järgib üldjuhul subjekt–verbi–objekti (SVO) järjekorda.

Praktiline näide

Interlingua: Le materia es interesante e facile a comprender pro parlantes de linguas romance.
Eesti keeles: Materjal on huvitav ja lihtne mõista romaani keelte kõnelejatele.

Tänapäevane kasutus ja ressursid

Interlingua kasutatakse eelkõige kirjalikus suhtluses, teaduslikus terminoloogias ja rahvusvahelistes tekstides, kus on tähtis säilitada terminite äratuntavus. On olemas sõnaraamatuid, õppevahendeid ja väikseid kogukondi ning internetifoorumeid, kus huvilised saavad keelt õppida ja seda praktiseerida. Kui soovite alustada õppimist, otsige interlingua sõnaraamatuid, sissejuhatavaid õpikuid ja internetiallikaid (fakte, tekste, ajakirju), mis tutvustavad nii sõnavara kui ka lihtsat grammatikat.

Kokkuvõte

Interlingua on konstrueeritud rahvusvaheline keel, mille eesmärk on maksimeerida arusaadavust Lääne-Euroopa keelte kõnelejate vahel. See ühendab lihtsustatud grammatikat ja rahvusvahelist sõnavara nii, et paljud inimesed suudavad tekste kiiresti mõista, isegi kui nad ei ole keelt eraldi õppinud. Keel pole nii hiljuti laialtlevinud nagu mõni teine konstrueeritud keel, kuid selle tugevuseks on loomulike romaani elementide äratuntavus ja praktiline kasulikkus kirjakeeles.

Näidistekst interlingua keeles

Lingua natural e musicalde
parolas
internationale un grammatica minimal.

Comprensibile facilementeper
personas intelligente.

Le medio de communicationadequate
pro le solutiondel
confusion de Babylon.

Pater Noster interlingua keeles

Interlingua	Põhiline inglise keel
Nostre Patre, qui es in le celos, que tu nomine sia sanctificate; que tu regno veni que tu voluntate sia facite super le terra como etiam in le celo. Da nos hodie nostre pan quotidian, e pardona a nos nostre debitas como nos pardona a nostre debitores, e non duce nos in tentation, sed libera nos del mal.	Meie taevane isa, olgu sinu nimi püha. Tulgu sinu kuningriik. Saagu sinu tahtmine, nagu taevas, nii ka maa peal. Anna meile täna leiba meie vajadustele. Ja tee meid vabaks meie võlgadest, nii nagu me oleme vabaks teinud need, kes on meile võlgu. Ja ära lase meid proovile panna, vaid hoia meid kurja eest.

Seotud leheküljed

Interlingua keele grammatika

Küsimused ja vastused

K: Mis on interlingvistika?

V: Interlingua on konstrueeritud keel, mis kasutab sõnu, mis esinevad enamikus Lääne-Euroopa keeltes. Selle lõi IALA ja see põhineb inglise, prantsuse, hispaania, portugali ja itaalia keelel. Nimi Interlingua tuleneb ladinakeelsest juursõnast "inter", mis tähendab "vahel" või "üksteisele", ja lingua, mis tähendab "keelt".

K: Kes lõi Interlingua?

V: Interlingua loodi IALA poolt - Alexander Gode'i juhitud inimeste rühm, kes töötas selle kallal üle 20 aasta. Nad avaldasid esimese sõnaraamatu 1951. aastal.

K: Kui paljud inimesed räägivad interlingua keelt?

V: 2000. aastal oli 1500 inimest, kes rääkisid interlingua keelt. Kuid kõnelejad ütlevad, et miljonid inimesed saavad sellest aru, ilma et nad peaksid seda kõigepealt õppima.

K: Kas on veel teisi konstrueeritud keeli, millel on üle 1000 kõneleja?

V: Jah, esperanto ja ido on kaks teist konstrueeritud keelt, millel on üle 1000 kõneleja. Mõlemad on loodud enne Interlingua keelt.

K: Kas interlingua keelt on lihtsam õppida kui loomulikke keeli?

V: Jah, sest see loodi selleks, et eri riikide inimesed saaksid omavahel hõlpsasti rääkida, ilma et nad peaksid kõigepealt uut keelt õppima. See on lihtsam ja moderniseeritud võrreldes looduslike keeltega, nagu ladina keel, mida räägiti Roomas kaua aega tagasi.

K: Miks arvavad mõned inimesed, et esperanto või ido on kergemini õpitavad kui interlingva?

V: Mõned inimesed arvavad, et esperanto või ido on lihtsam, sest neil ei ole erandeid (sõnu, mis rikuvad reegleid). Teised arvavad, et kuna kõik Interlingua jaoks valitud sõnad olid lihtsad neile, kes oskavad inglise, prantsuse, hispaania, portugali või itaalia keelt ning oktsitaani ja rumeenia keelt (keeled, kus kasutati ladina keelt), siis teeb see ka keele õppimise lihtsamaks.