Bilabiaalne nasaal (m): definitsioon, hääldus ja näited
Avasta bilabiaalne nasaal (m): selge definitsioon, hääldusjuhend ja rahvusvahelised näited kõnekeeletest — lihtne ja praktiline juhend õpilastele ja keelehuvilistele.
Bilabiaalne nasaal on üks konsonanditüüp. Seda häält leidub peaaegu kõigis kõnekeeltes. Selle heli täht rahvusvahelises foneetilises tähestikus on ⟨m⟩. Selle heli X-SAMPA sümbol on ⟨m⟩. Inglise keeles on bilabiaalne nasaal heli, mida tähistab kirjas “m”, näiteks sõnades map ja mummy.
Häälitsemine ja omadused
Bilabiaalne nasaal on häälitav (voiced) nasaal, mis tekib siis, kui mõlemad huuled sulguvad ja väljahingamisel liigub õhuvool ninasse. Peamised foneetilised omadused:
- Artikulatsioonikoht: bilabiaalne (mõlemad huuled).
- Artikulatsiooniviis: nasaal (õhuvool läheb läbi nina, suuõõs on suletud).
- Häälitus: häälitav (vokaalsete foneemidega sarnane vool häälepaelte vibreerimisel).
On olemas sarnased, kuid erinevad nasaalid, näiteks labiodentaalne nasaal [ɱ], kus alumine huul puutub vastu ülahambaid. Mõnes keeles võib bilabiaalne nasaal muutuda või kohaneda järgmise konsonandi artikulatsioonile (homorgaaniline assimileerumine).
Levik ja roll keeltes
Bilabiaalne nasaal on üks kõige levinumaid foneeme maailmakeeltes ning esineb nii alguses, keskel kui lõpus: see võib olla sõna alguses (nt maa), silbuahelas või lõpus (nt room). Mõnedes väga väikestes või arealsetes keeltes võib /m/ olla harvem või asendunud teistsuguse nasaaliga, kuid üldiselt on see peaaegu universaalne.
Näited
Alljärgnevalt mõned näited bilabiaalse nasaali esinemisest eri keeltes (sõna — keel — näidistranskriptsioon):
- maa — eesti — [mɑː]
- map — inglise — [mæp]
- mano — hispaania — [ˈmano]
- main — prantsuse — [mɛ̃] (algne m, järgnevalt nasaalne vokaal)
- мама (mama) — vene — [ˈmama]
- 妈 (mā) — mandariini hiina — [ma]
- माँ (mã) — hindi — [mãː]
Foneetilised protsessid ja märgistus
Mõnes kontekstis ilmneb bilabiaalne nasaal kui allofon: näiteks inglise impossible /ɪmˈpɒsəbəl/ puhul muutub /n/ -> [m] enne bilabiaalseid sulgevaid häälikuid (p, b). Mõned keeled lubavad silbilisi nasaale, mis märgitakse IPA-s diakriitikaga (näiteks ⟨m̩⟩ silbilise m puhul).
Kirjutus ja tähistus
Paljudes kirjasüsteemides vastab bilabiaalsele nasaalile täht m (ladina tähestik), kreetika ja teisteski tähestikes on vastavad tähed (nt ladina m, kirillitsa м, kreeka μ). Rahvusvahelises foneetilises tähestikus kasutatakse selgelt ⟨m⟩ ning X-SAMPA süsteemis samuti ⟨m⟩.
Bilabiaalne nasaal on lihtne ja kergesti tajutav häälik, mis mängib olulist rolli paljude keelte häälikusüsteemides ning foneetilistes protsessides (nt assimilatsioon, silbistumine).
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on häälikuline bilabiaalne nasaal?
V: Häälikuline bilabiaalne nasaal on üks konsonantide tüüp.
K: Milline täht tähistab seda häält rahvusvahelises foneetilises tähestikus?
V: Seda häält tähistab rahvusvahelises foneetilises tähestikus täht ⟨m⟩.
K: Milline sümbol tähistab seda heli X-SAMPAs?
V: X-SAMPA sümbol selle heli jaoks on ⟨m⟩.
K: Kas inglise keeles kasutatakse seda heli?
V: Jah, inglise keeles on see heli olemas ja see on heli, mida tähistab "m" sõnades map ja rum.
K: Kas on keeli, mis seda heli ei sisalda?
V: Mõnedes keeltes (näiteks muhameedlaste keeles) ei kasutata seda häält sageli.
K: Kui paljudes kõneldavates keeltes kasutatakse häälikulist bilabiaalset ninaali?
V: Peaaegu kõik kõneldavad keeled sisaldavad seda häält.
Otsige