Zulud – Lõuna-Aafrika suurim etniline rühm ja nende keel isiZulu

Tutvu zulude ajalooga, kultuuri ja isiZulu keelega — Lõuna-Aafrika suurima etnilise rühma päritolu, levik, traditsioonid ja roll kaasaegses ühiskonnas.

Zulud on Lõuna-Aafrika suurim etniline rühm. Lõuna-Aafrikas elab 10–11 miljonit zulut, peamiselt KwaZulu-Natali provintsis, kuid suuri zulu kogukondi on ka suurlinnade ümbruses (nt Gautengis) ja rändetee ääres. Siiski elab väike arv zulusid ka Zimbabwes, Sambias ja Mosambiigis. Zulu keel, mida nimetatakse isiZuluks, on Nguni alamrühma kuuluv bantu keel ning see on üks Lõuna-Aafrika ametlikest keeltest ja kõige enam kasutatav emakeel riigis.

Ajalugu

Zulude ajalugu on tihedalt seotud 19. sajandi alguse tugeva riikliku organiseerimisega, mida juhtis kuulus sõjamees ja valitseja Tshaka (Shaka kaSenzangakhona). Tema valitsemise ajal tugevnes Zulu kuningriik oluliseks piirkondlikuks jõuks ja mõjutas tugevalt Lõuna-Aafrika poliitilist kaartimist. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse sündmused, sealhulgas Briti impeeriumi laienemine ja Anglo–Zulu sõda (1879), jättis sügava jälje zulude ajalukku — tuntud on näiteks Isandlwana lahing, kus Zulu väed saavutasid võidu britide üle.

20. sajandil osalesid zulud nii võitluses kolonialismi kui ka hiljem Apartheidi režiimi ajal toimunud rõhumise ja segregatsiooni vastu. Apartheidi ajal määrati zulud sageli ühiskondlikult ja poliitiliselt marginaliseeritud positsioonile ning nad kannatasid ametliku diskrimineerimise all (nt sundasustused, tööpiirangud ja poliitiline represseerimine). Alates demokraatia kehtestamisest 1994. aastal on zulude staatus riigis muutunud ning neil on nüüd võrdsed õigused, ent sotsiaalsed ja majanduslikud väljakutsed jäävad paljude kogukondade jaoks aktuaalseks.

Keel (isiZulu)

IsiZulu kuulub Nguni keelerühma ja on strukturaalselt tüüpiline bantu keel — rikkalik süsteem nimelisõna klassidega, keerukas verbifunktsioonide aglutinatsioon ja külluslik liitsõnade ja prefiksite kasutus. IsiZulu fonoloogias on tuntud klõpsukonsonandid (tähistatuna kirjas sageli kui c, q ja x), mida keelele mõjutasid ajaloolised kontaktid Khoisani ja teiste Nguni keeltega. IsiZulut kõnelevad inimesed kasutavad ka värvikaid kõnekujundeid nagu siibide ja vanasõnade (izaga) kasutamine. Tänapäeval on isiZulu oluline meedia-, haridus- ja kirjakeel, laialdaselt esinev nii suulises pärimusloos kui ka kaasaegses kirjanduses ja muusikas (nt maskandi).

Kultuur ja ühiskond

Zulude kultuur hõlmab rikkalikku suulist pärandit (nt izibongo ehk hõreluuletused), traditsioonilist käsitööd (helmeste ja rõivaste kujundus), tantsu ja muusikat. Tuntud kultuurilised tavad on näiteks reedusetants (Umkhosi woMhlanga), pulmatavad ja erinevad rituaalid, mille keskmes on perekond, esivanemate kummardamine ja traditsiooniline tervendamine (sangomad). Traditsiooniline elukoht — karaal ehk külakompaktne talukompleks — ja kariloomad on olnud majanduslikult ja sümboolselt tähtsad.

Kaasaegsel ajal on zulude seas säilinud ka traditsiooniline juhtimine: paljudes piirkondades tegutsevad endised kuninglikud pered ja kohalikud šefid (amakhosi), kelle roll on kultuuriline ja sotsiaalne juhtimine. Pärast kuningas Goodwill Zwelithini surma 2021. aastal tunnistati kuningaks Misuzulu kaZwelithini, kelle positsioonil on nii rituaalne kui ka rahvuslik tähendus zulu kogukonnas.

Tänapäev ja väljakutsed

Tänapäeval on zulud osa kaasaegsest Lõuna-Aafrikast: nad osalevad poliitikas (sh tugev esindatus sellistes parteides nagu Inkatha Freedom Party ajalooliselt), hariduses ja majanduses. Urbaniseerumine on viinud paljude zulude elukoha linnadesse, samas kui maapiirkondades püsivad traditsioonilised elatusviisid. Kuigi poliitiliselt ja seaduslikult on tagatud võrdsed õigused, seisavad paljud kogukonnad silmitsi probleemidega nagu tööpuudus, vaesus, tervishoiu- ja haridusteenuste kättesaadavus ning maaomandi küsimused.

Zulude kultuur ja keel jäävad aga Lõuna-Aafrika ühiskonna keskseteks koostisosadeks: isiZulu on levinuim emakeel ja zulu identiteet mängib suurt rolli nii piirkondlikus kui ka riiklikus kultuuripildis. Rahvusvaheliselt on zulu pärand tuntud läbi ajaloo, muusika, tantsu ja kirjanduse, mis jätkuvalt mõjutavad Lõuna-Aafrika mitmekesist kultuurimaastikku.

Algus

Zulud olid algselt suur klann tänapäeva Põhja-KwaZulu-Natali piirkonnas. Zulu klanni asutas umbes 1709. aastal Zulu kaNtombhela. Nguni keeles tähendavad sõnad iZulu, iliZulu ja liTulu taevast või taevast.

1700. aastate alguses elas selles piirkonnas palju suuri Nguni kogukondi ja klanni. Neid rühmi nimetati isizwe (rahvused) ja isibongo (klannid). Need Nguni kogukonnad olid tuhandete aastate jooksul Aafrika idarannikul rännanud. Neid inimeste liikumisi nimetati bantude ränneteks. Nad saabusid tänapäeva Lõuna-Aafrikasse tõenäoliselt 800. aastatel.

Shaka, zulude kuningas. Graveering, mis põhineb Port Natalis tegutseva kaupmehe, leitnant James Kingi visandil.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Lõuna-Aafrika suurim etniline rühm?

K: Kui palju elab Lõuna-Aafrikas zulusid?

K: Millises Lõuna-Aafrika provintsis elab kõige rohkem zulusid?

K: Kus mujal kui Lõuna-Aafrikas leidub zulu rahvast?

K: Kuidas nimetatakse zulu keelt?

K: Milline oli zulu kuningriigi tähtsus Lõuna-Aafrika ajaloos?

K: Milline oli zulu rahva positsioon apartheidi ajal?

Otsing