Inimese päritolu ja seksuaalvalik on Charles Darwini raamat, mis avaldati esmakordselt 1871. aastal. Teose täielik ingliskeelne pealkiri on "The Descent of Man, and Selection in Relation to Sex", ja selles laiendab Darwin oma evolutsiooniteooriat, rakendades seda eriti inimese bioloogiale ja käitumisele.

Raamat oli Darwini teine suur töö evolutsiooni kohta; esimene oli tema 1859. aasta teos "Liikide tekkimine". Darwin ise märkis, et "Päritolu" käsitles liigi tekke üldpõhimõtteid, kuid inimesele pühendatud põhjalikum arutelu jättis ta hilisemale töölõigule. Tõepoolest, Darwin ei öelnud "Päritolu" peaaegu midagi inimese kohta, välja arvatud üks lause: "Inimese päritolule ja tema ajaloole heidetakse valgust".

Peamised ideed raamatust

Darwin sidus kahte tähtsat mõistet: inimese evolutsioon ja seksuaalne valik. Tema põhiväited olid järgmised:

  • Inimene on arenenud sugulastest loomadest läbi loomuliku valiku ja järgluse muutumise protsesside.
  • Seksuaalne valik (valik partneri leidmisel ja võime võita reproduktiivseid konkurente) selgitab paljusid tunnuseid, mida loomulikus valikus on raske seletada — näiteks erksad sulestikud, sarved, suuline kommunikatsioon ja mõned käitumuslikud ilmingud.
  • Seksuaalne valik võib toimida kahe põhimehhanismi kaudu: soodevaheline valik (partneri eelistamine) ja sama soo konkurents (võitlus paaritusõiguse eest).
  • Inimeste vaimsed ja moraalsed võimed on osa jätkuvast evolutsioonilisest protsessist: Darwin arutles nii intellekti, emotsioonide kui ka sotsiaalsete instinktide päritolu üle.

Sektsiooni näited ja meetodid

Darwin kasutas erinevaid tõendeid: võrdlevat anatoomiat, paleontoloogiat, etnograafilisi tähelepanekuid ja loomadebservatsioone. Ta tõi näiteid seksuaalsest valikust, nagu paabulinnu saba, isaste antlerid, siili- ja lindude laulud ning lõhna- ja visuaalsed signaalid. Ta rõhutas, et mõningate tunnuste evolutsioon ei pruugi suurendada ellujäämisvõimet, kuid tõstab isendi tõenäosust saada paarituspartner — ja seega levitada oma geene.

Kontekst ja vastuvõtt

Oma ilmumise ajal kutsus teos esile nii huvi kui ka vaidlusi. Inimese päritolu käsitlemine avalikul ja teaduslikul tasandil oli tundlik teema: raamat mõjutas antropoloogiat, bioloogiat, filosoofiat ja teoloogiat. Mõned teadlased ja avalikkus tervitasid Darwinilt saadud seletusi, teised kritiseerisid tema järeldusi või püüdsid neid ümber lükata. Tähelepanu all olid eriti küsimused inimese erilisusest, intellekti päritolust ja rassiliste järelduste tõlgendamisest — teemasid, mida edaspidi on uuritud ja täpsustatud ka tänapäevases teaduses.

Seos teiste samateemaliste töödega

Ligi 12 aastat "Päritolu" ja "Inimese päritolu" avaldamise vahel kirjutasid mitmed teised autorid inimese päritolu ja kohast looduses. Tähelepanuväärsed teosed, mis ilmusid 1863. aastal, on:

Need tööd aitasid kujundada laiemat teaduslikku arutelu inimeste päritolu ja inimkonna ajaloo üle enne Darwini raamatut ning pakkusid eraldi vaatenurki ja tõendeid, mida Darwin oma käsitluses võis arvestada.

Tänapäeva bioloogias on Darwini ideed, eriti seksuaalse valiku kontseptsioon, jäänud keskseks, kuid neid on täiendatud uute andmete — geneetika, käitumisökoloogia ja antropoloogia leiudega. "Inimese päritolu ja seksuaalvalik" on siiski ajalooliselt oluline töö, mis sidus evolutsiooniteooria otseselt inimese bioloogilise ja käitumusliku arengu uurimisega.