Ulsteri šotlased (Scotch-Irish): päritolu, ajalugu ja diaspora

Ulsteri šotlased on etniline rühm Iirimaal, kes põlvnevad Lowlandi šotlastest ja inglastest nende kahe riigi piirilt, olid "Border Reivers". Need inimesed hakkasid esimest korda Iirimaad suurel hulgal vallutama Ulsteri istutamisega, mille Jakob I Inglismaa aadlile võetud maadel, peamiselt Ulsteri provintsis, korraldas. Mõiste "Ulsteri šotlased" viitab nii nendele 17. sajandi kolonistidele kui ka, vähem levinud, gallowglastele, kes hakkasid saabuma praegusest Loode-Šotimaast sajandeid varem.

Ulsteri šotlased pärinesid suures osas Galloway, Ayrshire'i ja Šoti piiride maa kolonistidest, kuigi mõned neist põlvnesid ka kaugemal põhjas Šoti madalmaade ja mägismaade elanikest. Ulsteri šotlased emigreerusid suurel hulgal Ameerika Ühendriikidesse ja kõikidesse Briti impeeriumi nurkadesse - Kanadasse, Austraaliasse, Uus-Meremaale, Lõuna-Aafrikasse - ning vähemal määral Lõuna-Ameerikas Argentiinasse ja Tšiilisse.

Scotch-Irish on traditsiooniline termin Ulsteri šotlaste kohta, kes hiljem emigreerusid tänapäeva Ameerika Ühendriikidesse; "Scots-Irish" on Ameerika terminist uuem vorm, Ameerikas on termin tavaliselt olnud Scotch-Irish, nagu ilmneb Merriam-Websteri sõnaraamatutest, kus termin Scotch-Irish on kirjas alates 1744. aastast, samas kui Scots-Irish on kirjas alles 1972. aastal. ja seda ei tohi segi ajada Irish-Scotsiga, st hiljutiste Šotimaale sisserännanud iirlastega.

Päritolu ja Ulsteri istutamise taust

Ulsteri šotlastele eelnes pikk ajalugu piirialade rüütellikest ja relvastatud kogukondadest. Paljud esivanematest olid tuntud kui "Border Reivers" — perekonnagrupid Inglismaa ja Šotimaa piirialadelt, kes elasid tihti vastuolulistes oludes ja osalesid röövimistes ning vägivallategudes. 17. sajandi alguses, pärast mitmeid põllupidamise, sõjaliste ja poliitiliste muutuste laineid, korraldas Inglise kroon Ulsteri provintsis laiaulatusliku istutamise (Plantation of Ulster). See tähendas maade konfiskeerimist kohalike iiri aadlike käest ja nende maatükkide andmist inglise ja šoti protestantlikele kolonistidele.

Religioon, keel ja kultuur

Suurem osa Ulsteri šotlastest olid presbüterlased (Presbyterian), mitmesuguste Šoti kiriku traditsioonide järgijad; lisaks oli ka anglikaanidest ja mõningatest katoliiklikest vähemustest. Religioosne erisus eristas neid tihti kohalikest iiri katoliiklikest elanikkondadest ja aitas tekitada pingeid, mis mõjutasid piirkonna poliitikat ja identiteeti sajandite jooksul.

Keel ja kultuur olid samuti eristavad: paljud rääkisid Scots-keele murdeid (Ulsteri šoti murre ehk Ulster Scots) ja mõjutasid Ulsteri inglise murret. Kultuurilises mõttes jätsid nad piirkonda jälje muusikas, rahvalauludes, talupidamistraditsioonides, põllumajanduslike tavade ja perekondlike pühendumuste kaudu.

Emigreerumine ja diaspora

17. ja 18. sajandil algas ulatuslik emigreerumine Ulsteri šotlastest, eriti Ameerika kolooniatesse. Põhjuseid oli mitu: majanduslikud raskused, usuvabaduse otsimine (kuigi nad olid protestandid, võivad nad sattuda diskrimineerimise alla anglikaanliku valdkonna tingimustes), kõrged üürid, poliitiline ebastabiilsus ja vahel ka otsesed tagakiusamised. Suured laine emigreid jõudsid eriti 18. sajandi esimesel poolel Pennsylvaniasse, Virginia ja Carolinasse, kus nad asusid sageli sisemaale ja Appalakide piirkonda, kujundades tugevalt USA läänerajoonide asustust ja iseloomu.

Pärast Ameerikat levisid Ulsteri šotlaste järeltulijad ka teistesse Briti impeeriumi piirkondadesse: Kanadasse, Austraaliasse, Uus-Meremaale ja Lõuna-Aafrikasse. Väikesed kogukonnad tekkisid ka Lõuna-Ameerikas, näiteks Argentiinas ja Tšiilis. Diaspora mõjutas nii vastuvõtva ühiskonda (nt Ameerikas sageli eesrindlikud rajajad, vägede liikmed ja kohalikud poliitikuid) kui ka saatekohaks jäänud Ulsteri kogukondi läbi rahvuslike, kultuuriliste ja usuliste võrgustike.

Terminoloogia ja identiteet

Nagu algtekstis mainitud, kasutatakse Ameerikas sageli terminit Scotch-Irish, kuigi tänapäeval on levinud ka vorm Scots-Irish. Mõlemad viitavad enamasti 17.–18. sajandil Iirimaale kolinud šotlastele, kes hiljem Emigreerusid Ameerikasse. Oluline on mitte segi ajada neid hilisemate iirlastega, kes kolisid Šotimaale (mida mõnikord nimetatakse "Irish-Scots").

Ulsteri šotlaste identiteet on ajalooliselt olnud mitmekihiline: samaaegselt oli see nii regionaalne (Ulster), etniline/rahvuslik (šoti/inglise päritolu) kui ka religioosne (protestantlik traditsioon). Nende järglased võivad tänapäeval tunda end osana erinevatest identiteetidest (nt briti, iiri, ameerika või ulsteri identiteet).

Pärand ja tänapäev

Ulsteri šotlased on jätnud püsiva mõjuga jälje nii Iirimaale kui ka diasporaatesse. Põhja-Iirimaal on nende kultuuriline ja religioosne pärand osa kaasaegsest poliitilisest ja sotsiaalsest maastikust — see kajastub usulistes institutsioonides (nt presbüterlased), keelemurdes ja traditsioonilises kultuuris. Samuti on olemas ulsteri šoti ärkamisliikumisi, mis püüavad säilitada Ulster Scots keele- ja kultuuripärandit.

Ameerikas tuuakse sageli välja Ulsteri šotlaste rolli USA asustamisel ja iseloomu kujundamisel, eriti Appalachia regioonis. Paljud ameeriklased tunnevad uhkust oma Scotch-Irish päritolu üle ning see pärand näkyb muusikas, rahvapärimuses ja mõnel juhul poliitilises narratiivis.

Märkus allikatele ja nüanssidele

Kuigi lühike ülevaade annab põhipildi, on Ulsteri šotlaste ajalugu keeruline ja hõlmab mitmesuguseid rände-, majandus- ja usulisi tegureid. Täpsemate arvuliste hinnangute ja üksikasjade puhul tasub pöörduda spetsiifiliste ajalooallikate ja demograafiliste uuringute poole.

Küsimused ja vastused

K: Mis on etniline rühm, mida tuntakse kui Ulsteri šotlasi?

K: Kuidas nad Iirimaad okupeerisid?

K: Kust oli enamik neist pärit?

K: Kuhu paljud neist emigreerusid?

K: Kuidas nimetatakse traditsiooniliselt neid sisserändajaid, kes hiljem Ameerikasse kolisid?

K: Kas selle Ameerikas kasutatava termini uuem vorm on olemas?

Otsing