Inimarengu indeks (HDI): maailma riikide nimekiri ja selgitus
Avasta maailma riikide HDI-nimekiri ja selgitus: võrdlused, kategooriad ja analüüs eluea, hariduse ning elatustaseme põhjal.
See on nimekiri kõigist riikidest inimarengu indeksi järgi, mis on esitatud ÜRO arenguprogrammi inimarengu aruandes (avaldatud 2. novembril 2011, koostatud 2011. aasta hinnangute alusel). See hõlmab 185 ÜRO liikmesriiki (193-st), koos Hongkongi (Hiina Rahvavabariigi) ja Palestiina territooriumiga; 8 ÜRO liikmesriiki ei ole lisatud, kuna andmeid ei ole piisavalt. Võrdluseks on aruandes lisatud ka maailma piirkondade ja riikide rühmade keskmised HDI-väärtused.
Mis on inimarengu indeks (HDI)?
Inimarengu indeks (HDI) on koostatud, et anda lihtsustatud, kuid laiapõhjaline mõõde inimeste heaolu ja elukvaliteedi kohta riikides. See võrdleb riike kolme põhivaldkonna kaudu:
- ootatav eluiga (tervis ja pikaealisus),
- haridus (kirjaoskus ja õppimise kestus),
- elatustase (sissetulekud inimese kohta).
Kuidas HDI arvutatakse?
HDI arvutamisel muudetakse iga dimensiooni näitaja ühikuvabaks indeksiks, mis seejärel kombineeritakse üheks üldiseks indeksiks. Alates 2010. aastast kasutab UNDP kombinatsioonina geomeetrilist keskmist kolme dimensiooni indeksitest (eluiga, haridus ja sissetulek), mis vähendab ühe mõõdiku liigselt kompenseerivat mõju teisele. Hariduse mõõtmiseks kasutatakse tavaliselt kahte komponenti: keskmisi õppeaastaid täiskasvanute hulgas (mean years of schooling) ja eeldatavaid õppeaastaid lastel (expected years of schooling). Sissetuleku mõõtmiseks kasutatakse üldiselt ostujõu pariteedis väljendatud rahvamajanduse kogutulu (GNI) ühe elaniku kohta.
Kategooriad ja nende roll
ÜRO inimarengu aruandes rühmitatakse riigid üldjuhul nelja peamisse kategooriasse: väga kõrge inimareng, kõrge inimareng, keskmine inimareng ja madal inimareng. Need rühmad aitavad kiirelt eristada riikide üldist positsiooni inimarengu skaalal ning võimaldavad analüüsida regionaalseid ja ajalisi mustreid. Aruandes on lisaks riikidele sageli toodud ka maailmaregioonide ja eri riigigruppide (nt madala või kõrge sissetulekuga riigid) keskmised HDI-väärtused.
Ajalooline taust
Indeksi töötasid 1990. aastal välja Pakistani majandusteadlane Mahbub ul Haq ja India majandusteadlane Amartya Sen. Aja jooksul on HDI läbinud mitmeid metodoloogilisi uuendusi — näitena asendati mõningad varasemad sissetuleku- või rühmitusmeetodid ning alates 2010. aastast võetakse arvesse geomeetrilist keskmist ja hariduse mitmetahulist mõõtmist.
Varasemad ja praegused rühmitused
Aastatel 2007–2010 nimetati kahte ülemist kategooriat vahel mõnikord arenenud riikideks ja kahte alumist arenguriikideks. Varasemad rühmitused, mis põhinesid vaid sisemajanduse kogutoodangul (SKT) ühe elaniku kohta ostujõu pariteedina, on osaliselt asendatud täpsemate mõõdikute ja uute kategooriatega, mis põhinevad näiteks rahvamajanduse kogutulul (RKT/GNI) ostujõu pariteedina ühe elaniku kohta.
Tähtsad tähelepanekud ja näited
Mõned riigid on läbi aja olnud HDI-s suures muutuses. Näiteks Zimbabwe on näidanud tugevat langust — selle HDI vähenes 1998. aasta 0,514-lt 2010. aasta ligikaudsele 0,140-le (seda perioodi ja hinnanguid kajastavas aruandes). Samuti on teistes riikides olnud järske muutusi sõltuvalt sotsiaalmajanduslikest ja poliitilistest teguritest; aruandes mainitakse, et alates 2009. aastast oli üks suuremaid langusi märgitud Cabo Verde puhul (vähenemine 0,170 võrra vastaval perioodil).
Levik maailmas
Üle poole maailma elanikkonnast elab riikides, mis kuuluvad keskmise inimarengu kategooriasse (~51%), samas kui vähem kui viiendik (~18%) elab madala inimarengukõrge või väga kõrge, elab kokku alla kolmandiku maailma rahvastikust (~30%). Need jaotused aitavad esile tuua globaalset ebavõrdsust ja peegeldavad vajadust sihipärase arengu- ja sotsiaalpoliitika järele.
Piirangud ja kriitika
Kuigi HDI on kasulik lihtsustatud võrdlusvahend, tuleb arvestada selle piirangutega:
- see ei kajasta sissetulekute ebavõrdsust ega vaesuse sisemist jagunemist (tavaliselt vajatakse selleks täiendavaid näitajaid, nt Inequality-adjusted HDI);
- see ei hõlma otseselt keskkonna jätkusuutlikkust, inimõigusi ega subjektiivset heaolu ja õnnetunnet;
- andmete kvaliteet ja kättesaadavus võivad riigiti erineda, mistõttu mõned väiksemad või konfliktialad riigid jäävad aruannetest välja.
Kasutusvaldkonnad
HDI-d kasutatakse laialdaselt:
- riikide ja piirkondade arengutaseme võrdlemiseks,
- poliitikate mõju hindamiseks elukvaliteedile,
- arengueesmärkide määratlemisel ja ressursside suunamisel.
Allikas ja täpsemad tabelid on leitavad viidatud ÜRO arenguprogrammi inimarengu aruandes, kus on toodud riikide järjestused, piirkondlikud keskmised ja metoodilised märkused antud aruandele vastava aasta andmete kohta.
.svg.png)
Maailma kaart, millel on näidatud inimarenguindeksi kategooriad riikide kaupa (2015. ja 2016. aasta andmete põhjal, avaldatud 21. märtsil 2017). Väga kõrge Kõrge Keskmine Madal Andmed ei ole kättesaadavad

Inimarengu indeksit näitav maailmakaart (2015. ja 2016. aasta andmete põhjal, avaldatud 21. märtsil 2017). 0,900 ja rohkem 0,850-0,899 0,800-0,849 0,750-0,799 0,700-0,749 0,700-0,749 0.650–0.699 0.600–0.649 0.550–0.599 0.500–0.549 0.450–0.499 0,400-0,449 0,350-0,399 0,349 ja alla Andmed ei ole kättesaadavad.
= suurenemine.
= stabiilne.
= väheneb.
Väga kõrge inimarengu tase
|
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kõrge inimarengu tase
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Keskmine inimareng
|
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Madal inimarengu tase
|
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Riikide nimekiri mandrite kaupa
Aafrika
| 10 kõrgeimat HDI-d
| 10 madalaimat HDI-d
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Aasia
| 10 kõrgeimat HDI-d
| 10 madalaimat HDI-d
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Euroopa
| 10 kõrgeimat HDI-d
| 10 madalaimat HDI-d
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhja-Ameerika ja Kariibi mere piirkond
| 10 kõrgeimat HDI-d
| 10 madalaimat HDI-d
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lõuna-Ameerika
| 10 kõrgeimat HDI-d
| 10 madalaimat HDI-d
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Okeaania
| 10 kõrgeimat HDI-d
| 10 madalaimat HDI-d
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Riikide nimekiri mitte-kontinentaalsete piirkondade kaupa
Araabia Liiga
| 10 kõrgeimat HDI-d
| 10 madalaimat HDI-d
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahvaste Ühendus
| 10 kõrgeimat HDI-d
| 10 madalaimat HDI-d
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond
| 10 kõrgeimat HDI-d
| 10 madalaimat HDI-d
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Euroopa Liit
| 10 kõrgeimat HDI-d
| 10 madalaimat HDI-d
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
HDI piirkondade ja rühmade kaupa
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Viimasest aruandest puuduvad riigid
ÜRO liikmesriigid (viimased UNDP andmed)
| Aasta | Riik | HDI | Koht | Allikas | |
| Väljaanne | Andmed | ||||
| Väga kõrge inimarengu tase | |||||
| 2009 | 2008 | 0.961 | 21 | ||
| 2009 | 2008 | 0.956 | 25 | ||
| Kõrge inimarengu tase | |||||
| 2009 | 2008 |
| 0.738 | 155 | |
| 2009 | 2008 | 0.733 | 156 | ||
| 2009 | 2008 | 0.721 | 164 | ||
| 2009 | 2008 | 0.711 | 168 | ||
| Madal inimarengu tase | |||||
| 2009 | 2008 | 0.364 | 229 | ||
Märkus: 2009. aasta väljaandes kasutatakse vana HDI valemit.
ÜROsse mittekuuluvad riigid (viimased ÜRO arenguprogrammi andmed)
| Aasta | Riik või territoorium | HDI | Koht | Allikas | |
| Väljaanne | Andmed | ||||
| Kõrge inimarengu tase | |||||
| EI KOHALDATA | 2016 | 0.739 | EI KOHALDATA | ||
ÜROsse mittekuuluvad liikmed (ÜRO arenguprogramm ei arvuta)
| Aasta | Riik või territoorium | HDI | Koht | Allikas | |
| Väljaanne | Andmed | ||||
| Väga kõrge inimarengu tase | |||||
| 2017 | 2015 |
| 0.905 | 17 | |
| 2017 | 2015 | 0.885 | 27 | ||
| 2017 | 2015 | 0.845 | 40 | ||
| 2012 | 2010 |
| 0.822 | 39 | |
| 2012 | 2010 |
| 0.813 | 41 | |
| 2009 | 2008 | 0.985 | 2 | ||
| 2009 | 2008 |
| 0.983 | 4 | |
| 2009 | 2008 | 0.981 | 7 | ||
| 2009 | 2008 |
| 0.975 | 9 | |
| 2009 | 2008 | 0.961 | 20 | ||
| 2009 | 2008 | 0.958 | 23 | ||
| 2009 | 2008 | 0.950 | 33 | ||
| 2009 | 2008 | 0.950 | 34 | ||
| 2009 | 2008 | 0.945 | 35 | ||
| 2009 | 2008 | 0.933 | 43 | ||
| 2009 | 2008 |
| 0.908 | 49 | |
| 2009 | 2008 | 0.901 | 54 | ||
| Kõrge inimarengu tase | |||||
| 2012 | 2010 |
| 0.789 | 51 | |
| 2012 | 2010 |
| 0.763 | 65 | |
| 2012 | 2010 |
| 0.762 | 66 | |
| 2012 | 2010 | 0.750 | 72 | ||
| 2012 | 2010 | 0.739 | 76 | ||
| 2012 | 2010 |
| 0.737 | 77 | |
| 2012 | 2010 | Saint Martin | 0.702 | ei kohaldata | |
| 2009 | 2008 |
| 0.894 | 59 | |
| 2009 | 2008 |
| 0.875 | 71 | |
| 2009 | 2008 | 0.873 | 72 | ||
| 2009 | 2008 | 0.869 | 76 | ||
| 2009 | 2008 |
| 0.865 | 79 | |
| 2009 | 2008 |
| 0.829 | 101 | |
| 2009 | 2008 |
| 0.827 | 103 | |
| 2009 | 2008 |
| 0.821 | 106 | |
| Keskmine inimareng | |||||
| 2012 | 2010 | 0.688 | ei kohaldata | ||
| 2012 | 2010 |
| 0.653 | 104 | |
| 2009 | 2008 | 0.797 | 125 | ||
| 2009 | 2008 |
| 0.794 | 129 | |
| 2009 | 2008 |
| 0.750 | 149 | |
Küsimused ja vastused
K: Mis on inimarengu indeks (HDI)?
V: Inimarengu indeks (HDI) on maailma riikide oodatava eluea, kirjaoskuse, hariduse ja elatustaseme võrdlev näitaja. Seda kasutatakse selleks, et teha vahet, kas riik on arenenud, arenguriik või alaarenenud riik, ning samuti selleks, et mõõta majanduspoliitika mõju elukvaliteedile.
K: Kes töötas välja HDI?
V: HDI töötasid 1990. aastal välja Pakistani majandusteadlane Mahbub ul Haq ja India majandusteadlane Amartya Sen.
K: Mitu riiki on selles nimekirjas loetletud?
V: Selles nimekirjas on 187 ÜRO liikmesriiki (193-st), lisaks Hongkong (Hiina Rahvavabariik) ja Palestiina alad; 6 ÜRO liikmesriiki ei ole lisatud, sest andmeid ei ole piisavalt.
K: Kuidas liigitatakse riike nende HDI järgi?
V: Riigid jagunevad nelja suurde inimarengu kategooriasse: Väga kõrge inimareng (66 riiki), kõrge inimareng (53 riiki), keskmine inimareng (37 riiki) ja madal inimareng (36 riiki).
K: Mida nimetati enne 2007. aastat "kõrgeks inimarenguks"?
V: Enne 2007. aastat nimetati "kõrge inimarengu" all arenenud riike, samas kui kõik teised kategooriad rühmitati arengumaade alla.
K: Milline indeks on asendanud SKPd elaniku kohta riikide liigitamisel?
V: Esialgne "kõrge inimarengu" kategooria on 2007. aasta aruandes jagatud kaheks, nagu eespool kirjeldatud. Mõned vanad eemaldatud grupeeringud põhinesid sisemajanduse koguproduktil (SKP) ostujõu pariteedina elaniku kohta ja need on asendatud teise indeksiga, mis põhineb rahvamajanduse kogutulul (RKT) ostujõu pariteedina elaniku kohta.
Otsige