Briti Neitsisaared — Kariibi ülevaade: geograafia, pealinn ja saared
Briti Neitsisaared — Kariibi ülevaade: geograafia, pealinn Road Town (Tortola), peamised saared Anegada, Virgin Gorda ja Jost Van Dyke; elanikke ~22 000.
Briti Neitsisaared on osa Neitsisaartest, mis on Kariibi mere saarte kett, territoorium on osa Ühendkuningriigist. Briti Neitsisaared moodustavad idapoolse osa sellest saarestikust ja on Ühendkuningriigi ülemereterritoorium. Kogu saarestikku kuulus ligikaudu 60 saart ja kääbusaartekest, neist umbes 16 on püsiasustatud; ülejäänud on väiksemad kännud ja asustamata karedad laidud. Elanike arv on ligikaudu 30 000, mis on tunduvalt väiksem kui naabersaarel asuvatel Ameerika Ühendriikide Neitsisaartel elavate inimeste arv.
Pealinn Road Town asub Tortola saarel (täpsemalt Beef Islandi silla kaudu ühendatud alal). Enamik saarestiku elanikest elab Tortolas, kuid teised peamised asustatud saared on Anegada, Virgin Gorda ja Jost Van Dyke. Igal neist on oma iseloom: Tortola on keskne majandus- ja transpordikeskus, Anegada on madal korallsaar ja tuntud kalasöögi ning randade poolest, Virgin Gorda pakub unikaalseid kiviformatsioone ning Jost Van Dyke on populaarne paadisõidu- ja pidutsuskoht.
Geograafia ja loodus
Saarestik asub Lääne-Kariibi mere kirdeosas. Maastik on peamiselt kaljune ja mägine (Tortola kõrgemad nõlvad ulatuvad mõnekümne meetri kõrgusele), kuid Anegada on vastupidiselt madal korallsaar, mis on märkimisväärne oma lahtiste liivarandade ja laguunide poolest. Veealad ümber saarte on rikas korallrahudega ja neid kasutatakse laialdaselt sukeldumis- ja snorgelduspiirkondadena.
Ilmastik ja loodusõnnetused
Kliima on troopiline mereline: soe ja niiske aasta ringi, kaks peamist hooaega — kuiv periood (detsember–aprill) ja vihmaperiood (mai–november). Saarestik asub ka orkaanihooaega mõjutavas piirkonnas, mistõttu võivad juhtub tormid ja orkaanid, eriti suve lõpu- ja sügiskuu ajal.
Rahvastik, keel ja kultuur
Ametlik keel on inglise keel. Kultuur peegeldab Euroopa (peamiselt briti) ja Aafrika pärandit koos karibi kohaliku mõjuga: muusika, köök ja festivalid on olulised kohaliku elukorralduse osad. Religiooniliselt on levinud kristlus ning traditsioonilised tähtpäevad ja laulukombed on kohalikes kogukondades endiselt olulised.
Majandus ja turism
Majanduse tugisambad on turism, merendusteenused ja finantsteenused. Briti Neitsisaared on tuntud kui tähtis offshore-finantskeskus ning samuti populaarne jahisõidu- ja sukeldumissihtkoht. Turism tuleneb eelkõige valgetest randadest, sukeldumisvõimalustest, jahisadamate teenustest ja looduslikest vaatamisväärsustest nagu Virgin Gorda "The Baths".
Halduse ja poliitika alused
Briti Neitsisaared on Ühendkuningriigi ülemereterritoorium: Suurbritannia valitseb saari diplomaatiliselt ja kaitseb neid, kuid kohaliku igapäevase juhtimise teostab valitud valitsus koos kuberneriga, kes esindab Kuninganna/kuningat. Seadusandlik võim paikneb kohalikus parlamendis (House of Assembly/Parliament) ning õigussüsteem põhineb Inglise tavaõigusel.
Raha, transport ja ligipääs
Kuigi tegemist on Briti territooriumiga, kasutatakse saartel peamiselt Ameerika Ühendriikide dollarit (USD) -- see on laialt levinud ja praktiline valuuta turistide ning kohaliku kaubanduse jaoks. Transporti tagavad lühimaarajad, kiirpaatide ja regulaarsete parvlaevade vahelised seosed peamiste saarte vahel ning väikesed lennujaamad mõnel saarel (nt Beef Island / Tortola jaoks). Sõitmine toimub vasaku poole reegli järgi nagu Suurbritannias.
Keskkond ja kaitse
Saarestik on rikas mereelustikuga ja mitmete kaitsealadega, mille eesmärk on hoida korallrahusid ja looduskeskkonda. Kohalikud algatused ja rahvusvahelised projektid keskenduvad merekaitsele, jäätmekäitluse parandamisele ning kestlikule turismile, et vähendada inimtegevuse mõju nõrgale saarteökosüsteemile.
Lühike ajalugu
Enne eurooplaste saabumist elasid piirkonnas põlisrahvad (näiteks arowakid). 17. sajandil asusid Briti ja teised koloniaalimpeeriumid saarelisi asustama ning alustatud oli suhkru- ja muid istandusi, kasutades orjatööd. Slavery kaotamise ja 20. sajandi majandusmuutuste järel suundusid saared rohkem turismi ja finantsteenuste poole. Tänapäeval on neid mõjutanud nii rahvusvaheline majandus kui ka kliimamuutustega seotud väljakutsed.
Kokkuvõte: Briti Neitsisaared on väike, ent geograafiliselt ja kultuuriliselt mitmekesine saarestik Lääne-Kariibis, kus peamised tulutooted on turism, merendusteenused ja finantssektor. Road Town Tortolal on administratiivne keskus ning saarte loodus — rannad, korallid ja kivised laidud — meelitab külastajaid kogu maailmast.
Ajalugu
Saared olid algselt asustatud Kariibi mere indiaanlaste poolt, keda kutsuti arawakideks. Kuid selleks ajaks, kui esimesed Euroopa maadeavastajad avastasid Briti Neitsisaared, olid kõik arawakid lahkunud. Esimesed eurooplased, kes püüdsid Briti Neitsisaartele elama asuda, olid hollandlased, kuid varsti pärast seda tulid inglased ning inglased ja hollandi asunikud võitlesid omavahel. Ka hispaanlased pretendeerisid saartele, kuid ükski hispaanlane ei püüdnud seal kunagi asuda. Kuid hispaanlased ründasid siiski briti ja hollandi asunikke.
1672. aastal võtsid britid saared hollandlaste vastu peetud sõja käigus enda kontrolli alla ja on neid sellest ajast saadik hoidnud.
Esimestel aastatel pärast Euroopa asustamist oli Briti Neitsisaartel istandusmajandus, mis tugines suuresti orjatööjõule. Pärast orjanduse kaotamist Briti Neitsisaartel algas pikk langusperiood ja paljud inimesed lahkusid. Need, kes jäid, pärinesid enamasti Aafrika orjadest, kuigi ka paljud neist lahkusid, et püüda leida paremat elu mujal.
1950. aastatel said Briti Neitsisaared oma valitsuse ning saarte majandus hakkas turismi- ja finantsteenuste kasutuselevõtuga paranema.
Valitsus
Briti Neitsisaared on enamasti iseseisvad, kuid osa valitsusest juhib Ühendkuningriik.
2007. aastal võeti kasutusele uus põhiseadus. See annab saarlastele rohkem kontrolli igapäevaelu üle ja loetleb kaitse, mida inimene võib valitsuselt oodata. Briti Neitsisaarte valitsusjuhti nimetatakse peaministriks ja ta juhib valitsuse ministrite rühma, mida nimetatakse kabinetiks. Seadusi võtab vastu rühm valitud poliitikuid Assamblee täiskogus. Suurema osa rahvusvaheliste suhetega tegeleb endiselt Briti valitsus Londonis Briti Neitsisaarte rahva nimel.
Majandus
Enamik inimesi töötab Briti Neitsisaartel turismi- või finantsteenuste valdkonnas. Samuti on väike arv põllumajandustootjaid ja kalureid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Briti Neitsisaared?
V: Briti Neitsisaared on Briti ülemereterritoorium, mis koosneb Kariibi mere saarte aheliku idapoolsest poolest.
K: Mitu asustatud saart on Briti Neitsisaartel?
V: Briti Neitsisaartel on kuusteist asustatud saart.
K: Kui palju inimesi elab Briti Neitsisaartel?
V: Briti Neitsisaartel elab üle 22 000 inimese.
K: Milline on Briti Neitsisaarte pealinn?
V: Briti Neitsisaarte pealinn on Road Town.
K: Milline on Briti Neitsisaarte ja Ameerika Ühendriikide Neitsisaarte rahvaarvu võrdlus?
V: Briti Neitsisaartel on vähem inimesi kui naaberriigi Neitsisaartel.
K: Millised on peale Tortola teised peamised asustatud saared Briti Neitsisaartel?
V: Teised peamised asustatud saared Briti Neitsisaartel on Anegada, Virgin Gorda ja Jost Van Dyke.
K: Mitu asustamata saart on Briti Neitsisaartel?
V: Briti Neitsisaartel on üle kahekümne asustamata saare.
Otsige