Süleiman I (Suleiman Suurepärane, Kanuni) — Osmanite sultan ja seadusandja
Süleiman I (Suleiman Suurepärane, Kanuni) — Osmanite sultan ja seadusandja (1520–1566), tema õigusuudistused, sõjalised vallutused ja pärand Ottomani impeeriumis.
Süleiman I (6. november 1494 – 5.–6. september 1566) oli Osmanite impeeriumi kümnes sultan. Ta sai sultaniks 1520. aastal umbes 26‑aastaselt ja valitses 46 aastat (1520–1566) — kauem kui ükski teine Osmanite valitseja. Läänes on teda tuntud kui Suleiman Suurepärane, islamimaailmas aga kui Seadusandja (türgi keeles Kanuni; araabia keeles القانونى, al-Qānūnī), sest tema ajal korrastati ja täiendati Osmanite õigussüsteemi. Ta juhtis mitmeid lahinguid ja kampaaniaid Euroopas, sealhulgas Ungaris, tegutses aktiivselt Vahemere piirkonnas ning laiendas võimu osades Põhja-Aafrikas.
Varasem elu ja troonipärimine
Süleiman sündis 1494. aasta 6. novembril tõenäoliselt Trabzonis (Trebizond). Ta oli keiser Selim I poeg ja kasvas üles õukonnas, kus sai hariduse nii religioosses kui ka maailmalikus valitsemises. Pärast isa Surma 1520. aastal tõusis ta troonile ning alustas pikka ja aktiivset valitsemiskarjääri, mille käigus tugevdas keskvalitsust ja laiendas riigipiire.
Valitsemine ja õigusreformid
Süleimani maine kui Kanuni (seadusandja) tuleneb tema püüdlusest selgitada, korrastada ja laiendada riigi maapealset haldust ning õigusakte, mis pidid täiendama šariaati praktikas valitsemise ja maksustamise küsimustes. Tema reformid puudutasid maksusüsteemi, sõjaväelist maaomandit (timar-süsteemi), kohtuid ja riigiarhitektuuri; sel viisil tugevnes keskne bürokraatia ja õiguskindlus.
Sõjad ja riigi laienemine
Süleimani valitsemisajal jõudis Osmanite riik territoriaalselt suurele kõrgperioodile. Põhilised sõjalised saavutused ja sündmused olid:
- Belgradi vallutamine (1521) ja saarte ning võtmesadamate haaramine Vahemere piirkonnas;
- Rodiuse (1522) vallutamine, mis andis Osmanitele suure strateegilise eelisvarda Vahemere idaosas;
- Mohácsi lahing (1526), kus Osmanid alistasid Ungari kuninga armeed — sündmus, mis avas teed osmanite kontrollile suure osa Kesk‑Euroopast;
- Viini piiramine 1529. aastal (Wieni piiramine) — katse tungida Lääne‑Euroopasse, mis lõppes küll ebaõnnestumisega, kuid näitas Osmanite jõudu;
- Sõjad Safaviidide (Pärsia) vastu ja Baghdadi vallutamine (1534), mis viis lõpuks 1555. aasta Amasya rahulepinguni ning selgete piiride määramiseni lääne‑Pärsia vahel;
- Merendus — Süleiman toetas puhumaad ja mereväe tugevdamist, andes volitused nagu Hayreddin Barbarossa juhtimise all toimusid edukad laevastikuoperatsioonid Lõuna‑Euroopas ja Põhja‑Aafrikas.
Viimaste kampaaniate ajal haigestus ja suri Süleiman 5.–6. septembril 1566 Szigetvári lahingu käigus; tema surmast tehti kuuldavaks alles hiljem, et vältida julgeolema‑ ja moraaliprobleeme väe seas.
Kultuur, arhitektuur ja pärand
Süleimani valitsusaeg oli ühtlasi ekstreemselt viljakas kultuuri ja ehituse vallas. Ta oli tähtis patroon arhitektuurile, kunstile, kirjandusele ja teadusele. Kuulsaim näide on Mimar Sinani juhtimisel valminud Süleymaniye mošee Istanbulis (valmis 1557), mis kujunes linna suureks tunnusmärgiks. Tema õukond toetas luuletajaid, kalligraafe ja filosoofe ning aitas kujundada Osmanite kultuurilist identiteeti.
Isiklik elu ja järeltulijad
Süleimani eraelus on tähelepanuväärne tema suhe Hürrem Sultaniga (Roxelana), kellega tal oli ebatavaline pikaajaline ametlik abielu ja kes omas suurt poliitilist mõju õukonnas. Tema poeg Selim II järgis teda troonil, mis tähistas üleminekut järgmisele põlvkonnale.
Olulisus ajaloos
Süleiman I on ajalooliselt hinnatud nii valitsejana, kes viis Osmanite riigi poliitilise ja territoriaalse tipuni, kui ka reformijana, kes püüdis õigust ja haldust korrastada. Tema maine erinevates kultuuriruumides on mitmetahuline: lääne allikates rõhutatakse tihti sõjalisi saavutusi ja impressioneerivat võimu, islamimaailmas aga tema seadusandlikku ja administratiivset pärandit. Süleimani aegmarksust peegeldab nii arhitektuurne pärand kui ka seaduslik‑halduslik mõju, mis mõjutas impeeriumi toimimist veel sajandeid.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Suleiman I?
V: Suleiman I oli Osmanite impeeriumi kümnes sultan. Ta valitses 46 aastat, aastatel 1520-1566.
K: Kui vana ta oli, kui temast sai sultan?
V: Ta sai sultaniks 26-aastaselt.
K: Kuidas Suleiman on läänes tuntud?
V: Läänes tuntakse Suleimani kui Suleiman Suurejoonelist.
K: Milline on tema hüüdnimi islamimaailmas?
V: Islamimaailmas tuntakse teda kui Seadusandja (türgi keeles Kanuni; araabia keeles القانونى, al-Qānūnī).
K: Miks pidasid inimesed teda tähtsaks?
V: Inimesed pidasid teda tähtsaks, sest ta muutis Osmanite õigussüsteemi ja mõned pidasid teda isegi "maailmakeraatoriks ja viimase aja messiaseks".
K: Kuhu Suleiman oma valitsemisajal sõdu juhtis?
V: Oma valitsemisajal juhtis Suleiman sõdu Ungaris, Austrias, Vahemerel ja osades Põhja-Aafrikas.
Otsige