Fritz Reuter (1810–1874) — Mecklenburgi kirjanik ja madalasaksa autor

Fritz Reuter (7. november 1810 – 12. juuli 1874) oli saksa kirjanik, kelle looming on eriti tuntud oma elava ja heatahtliku kujutuse poolest Mecklenburgi talurahva elust. Ta sündis Stavenhagenis Mecklenburg-Schwerinis.

Õpingud, poliitiline tegevus ja vangistus

1831. aastal alustas Reuter õpinguid Rostocki ülikoolis ning 1832. aastal jätkas Jena ülikoolis. Jenas liitus ta Burschenschaftiga (rahvuslike üliõpilaste võrgustik), mis tõi kaasa ka tähelepanu uurivalt valitsuselt. 1833. aastal arreteeris Preisi valitsus ta Berliinis. Uurimisel suudeti tõestada vaid, et ta kandis klubi värve, kuid ta mõisteti riigireetmise eest surma. Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm III muutis selle karistuse kolmekümneaastaseks vangistuseks. 1838. aastal saadeti ta Mecklenburg-Schwerini vanglasse ning ta veetis kaks aastat Dömitzi kindluses. Reuter vabastati 1840. aastal, kui Friedrich Wilhelm IV sai Preisimaa kuningaks.

Tagasi kodumaal, õpetajaamet ja perekond

Pärast vanglast vabanemist püüdis Reuter oma haridust jätkata: ta alustas õigusteaduse õpinguid Heidelbergi ülikoolis, kuid pidi selle katkestama ja naasma Stavenhagenisse, et aidata isa talumatkadel. Pärast isa surma loobus ta põllumajandusest ja 1850. aastal asus tööle eraõpetajana väikeses linnas, mida tollal nimetati Treptow-an-der-Tollense'iks Pommeris. Siin abiellus ta Mecklenburgi pastori tütre Luise Kunze'ga.

Kirjanikukarjäär ja tähtsamad teosed

Reuteri esimene raamat ilmus 1853. aastal ja see oli kirjutatud madalas saksa keeles (Plattdeutsch). Tema otsus pühenduda täielikult kirjutamisele sündis mõne aasta pärast: kolm aastat pärast esmakirjeldust loobus ta õpetajatööst ja kolis Neubrandenburgi, pühendudes alaliselt kirjandusele.

Kõige tuntumad ja hinnatumad on Reuteri madalakeelsed romaanid Ut de Franzosentid ja Ut mine Stromtid. Neis raamatus käsitleb ta inimest ja argielu Mecklenburgi külades ning taludes — tema tegelaskujud on elusad, huumorimeelt täis ja sageli täis kaastunnet. Ut de Franzosentid toimub Napoleoni-vastase võitluse ajal ja kajastab selle aja rahva saatust, samas kui Ut mine Stromtid kirjeldab 1848. aasta revolutsioonilist liikumist ning sellega seotud ühiskondlikke meeleolusid. Tema stiil ühendab rahvapärase murdekeele värvi realistliku ja satiirilise vaatlemisega, mistõttu tema teosed pakuvad nii ajaloolist kui ka sotsiaalset väärtust.

Viimased aastad ja pärand

1863. aastal kolis Reuter Neubrandenburgist Eisenachisse, kus ta elas kuni surmani 12. juulil 1874. Eisenachis loodud teosed ei saavutanud üldtunnustatud hinnangul tema varasemate tööde taset, kuid kogu looming — eriti madalakeelsed tekstid — on jätnud tugeva jälje saksa piirkondliku kirjanduse ajaloosse.

Fritz Reuteri tähtsus seisneb eelkõige selles, et ta dokumenteeris ja väärtustas Mecklenburgi talurahva elu ning tõi murdekeele kirjandusse täiesti isepärase ja inimliku hääle. Tema teoseid on tõlgitud mitmetesse keeltesse ning neid loetakse tänapäevalki näiteks regionaalse identiteedi, sotsiaalse ajaloouuringu ja murdelise kirjanduse uurimisel. Reuteri looming pakub jätkuvalt elamust nii lugejatele kui ka teadlastele, kes uurivad 19. sajandi Lõuna-Saksamaa ja Põhja-Saksa kultuurielu.

Küsimused ja vastused

K: Millal sündis Fritz Reuter?

K: Kus ta ülikoolis õppis?

K: Mis juhtus, kui Preisi valitsus ta Berliinis arreteeris?

K: Mida tegi Reuter pärast vanglast vabanemist?

K: Millised on Reuteri parimad raamatud?

K: Kuhu kolis Reuter pärast Neubrandenburgi?

K: Kuidas olid tema hilisemad kirjutised võrreldes varasemate teostega?

Otsing