G. Ledyard Stebbins
George Ledyard Stebbins, Jr (6. jaanuar 1906 - 19. jaanuar 2000) oli Ameerika Ühendriikide botaanik ja geneetik. Ta oli üks 20. sajandi juhtivaid evolutsioonibiolooge. Stebbins sai 1931. aastal Harvardi ülikoolist doktorikraadi botaanikas. Ta läks California Ülikooli Berkeleysse, kus tema töö viis taimede evolutsiooni ja geneetika sünteesini.
Tema tähtsaim väljaanne oli "Variatsioon ja evolutsioon taimedes", milles ta ühendas geneetika ja Darwini loomuliku valiku teooria, et kirjeldada taimede liigirikkust. See aitas kujundada kaasaegset evolutsioonilist sünteesi ja on siiani taimede evolutsioonibioloogia uurimise raamistikuks. Ernst Mayri sõnul "on vähe hilisemaid taimede evolutsioonilise süstemaatikaga tegelevaid töid, mida Stebbinsi töö ei ole väga sügavalt mõjutanud".
"Rohkem kui miski muu oli Stebbinsi raamat "Variatsioon ja evolutsioon taimedes" see, mis tõi botaanika sünteesi. Sellel oli botaanikas samasugune mõju nagu Dobzhansky raamatul populatsioonigeneetikas, integreerides laialt hajutatud taimede evolutsiooni käsitleva kirjanduse ja andes rohkelt soovitusi edasisteks uuringuteks".
Ta uuris ja kirjutas laialdaselt ka hübriidistumise ja polüploidsuse rolli kohta taimede evolutsioonis; tema töö selles valdkonnas on avaldanud püsivat mõju selle valdkonna uuringutele.
Stebbins valiti Rahvusliku Teaduse Akadeemia liikmeks, talle anti Rahvuslik Teaduse Medal. Ta osales California keskkoolidele mõeldud evolutsioonipõhiste teadusprogrammide väljatöötamisel ning haruldaste taimede säilitamisel selles osariigis.
UC Berkeley
1935. aastal pakuti Stebbinsile geneetiku teadustöötaja ametikohta California Ülikoolis Berkeley's, kus ta töötas koos geneetik E. B. Babcockiga. Babcock vajas abi Rockefelleri rahastatud suures projektis, mis käsitles perekonna Crepis taimede geneetikat ja evolutsiooni. Crepis'id hübriidiseeruvad, on polüploidsed ja suudavad toota seemneid ilma viljastamiseta (protsess, mida tuntakse apomiksis'e nime all). Babcocki ja Stebbinsi koostöö tulemuseks oli arvukalt artikleid ja kaks monograafiat.
Stebbinsi ülevaade "The significance of polyploidy in plant evolution" näitas, kuidas polüploidsus oli oluline suurte, keeruliste ja laialt levinud perekondade kujunemisel. Vaadeldes polüploidia ajalugu taimeperekondades, väitis ta, et polüploidia oli tavaline ainult mitmeaastaste rohttaimede puhul, kuid harva puittaimede ja üheaastaste taimede puhul. Seega mängisid polüploidid evolutsioonis konservatiivset rolli, kuna viljakusprobleemid takistasid uue geneetilise materjali paljunemist, mis võis viia uue evolutsiooniliini tekkimiseni. See töö jätkus 1947. aastal avaldatud teosega "Types of polyploids: their classification and significance", milles kirjeldati Stebbinsi ideid paleopolyploidsuse rollist angiospermide evolutsioonis. Ta väitis, et kromosoomide arv võib olla kasulik vahend fülogeneesi konstrueerimisel. Need ülevaated olid väga mõjukad ja aitasid teistel uurida polüploidsuse rolli evolutsioonis.
1939. aastal sai Stebbins Babcocki toetusel ülikooli Berkeley geneetika osakonna täisprofessoriks, kui botaanikaosakond teda ei edutanud. Stebbins õpetas evolutsioonikursust. Ettevalmistuse ajal innustus ta geneetikat ja evolutsiooni ühendavatest teadusuuringutest. Stebbins suunas oma uurimistöö evolutsioonile. Ta ühines 1946. aastal Evolutsiooniuuringute Ühinguga ja oli üks vähestest botaanikutest uues organisatsioonis.
Ta tegeles karjatamiseks kasvatatava rohu geneetikaga, uuris polüploidsust ja Poaceae (rohttaimede perekond) evolutsiooni. Ta tootis diploidsest liigist Ehrharta erecta kunstliku autotetraploidse rohu kromosoomide kahekordistamise aine kolhitsiiniga töötlemise teel. Ta suutis selle taime põllul kasvatada ja pärast 39 aastat kestnud põllukatsetusi leidis, et tetraploid ei olnud muutumatu keskkonna tingimustes sama edukas kui selle diploidne vanem.
Kolmnurk näitab, kuidas hübriidistumine ja polüploidsus tekitasid uusi liike Brassica's. Kromosoomid igast genoomist A, B ja C on kujutatud erinevate värvidega. Karikatuuril on kujutatud liikide AABB, AACC ja BBCC päritolu, mille kromosoomikomplektid pärinevad nende AA, BB ja CC esivanematest. Originaaltöö Mike Jonesilt Vikipeedia jaoks.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli George Ledyard Stebbins?
V: George Ledyard Stebbins, Jr. oli Ameerika Ühendriikide botaanik ja geneetik, kes oli üks 20. sajandi juhtivaid evolutsioonibiolooge.
K: Kus ta sai oma doktorikraadi?
V: Ta sai 1931. aastal Harvardi ülikoolist doktorikraadi botaanikas.
K: Milline on tema tähtsaim publikatsioon?
V: Tema tähtsaim publikatsioon on "Variation and Evolution in Plants", milles ta ühendas geneetika ja Darwini loomuliku valiku teooria, et kirjeldada taimede liigilisust.
K: Millist mõju avaldas see raamat botaanikale?
V: See raamat avaldas botaanikale samasugust mõju nagu Dobzhansky raamat populatsioonigeneetika kohta, integreerides laialt hajutatud taimede evolutsiooni käsitleva kirjanduse ja andes rohkesti soovitusi edasisteks uuringuteks.
K: Milliseid teisi valdkondi Stebbins veel uuris?
V: Ta uuris ja kirjutas laialdaselt ka hübriidistumise ja polüploidsuse rolli kohta taimede evolutsioonis ja liigiarengus; tema töö selles valdkonnas on avaldanud püsivat mõju valdkonna teadusuuringutele.
K: Milliseid auhindu sai ta oma karjääri jooksul?
V: Ta valiti National Academy of Science liikmeks, talle anti National Medal of Science.
K: Milliste muude tegevustega ta veel tegeles?
V: Ta osales California keskkoolidele mõeldud evolutsioonipõhiste teadusprogrammide väljatöötamisel ning haruldaste taimede säilitamisel selles osariigis.
