Geber (Jabir ibn Hayyan) — Pärsia keemik, 'keemia isa': elulugu ja panus

Geber (Jabir ibn Hayyan) — Pärsia keemik ja "keemia isa": elulugu, avastused, destillatsioon, happesüntees ja tema mõju kaasaegsele keemiale.

Abu Musa Jabir ibn Hayyan (araabia keeles: جابر بن حيان) (umbes 721 - 815), tuntud ka ladiniseeritud nime all Geber, oli Pärsia tuntud keemik, alkeemik, farmatseut, filosoof, astronoom/astroloog, arst ja füüsik. Teda on laialdaselt nimetatud ka "keemia isaks". Ibn Hayyanile omistatakse laialdaselt eksperimentaalse meetodi kasutuselevõttu alkeemias ning paljude oluliste protsesside leiutamist, mida tänapäevalgi kasutatakse tänapäeva keemias, näiteks soolhappe ja lämmastikhappe sünteesi, destillatsiooni ja kristalliseerimise. Tema originaalteosed on väga esoteerilised ja tõenäoliselt kodeeritud, kuigi keegi ei tea tänapäeval, mis see kood on. Pealiskaudselt keerles tema alkeemiline karjäär keerulise keemilise numeroloogia ümber, mis põhines ainete araabia nimede konsonantidel ja takwini kontseptsioonil, elu kunstlikul loomisel alkeemilises laboratooriumis.

Elulugu ja ajalooline taust

Jabir ibn Hayyani elulugu on osaliselt legendaarne ja osaliselt ajalooliste allikate poolt vähe kinnitatud. Traditsiooniliselt seostatakse teda 8.‑9. sajandi Abbasiidide perioodiga ning meenutatakse sidemeid selliste tegelastega nagu Jafar al‑Sadiq ja kalif Harun ar‑Rashid. Paljud andmed tema kohta pärinevad hilisematest araabia biograafiatest, mistõttu on raske eristada tõendatud fakte hilisematest lisandustest. Ka tema sünnikoht ja täpne elukoht on ebakindlad ning mõned teadlased leiavad, et „Jabir“ nimi võib peita mitme autori töid (nn Jabiria kogu).

Teosed ja "Jabiri kood"

Jabirile omistatakse suur hulk tekste — traditsiooniliselt räägitakse sadadest kuni tuhandeni ulatuvast hulgast. Need tööd hõlmavad keemia‑ ja alkeemiakäsitlusi, filosoofilisi ja religioosseid kirjutisi ning tehnilisi traktate laboritehnikatest. Mõned omadused:

• Paljud tekstid on kirjutatud esoteerilises ja krüptilises stiilis; kasutati sümboleid ja koodikeelt.
• Osa tekitatud probleemidest ja terminoloogiast on lähtunud religioossest‑filosoofilisest maailmapildist (nt neoplatonism ja islami müstika).
• Akadeemilises kirjanduses eristatakse sageli varasemaid araabia tekste ja hilisemaid, pseudo‑jabirilikke traktate, mille autorlus on vastuoluline.

Teaduslikud ja tehnilised saavutused

Jabiri töid hinnatakse eelkõige selle tõttu, et nad propageerisid laboratoorset ja eksperimenteerivat lähenemist, mis on keemia aluseks. Tema töödest on rõhutatud järgmisi panuseid (mõned on autoriile omistatud traditsiooniliselt ja nende täpne ülesanne võib olla vaidlustatud):

• Laboritehnikad: destillatsioon, sublimatsioon, kristalliseerimine, filtreerimine, aurustumine ja kaltsineerimine. Tema kirjelduse järgi laienes laboriaparaatide kasutus (nt alembik, retortid ja kondensaatorid).
• Kvantitatiivne lähenemine: rõhuasetus kaalul (mizan) ja mõõtmisel, mis eristasid tema meetodit varasemast puhtalt mistilisest alkeemiast.
• Keemilised ained: traditsiooniliselt omistatakse talle läbimurdelisi toiminguid tugevate mineraalhapete (nt lämmastik‑ ja soolhape) märkimiseks või sünteesiks ning aineid, mis meenutavad väävelhapet ja „kuninglikku vett“ (aqua regia). Tuleb märkida, et osa neist atribuutidest pärinevad hilisemast traditsioonist ja pseudo‑jabirilikest allikatest.
• Materjalide töötlemine: sulatamine, legeerimine, metallide puhastamine ja mineraalide töötlemise protseduurid.
• Alkeemiline teooria: aineüleminekute kirjeldused, nelja elemendi ja sorteerimise ideed ning mõiste takwini (elu kunstlik loomine või „looming“ alkeemilises tähenduses).

Autentsus, vaidlused ja pseudonüümne pärand

Jabiri autorluse ja pärandi tõlgendamine on keeruline. Modernsed teadlased on välja toonud mitu olulist punkt:

• On tõenäoline, et osa selliste nimega atribueeritud teostest on hilisemate autorite tööd, kokku kogutud ja esitatud ühe nime alla — seetõttu räägitakse sageli nii „tõelisest“ Jabirist kui ka nn Jabiria korpusest.
• Euroopas tekitas segadust ladinakeelsete „Geber“‑teoste ilmumine keskajal. Need 12.–13. sajandil tõlgitud või Läänes kirjutatud traktadid (nn Pseudo‑Geber) kinnistasid nime „Geber“ kui tuntud alkeemiku kuvandit, kuid on kirjanduslikult ja kronoloogiliselt eraldi araabia Jabirist.
• Mõned konkreetsemad tehnilised väited — näiteks teatavad hapete sünteesile viitavad kirjelduse — võivad pärineda kas hilisemast traditsioonist või olla üleinterpreteeritud, mistõttu tuleb neid käsitleda kriitiliselt.

Pärand ja mõju

Hoolimata autentsuse küsimustest on Jabiri nimega seotud ideed avaldanud suurt mõju nii islami maailmas kui ka hiljem Läänes. Tema panus seisneb eelkõige:

• süsteemse ja eksperimenteeriva laboripraktika propageerimises;
• keemiliste protsesside tehnilise kirjelduse ja laboriaparaatide arendamises;
• selle nimetusena, et ta on üks ajaloo varaseimaid mõtlejaid, kes püüdis ühendada teoreetilise filosoofia ja praktilise katsemetoodika.

Tänapäeval nimetatakse teda sageli sümboolselt "keemia isaks", et rõhutada tema rolli keemia arengus alates alkeemiast teadusliku praktika poole liikumisel. Samas jääb tema täpne ajalooline kuvand mitme teadusliku uurimise objektiks — nii ajaloolaste, filoloogide kui ka keemikute seas.

Kokkuvõte

Abu Musa Jabir ibn Hayyan (Geber) on tähtis kuju teaduse ajaloos: tema nimega seostatakse labori‑ ja tehnikameetodite arendamist, eksperimenteerimist ja suuri teoreetilisi katseid alkeemia ja keemia piirialadel. Kuigi tema teoste autentsus ja mitmete konkreetsete avastuste otsene autorlus on osaliselt vastuoluline, jääb tema pärand oluliseks sillaks antiik‑ ja keskaegse idamaise teadmuse ning hilisema Euroopa keemia vahel.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Jabir ibn Ḥayyān?

Küsimus: Milliseid teemasid käsitletakse Jabiriani korpuses?

K: Mida pakkusid Jabiri kirjutised esmakordselt?

K: Kas on tõenäoline, et üks inimene kirjutas kõik "Jabirile" omistatud teosed?

K: Kuidas mõjutasid ladina keelde tehtud tõlked varauusaegseid keemikuid, nagu Robert Boyle?

Otsing