Theodosius Dobzhansky: geneetik ja evolutsioonibioloogia pioneer (1900–1975)
Theodosius Dobzhansky ehk Theodore Dobzhansky (24. jaanuar 1900 - 18. detsember 1975) oli tuntud geneetik ja evolutsioonibioloog.
Dobžanski sündis Ukrainas (tollal keiserliku Venemaa koosseisus) ja emigreerus 1927. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Ta oli evolutsioonibioloogia keskseks tegelaseks oma tööga puuviljakärbse Drosophila kohta. Ta uuris neid kärbseid Californias, peamiselt Drosophila pseudoobscura populatsioonidega.
Dobžanski oli oluline kaasaegse evolutsioonilise sünteesi, mis oli evolutsioonilise bioloogia ja geneetika süntees.
Eluline taust ja karjäär
Dobžanski kasvas üles ja sai hariduse tollases Ida-Euroopas ning jätkas oma teadustööd Ameerikas pärast emigreerumist 1927. aastal. USA-s süvenes ta laboriuuringutesse ja populatsioonigeneetikasse, keskendudes eranditult sellele, kuidas geneetiline mitmekesisus ja looduslik valik määravad liikide kohastumise ja evolutsiooni. Tema uurimistöö Drosophila liikide peal tõi esile, kuidas kromosomaalsed muutused ja alleelide sageduse kõikumised jaotuvad geograafiliselt ja ajaliselt.
Teaduslik panus ja ideed
- Populatsioonigeneetika: Dobžanski rõhutas, et evolutionaarsete protsesside mõistmiseks tuleb uurida looduslikku geneetilist mitmekesisust. Ta aitas selgitada kuidas mutatsioonid, migreerumine, geneetiline triiv ja looduslik valik koos kujundavad populatsioonide geneetilist koosseisu.
- Kromosomaalsed inversioonid ja polümorfsus: tema uuringud Drosophila pseudoobscura populatsioonidel näitasid, et kromosomaalsed inversioonid võivad olla geograafiliselt ja hooajaliselt varieeruvad ning neil võib olla kohastumist soodustav roll.
- Evolutsiooniline süntees: Dobžanski oli üks võtmefiguure 1930.–40. aastate evolutsioonilise sünteesi kujunemisel, mis ühendas Mendeli geneetika, populatsioonigeneetika ja Darwinistliku loomuliku valiku.
- Populaarteadus ja ühiskondlik mõju: ta kirjutas ka laiemale lugejaskonnale suunatud tekste, mis selgitasid evolutsiooni olulisust bioloogias ja ühiskonnas ning rõhutasid teaduse rolli inimühiskonna probleemide arutamisel.
Peamised teosed ja tuntud mõtted
Dobžanski kõige tuntum teadustöö on raamat Genetics and the Origin of Species (1937), milles ta ühendas geneetilise teaduse teadmised evolutsioonilise teooriaga ja selgitas, kuidas geneetiline mitmekesisus on evolutsiooni “toorainena”. Hiljem avaldas ta mitmeid raamatuid ja artikleid, sealhulgas laiale publikule suunatud töid nagu Mankind Evolving (1962), kus ta käsitles inimese geneetilist mitmekesisust ja kultuurilisi aspekte. Tema kuulus aforism „Nothing in biology makes sense except in the light of evolution” (1973) on muutunud tihti tsiteeritavaks kokkuvõtteks evolutsiooni teoreetilise keskse tähenduse kohta bioloogias.
Pärand ja tähendus
Dobžanski mõjutas tugevalt nii teaduslikku kui ka ühiskondlikku arutelu evolutsiooni ja geneetika teemadel. Tema töö aitas kujundada 20. sajandi keskel evolutsioonibioloogia uurimissuunad ning tema ideed populatsioonigeneetikast on tänapäevalgi aluseks paljudele uurimustele bioloogia eri harudes. Lisaks teaduslikule pärandile jäi ta mäletatuks kui selge sõnumiga teadlane, kes püüdis teha keerulisi geneetilisi ja evolutsioonilisi kontseptsioone arusaadavaks nii teistele teadlastele kui ka üldsusele.
Valikuline bibliograafia
- Genetics and the Origin of Species (1937)
- Mankind Evolving (1962)
- Paljud teaduslikud artiklid Drosophila populatsioonide kromosomaalse varieeruvuse ja populatsioonigeneetika teemadel
Dobžanski suri 18. detsembril 1975. Tema töö jääb oluliseks sillaks geneetika ja evolutsiooniteooria vahel ning on jätkuvalt oluline tänapäeva bioloogiliste uurimuste kontekstis.
Ukraina ja Venemaa
Koolis kogus Dobžanski liblikaid ja mardikaid ning õppis Kiievi ülikoolis bioloogiat. Pärast ülikooli lõpetamist kolis ta Peterburi (tollal Leningrad) ja õppis Juri Filiptšenko juures, kellel oli Drosofila labor. Dobžanski kogus looduses Coccinellidae (mardikaid) ja uuris nende geneetikat.
Ameerika
Dobzhansky emigreerus 1927. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Ta töötas koos Thomas Hunt Morganiga Columbia Ülikoolis, kes oli teerajajaks puuviljakärbeste (Drosophila melanogaster) kasutamisel geneetilistes katsetes. Ta järgnes Morganile California Tehnoloogiainstituuti aastatel 1930-1940. Dobzhansky viis puuviljakärbseuuringud laborist välja ja välitingimustesse. Ta avastas, et piirkondlikud kärbesliigid olid geneetiliselt üksteisele sarnasemad kui teistest piirkondadest pärit kärbsed.
1937. aastal avaldas Dobzhansky ühe kaasaegse evolutsioonilise sünteesi põhiteose "Genetics and the Origin of Species" (Geneetika ja liikide päritolu). Ta defineeris evolutsiooni kui "muutust alleelide sageduses geenivaramu sees". Evolutsioon toimub populatsioonis toimuvate alleelide osakaalu muutuste kaudu. Samuti sai ta 1937. aastal Ameerika Ühendriikide naturaliseeritud kodanikuks. Sel ajal tekkis tal tüli ühe tema Drosophila kaastöölise Alfred Sturtevantiga, mis põhines võib-olla erialasel konkurentsil.
Dobzhansky naasis Columbia Ülikooli 1940-1962. Ta oli üks UNESCO 1950. aasta avalduse "Rassiküsimus" allakirjutajatest. Seejärel siirdus ta Rockefelleri ülikooli) kuni oma pensionile jäämiseni 1971. aastal.
Muud olulised väljaanded
- Bioloogias ei ole millelgi muul kui evolutsiooni valguses mõtet The American Biology Teacher 35: (märts): 125-129.
- Evolutsiooniprotsessi geneetika. Columbia University Press, New York 1970.
- Dobzhansky's Genetics of Natural Populations I-XLIII. R.C. Lewontin, J.A. Moore, W.B. Provine & B. Wallace, eds. Columbia University Press, New York 1981. (kordustrükk 43 tööst selles sarjas, millest kõik peale kahe on Dobzhansky autori või kaasautori koostatud).
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Theodosius Grygorovych Dobzhansky?
V: Theodosius Grygorovych Dobzhansky oli tuntud geneetik ja evolutsioonibioloog.
K: Kus Dobžanski sündis?
V: Dobžanski sündis Ukrainas (tollal keiserliku Venemaa osa).
K: Millal Dobzhansky emigreerus Ameerika Ühendriikidesse?
V: Dobzhansky emigreerus Ameerika Ühendriikidesse 1927. aastal.
K: Mis oli Dobzhansky uurimisvaldkond?
V: Dobzhansky uurimisvaldkond oli puuviljakärbse Drosophila, eriti Drosophila pseudoobscura populatsioonide uurimine.
K: Milline oli Dobzhansky panus evolutsioonibioloogia valdkonda?
V: Dobzhansky oli oluline moodsa evolutsioonilise sünteesi, st evolutsioonilise bioloogia ja geneetika sünteesi juures.
K: Kus tegi Dobzhansky oma uurimusi puuviljakärbse Drosophila kohta?
V: Dobzhansky tegi oma uurimusi puuviljakärbse Drosophila kohta Californias.
K: Mis on kaasaegne evolutsiooniline süntees?
V: Kaasaegne evolutsiooniline süntees on evolutsioonilise bioloogia ja geneetika süntees ja Dobzhansky oli selles valdkonnas oluline.
