Thomas Hunt Morgan
Thomas Hunt Morgan (25. september 1866 - 4. detsember 1945) oli Ameerika Ühendriikide geneetik ja embrüoloog. Morgan kaitses 1890. aastal doktorikraadi Johns Hopkinsi ülikoolis ja uuris Bryn Mawri kolledžis embrüoloogiat.
Pärast Mendeli pärilikkuse taasavastamist 1900. aastal läks Morgan oma uurimistöös üle puuviljakärbsele Drosophila melanogaster. 1904. aastal kutsus E. B. Wilson Morgani enda juurde Columbia Ülikooli. See üleminek andis Morganile võimaluse keskenduda täielikult eksperimentaalsele tööle. Oma kuulsas kärbse toas Columbias suutis Morgan näidata, et geenid kanduvad kromosoomidel ja on pärilikkuse mehaaniline alus. Need avastused panid aluse kaasaegsele geneetikateadusele.
Morgan kolis 1928. aastal Californiasse, et juhtida California Tehnoloogiainstituudi (CalTech) bioloogiaosakonda. Teadustöö keskendus geneetikale ja evolutsioonile; eksperimentaalsele embrüoloogiale; füsioloogiale; biofüüsikale ja biokeemiale.
Talle anti 1933. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind. See oli esimene preemia, mis anti geneetika valdkonnas tema avastuste eest, mis käsitlesid kromosoomi rolli pärilikkuses. Auhinda ei jagatud labori peamise teadlase Alfred Sturtevantiga, mis oli Nobeli komitee otsus, mis oli kindlasti vastuoluline.
Morgani varajane töö Drosophilaga oli seotud assotsiatsioonidega, mis on tuntud kui "sidumine" ja "tõrjumine", mille inglise töötajad avastasid 1909. ja 1910. aastal, kasutades magusat herne. Tegelikult oli tegemist sama nähtusega, mida hiljem nimetati sidumiseks. Morgani esimesed tööd käsitlesid valge silmade geeni sugupoolse seotuse tõestamist kärbes, kusjuures isane kärbes oli heterogaamiline (XY).
Oma silmapaistva karjääri jooksul kirjutas Morgan 22 raamatut ja 370 teaduslikku tööd ning tema töö tulemusena sai Drosophila geneetika peamiseks "mudelorganismiks". Tema poolt California Tehnoloogiainstituudis loodud bioloogiateaduskond tõi välja seitse Nobeli preemia laureaati.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Thomas Hunt Morgan?
V: Thomas Hunt Morgan oli Ameerika geneetik ja embrüoloog, kes tegi 1890. aastal doktorikraadi Johns Hopkinsi ülikoolis ja uuris Bryn Mawri kolledžis olles embrüoloogiat.
K: Mida Morgan uuris pärast Mendeli pärilikkuse taasavastamist 1900. aastal?
V: Pärast Mendeli pärilikkuse taasavastamist 1900. aastal läks Morgan oma uurimistöö üle puuviljakärbsele Drosophila melanogaster.
K: Kuhu kolis Morgan 1928. aastal?
V: 1928. aastal kolis Morgan Californiasse, et juhtida California Tehnoloogiainstituudi (CalTech) bioloogiaosakonda.
K: Millistele teadusuuringutele ta keskendus?
V: CalTechis keskendus Morgan geneetikale ja evolutsioonile; eksperimentaalsele embrüoloogiale; füsioloogiale; biofüüsikale ja biokeemiale.
K: Millal talle Nobeli preemia anti?
V: 1933. aastal sai Morgan Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna oma avastuste eest, mis käsitlesid kromosoomide rolli pärilikkuses.
K: Mis olid "sidumine" ja "tõrjumine"?
V: "Haakumine" ja "tõrjumine" olid ühendused, mille inglise töötajad avastasid 1909. ja 1910. aastal Sweet Pea abil, mida hiljem nimetati sidemeteideks.
K: Mitu raamatut/tööd kirjutas Morgan oma karjääri jooksul?
V: Oma silmapaistva karjääri jooksul kirjutas Morgan 22 raamatut ja 370 teaduslikku tööd.
