Fjodor Tjutšev (1803–1873) — vene luuletaja ja filosoofiline romantik

Fjodor Tjutšev (1803–1873) — vene luuletaja ja filosoofiline romantik. Avasta tema umbes 400 luuletust, aforismid ("Silentium!"), armastus-, looduse- ja poliitikateemad.

Fjodor Ivanovitš Tjutšev (vene keeles Фёдор Иванович Тютчев, fyô'dər ēvä'nəvĭch tyū'chĭf) (5. detsember 1803 - 27. juuli 1873) oli üks olulisemaid vene luuletajaid. Peaaegu 20 aastat oma elust veetis ta Münchenis ja Torinos. Tjutšev oli Heinrich Heine hea sõber, tundis ka Schellingit. Tjutšev ei tahtnud, et inimesed tunneksid teda luuletajana. Ta ei võtnud osa kirjanduslikust elust.

Elulugu lühidalt

Tjutšev sündis talupere aadliperekonnas ja sai hariduse, mis valmistas teda teenima diplomaatias. Pikk välismaal viibimine Euroopas mõjutas tema maailmavaadet ja kirjanduslikku käekirja: elukogemus Müncheni ja Torino kultuuriruumis andis talle laiapõhjalisi impulssi ning võimaluse kohtuda suuremate tollaste mõtlejate ja kirjanikega. Kuigi ta töötas ametlikult diplomaatias, jäi tema loomingu keskmesse pigem luule kui ametioskused — Tjutšev pidas luuletust intiimseks ja isiklikuks väljenduseks ning avalikkusliku kirjanduselu aktiivseks osavõtjaks ta endale ei pidanud.

Luuletus ja peamised teemad

Me teame umbes 400 tema luuletust. Vene inimesed tsiteerivad neid väga sageli. Tema varased luuletused on tehtud XVIII sajandi vene luuletraditsioonis. 1830. aastatel võime leida Euroopa (eriti saksa) romantismi mõju Tjutševi lüürikale. Ta kirjutab filosoofilisi luuletusi universumist, loodusest ja inimesest. 1840. aastatel kirjutas Tjutšev mitmeid artikleid Venemaa ja õhtumaise tsivilisatsiooni suhetest. 1850. aastatel lõi Tjutšev mitmeid südamlikke luuletusi, milles võime näha armastust kui tragöödiat. Need luuletused on ühendatud üheks tsükliks, mis kannab nime "Denisijevski". "Denisjevski" tähendab, et see on pühendatud Tjutševi armukesele - Jelena Aleksandrovna Denisjevale. 1860-1870. aastatel kirjutas Tjutšev peamiselt poliitilisi luuletusi.

Tjutševi poeesia iseloomustub kontsentreeritud, aforistliku väljenduslaadiga: read on sageli lühikesed, intensiivsed ja filosoofilise kõlaga. Tema põhiteemad on:

• vaikus ja salastatus — kuulsaim näide on luuletus "Silentium!";
• looduse kui inimese meeleolu peegeldamine;
• inimliku teadmise piirid ja metafüüsilised küsimused;
• armastus kui kannatus ja tragöödia (selgelt tajutav "Denisijevski" luuletustes);
• rahvuse ja riigi küsimused ning Venemaa eripära võõrapärase kultuuri taustal.

Kuulsaimad read ja aforismid

Tjutševilt pärinevad mitmed vene keele allkorrastatud aforismid, mida tsiteeritakse laialdaselt. Tema kõige kuulsam luuletus on "Silentium!". See on kõva üleskutse vaikida: sest inimene ei saa kunagi teist inimest täielikult mõista. Tjutševilt tuntud mõttereaduvad näiteks:

• "Üks kord välja öeldud sõna on vale" — mõte sõna püsivusest ja võimetusest väljendada täielikku tõde;
• "Me ei saa Venemaad mõistuse järgi mõista" — refleksioon Venemaa mõistmise raskusest ja selle unikaalsusest;
• "Me ei tea, mis saab vastuseks meie sõnale" — kahtlus ja ettevaatlikkus suhtluses ning mõtlemises.

Suhted ja mõjud

Tjutšev oli kursis Euroopa romantismi ja filosoofiatega ning tema lähedus Heinrich Heinega ning kokkupuuted Schellingiga aitasid kujundada tema filosoofilist huviorbiiti. Samas jäi ta kaugele aktuaalsest kirjanduslikust võitlusrindest — ta ei kuulunud seltskondlikult avaliku kirjanduselu keskmesse ning avaldas harva isiklikult oma kogu loomingut, mistõttu osa tema teostest jõudis laiemale lugejaskonnale alles hiljem.

Pärand ja mõju

Tjutševit peetakse üheks tähtsamaks vene romantismi ja filosoofilise luule esindajaks. Tema lüürika on mõjutanud nii luulekeelt kui ka sõnakunsti tundmuse kujunemist Venemaal: tema aforistlikud read on püsinud rahvalikus mälus ja rõhutavad mitmetähenduslikkust, vaikuse ja sõna vastast suhet. Kuigi tema isiklik elu — sealhulgas armusuhted ja diplomaatiline karjäär — mõjutasid tema loomingut otseselt, jääb Tjutšev eelkõige luuletajaks, kelle teosed kutsuvad mõtisklema inimese sisemise olemuse ja maailma saladuste üle.

Kui soovite, võin lisada soovitusliku lugemisloendi eesti või vene keeles kättesaadavatest tõlketekstidest ja kommentaaridest või koostada kokkuvõtte peamistest luuletustest, mis tuleks lugeda esmalt.

Küsimused ja vastused

K: Millal sündis Fjodor Ivanovitš Tjutšev?

K: Millal ta suri?

K: Kus ta veetis peaaegu 20 aastat oma elust?

K: Kes olid mõned inimesed, keda Tjutšev tundis?

K: Milleks ei tahtnud Tjutšev, et inimesed teda tunneksid?

Otsing