Heinrich Heine
Christian Johann Heinrich Heine (sündinud Harry Heine nime all 13. detsember 1797-17. veebruar 1856) oli üks 19. sajandi olulisemaid saksa luuletajaid.
Heine sündis Saksamaal Düsseldorfis assimileerunud juudi perekonnas. Tema isa oli kaupmees. Pärast isa äri ebaõnnestumist saadeti Heine Hamburgi. Tema onu Hamburgis oli väga edukas pankur, nii et Heine hakkas tema äri õppima, kuid jättis selle hiljem pooleli. Seejärel hakkas Heine Göttingeni, Bonni ja Berliini ülikoolis õigusteadust õppima, kuid teda huvitas rohkem kirjandus kui õigus. Ta omandas 1825. aastal õigusteaduse kraadi. Samal ajal oli ta otsustanud astuda judaismist protestantlusse. See oli vajalik, sest Saksa riikides kehtisid juudile karmid piirangud. Ainult kristlastel oli lubatud pidada teatud ettevõtteid või olla riigiametnikud. Samuti oli juutidel keelatud saada ülikooliprofessoriks, mis oli Heine jaoks eriline ambitsioon. Heine ise ütles, et tema pöördumine oli "sissepääsupilet Euroopa kultuuri". Heine on kõige paremini tuntud oma lüürika poolest, millest paljud on lüürika heliloojad, eriti Franz Schubert ja Robert Schumann, musitseerinud.
Oma algust luuletajana tegi Heine 1821. aastal Gedichte ("Luuletused"). Heine ühepoolne armumine oma nõbude Amalie ja Therese vastu inspireeris teda hiljem kirjutama mõningaid tema kõige armsamaid lüürikaid; "Buch der Lieder" ("Laulude raamat", 1827) oli Heine esimene põhjalik värsikogu.
Heine lahkus Saksamaalt 1831. aastal Prantsusmaale Pariisi. Seal ühines ta utoopiliste sotsialistidega. Ta kohtus inimestega, kes toetasid krahv Saint-Simoni, kes kuulutas egalitaarset klassivaba ühiskonda.
Ta jäi oma ülejäänud eluks Pariisi. Tema ainus visiit Saksamaale toimus 1843. aastal. Saksa ametivõimud keelasid 1835. aastal tema ja teiste, keda peeti Noore Saksamaa liikumisega seotuks, teosed.
Heine jätkas Saksa poliitika ja ühiskonna kommenteerimist distantsilt. Heine kirjutas Deutschland. Ein Wintermärchen (Saksamaa. Talvine lugu). 1844. aastal; tema sõber Karl Marx avaldas selle oma ajalehes Vorwärts ("Edasi") 1844. aastal.
Ühe raamatu põletasid natsid. Üks Heine kuulsamaid ridu on nüüd: "Kus nad põletavad raamatuid, seal põletavad nad lõpuks ka inimesi" (Almansor, 1821).
Wandere! (1852)
Heinrich Heine "Wandere!"
Wenn dich ein Weib verraten hat,
So liebe flink eine Andre;
Noch besser wär es, du ließest die Stadt -
Schnüre den Ranzen und wandre!
Du findest bald einen blauen See,
Umringt von Trauerweiden;
Hier weinst du aus dein kleines Weh
Und deine engen Leiden.
Kui sa den steilen Berg ersteigst,
Wirst du beträchtlich ächzen;
Doch kui sa den felsigen Gipfel erreichst,
Hörst du die Adler krächzen.
Dort wirst du ise ein Adler fast,
Du bist wie neugeboren,
Du fühlst dich frei, du fühlst: du hast
Dort unten nicht viel verloren.
Heinrich Heine "Mine teele!"
Kui teid on tüdruk pettunud ja reetnud,
Ärge vaevuge, vaid leidke uus.
Palju parem - te võtsite teele,
Siduge oma seljakott ja rända!
Te jõuate kiiresti sinise vinge järve äärde,
Ümbritsetud suurte nutupuudega.
Sa võid siin nutma hakata oma väikese valu pärast,
Teie intiimseid valusid ja muresid.
Ja kui sa seda purustavat kõrgust oled roninud,
Sa hakkad tugevalt ohkama.
Ikka, kui jõuate selle kivise tipu juurde,
Te kuulete kotkaste kräunumist.
Ja seal sa oledki - ise kotkana!
Sa oled nagu vastsündinu.
Sa tunned end rahulikult, sa tunned, et sa ei ole kaotanud
Niipalju seal all! (Inglise keelde tõlkinud Sergei Osankin)
Heinrich Heine, gravüüritud portree, 1837
Heinrich Heine, 1831
Mõned tööd
- Gedichte, 1821
- Tragödien, nebst einem lyrischen Intermezzo, 1823
- Reisifotod, 1826-31
- Die Harzreise, 1826
- Ideen, das Buch le Grand, 1827
- Englische Fragmente, 1827
- Buch der Lieder, 1827
- Französische Zustände, 1833
- Zur Geschichte der neueren schönen Literatur in Deutschland, 1833
- Die romantische Schule, 1836
- Der Salon, 1836-40
- Über Ludwig Börne, 1840
- Neue Gedichte, 1844 - Uued luuletused
- Saksamaa. Ein Wintermärchen, 1844 - Saksamaa
- Atta Troll. Ein Sommernachtstraum, 1847
- Romanzero, 1851
- Der Doktor Faust, 1851.
- Les Dieux en Exil, 1853
- Die Harzreise, 1853
- Lutezia, 1854
- Vermischte Schriften, 1854
- Letzte Gedichte und Gedanken, 1869
- Sämtliche Werke, 1887-90 (7 köidet) (kogutud teosed)
- Sämtliche Werke, 1910-20 (kogutud teosed)
- Sämtliche Werke, 1925-30 (kogutud teosed)
- Werke und Briefe, 1961-64 (teosed ja kirjad)
- Sämtliche Schriften, 1968 (kõik kirjalikud teosed)
Reisebilder , 1831
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Heinrich Heine?
V: Heinrich Heine oli 19. sajandi saksa luuletaja.
K: Millega tema isa elatist teenis?
V: Tema isa oli kaupmees.
K: Mida õppis Heine ülikoolis?
V: Heine õppis Göttingeni, Bonni ja Berliini ülikoolis õigusteadust, kuid teda huvitas rohkem kirjandus kui õigus.
K: Miks astus ta judaismist protestantlusse?
V: Heine astus juudiusust protestantlusse, sest Saksa riikides kehtisid juutidele karmid piirangud, näiteks ei tohtinud nad tegutseda teatud ettevõtetes või olla riigiametnikud või saada ülikooliprofessoriteks.
K: Milline on üks tema kuulsamaid repliike?
V: Üks Heine kuulsamaid ridu on "Kus nad põletavad raamatuid, seal põletavad nad lõpuks ka inimesi" (Almansor, 1821).
K: Kuhu ta 1831. aastal kolis?
V: 1831. aastal kolis ta Prantsusmaale Pariisi.
Küsimus: Millise luuletuse kirjutas ta 1851. aastal? V: 1851. aastal kirjutas Heinrich Heine luuletuse "König Richard", mis on kirjutatud austuseks Inglismaa kuningale Richard I-le ja tõlgitud mitmesse keelde.
