Jena Friedrich-Schiller-ülikool (saksa keeles Friedrich-Schiller-Universität Jena; lühend: FSU) on ülikool Saksamaal Jenas. See asutati 1558. aastal. Aastal 2009 oli seal üle 21 000 üliõpilase. Ülikool on ajalooliselt ja teaduslikult oluline keskus Ida-Saksamaal ning mängib jätkuvalt suurt rolli nii humanitaar- kui loodusteaduste alal.

Ajalugu

Jena ülikoolil on pikk ja mitmekesine ajalugu. Asutatud 1558. aastal, kujunes see 18.–19. sajandil aktiivseks intellektuaalse elu keskuseks. 1934. aastal sai Jena ülikool Friedrich Schilleri nime. Schiller, väga kuulus saksa luuletaja, oli alates 1789. aastast Jenas professor ja tema mõju linnale ning ülikoolile on endiselt tuntav nii kultuuri- kui teadustöös.

Teaduskonnad

Jena ülikoolis on kümme teaduskonda, mis katavad laiaainelise õppe- ja uurimisvaldkonna:

Uuringud ja erialased tugevused

Friedrich-Schiller-ülikool on tugev nii loodus- kui humanitaarteadustes. Jena piirkond on tuntud optika ja fotonika ning materjaliteaduse poolest — koostöö kohalike optikaettevõtete ja uurimisinstituutidega annab ülikoolile rahvusvahelise konkurentsieelise. Samuti on Jena keskne kooslus mitmetele uurimisinstituutidele ja tehnoloogiaettevõtetele, mis toetavad interdistsiplinaarseid uuringuid ja innovatsiooni.

Koostöö ja rahvusvahelisus

Jena ülikool kuulub Coimbra gruppi, mis koosneb paljudest olulistest Euroopa ülikoolidest. Lisaks on ülikool aktiivne rahvusvaheliste vahetusprogrammide (nt Erasmus) ja teaduskoostöö osas ning teeb koostööd mitmete rahvusvaheliste uurimis- ja teadusasutustega. See pakub üliõpilastele ja teadlastele võimalusi välispraktikateks, külalisõppejõududeks ning ühisprojektideks.

Õppetöö, õpilaselu ja teenused

Ülikool pakub bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe programme laias valikus erialadel. Õppetöö on kombineeritud loengute, seminaride, praktikate ja uurimistööga. Jena tudengielu on mitmekesine: linnas on palju tudengiorganisatsioone, huviringe, sportimisvõimalusi ning kultuurisündmusi. Ülikool pakub ka tuge rahvusvahelistele üliõpilastele, karjäärinõustamist ja akadeemilist nõustamist.

Kampus, raamatukogu ja eriinfrastruktuur

Ülikooli rajatised asuvad nii linnakeskuses kui ka teadusparkides (näiteks Beutenbergi teaduskampus), kus paiknevad laborisüsteemid ja uurimisinstituudid. Universitätsbibliothek Jena on oluline teadusraamatukogu, mis sisaldab suurt hulka teaduslikke kogusid ja eriarhiive. Lisaks on ülikoolil botaanikaaed ja mitmed avalikkusele avatavad muuseumid ning erikeskused, mis toetavad nii akadeemilist õpet kui ka rahvakultuurilist tegevust.

Kuulsused ja pärand

Lisaks sellele, et Friedrich Schiller töötas Jena ülikoolis professorina, on linnas ja ülikoolis töötanud või seotud olnud mitmed tuntud teadlased ja intellektuaalid, kes on mõjutanud filosoofia, bioloogia ja teise distsipliinide arengut. Jena teadusajalugu seostub ka nimetatud piirkonna tööstusliku ja tehnoloogilise arengu ning optikatööstuse pärandiga.

Olulised faktid

  • Asutamisaasta: 1558.
  • 1934. aastast kandev nimi: Friedrich Schiller.
  • Ülikool moodustab osa tugevast teadus- ja tehnoloogilisest koostööst Jena linnas ning on aktiivne rahvusvahelises akadeemilises võrgustikus (Coimbra grupp).
  • Laialdane valik teaduskondasid, hõlmates nii humanitaar- kui loodusteadusi ning meditsiinivaldkonda.

Kui soovite täpsemaid andmeid (näiteks ajakohast üliõpilaste arvu, konkreetsete uurimiskeskuste nimesid või vastuvõtutingimusi), võin lisada värskemad numbrid ja allikad.