Koordinaadid: 19°41′33″N 98°50′38″W / 19.69250°N 98.84389°W / 19.69250; -98.84389

Teotihuacán [teotiwa'kan] oli linn Kolumbuse-eelses Ameerikas. Ajal, mil see oli kõige tihedamini asustatud, oli see suurim teadaolev linn, kus elas üle 100 000 inimese. See oli umbes 1. sajandist kuni umbes 5. sajandini. Linn asub umbes 40 km kaugusel Mexico Cityst.

Selle linna ümber elanud tsivilisatsiooni ja kultuuri nimetatakse ka Teotihuacániks. Selle tähtsat positsiooni võib näha erinevatest paikadest Veracruzis ja maiade tsivilisatsiooni poolt kontrollitud piirkonnas.

Asukoht ja üldiseloomustus

Teotihuacán asub Mehhiko keskosas mäestikus, laialidel tasandikel ja on heas ühenduses piirkondliku maanteevõrguga. Linn oli planeeritud ruudustikuna ja keskosas läbib seda lai aksiaalne tänav, mida tänapäeval tuntakse kui "Metsavenna" ehk Surma tänav (Avenue of the Dead). Teotihuacán oli poliitiline, religioosne ja majanduslik keskus kogu regioonis.

Peamised ehitised ja arhitektuur

  • Päikese püramiid (Pirámide del Sol) – üks suurimaid püramiide Kesk-Ameerikas, asetseb Surma tänava lõunaosas ja hõlmab laia platvormi ning treppe.
  • Kuu püramiid (Pirámide de la Luna) – suurepäraselt sääsevälja paiknev püramiid Surma tänava põhjaosas, tihti seotakse rituaalide ja vaatenurkadega.
  • Sulestiku madude tempel (Temple of the Feathered Serpent; Quetzalcoatl) – dekoratiivsete kujutiste ja skulptuuridega tempel, kus on leitud mahukaid hauale sarnaseid pakkumisi ja massiivseid kividetafureid.
  • Paljudel hoonetel on tüüpiline talud-tablero arhitektuur (kaldenurkne alus ja vertikaalne sein), samuti muljetavaldavad seinamaalingud ja keraamika.

Elu, ühiskond ja majandus

Teotihuacáni ühiskond oli mitmekesine ja tihti kirjeldatud kui mitmerahvuseline: sinna koondusid käsitöölised, kaupmehed, ametnikud ja preestrid. Linnakud sisaldasid suurt hulka elamukomplekse — nii ühiskondlikke korterlaadseid majutusüksusi kui ka rikkamate perede eraldatud komplekse. Majandus põhines põllumajandusel (irrigatsioon ja teravilja kasvatamine), tööstusel (eriti obsidiaani töötlus ja tööriistade valmistamine) ning laialivalguval kaubandusel, mis ulatus nii Kariibi mere kui ka Vaikse ookeani rannikule.

Kultuur ja religioon

Teotihuacánis mängisid olulist rolli rituaalid, ohvrid ja sümboolika. Linna kunstis ja skulptuuris on korduvad motiivid nagu sulestikuga madu, lõvid ja kosmoloogilised sümbolid. Muudest kultuuridest pärit elementide leidmine näitab intensiivset kultuurivahetust: Teotihuacánil oli mõjukas roll nii lääne-Mexico kui ka Maiade regioonidega toimunud sidemetes.

Ajajoon ja langus

Linna tekkimist kujutatakse tavaliselt 1. sajandist edasi, hoogsalt kasvas Teotihuacán 3.–6. sajandil pKr. Linna tippajaks peetakse 4.–6. sajandit, kui elanike arv võis ületada 100 000–200 000. Alates 6.–7. sajandist hakkasid ilmnema märke sotsiaalsetest pingetest: osad hooned põletati, osa ehitistest hüljati ja lõpuks toimus laialdane taandumine 7.–8. sajandil. Languse põhjused on arheoloogide sõnul mitmekesised — seesmine poliitiline pinge, majanduslikud raskused, ökoloogilised muutused ja/või sotsiaalsed konflikti-episoodid.

Arheoloogia ja väljakaevamised

Teotihuacán on olnud arheoloogide huviorbiidis juba 19. sajandist alates. 20. sajandi alguse uurijad, sh Manuel Gamio, viisid läbi ulatuslikke uuringuid ja kaudseid restaureerimistöid, mis tõid esile linna planeeringu ja elustiili. Paik on andnud rohkelt infot seinamaalingute, keraamika, tööriistade, religioossete objektide ja inimohvrite kohta, mis aitavad rekonstrueerida linna igapäevaelu ja uskumusi.

Pärand ja kaitse

Teotihuacán kuulub UNESCO maailmapärandi hulka (1987) ning on oluline turismi- ja kultuurisümbol Mehhikos. Selle säilitamise ees seisavad mitmed väljakutsed: massitourism, varjatud kaevamised (looting), kaasaegne urbaniseerumine ja kliimatingimuste mõju. Teaduslikud ja halduslikud pingutused keskenduvad ehitiste konserveerimisele, väljakaevamiste dokumenteerimisele ja kohaliku kogukonna kaasamisele pärandi hoidmisel.

Külastamine

Teotihuacán on ligipääsetav Mexico Cityst umbes 40 km kauguselt ning paljud külastajad tulevad sealseid suuri püramiide ja muuseumi vaatama. Kohapealsete teede ning vaateplatvormide kaudu saab tutvuda Päikese- ja Kuu püramiidide, Sulestiku madu templi ning muinsuskaitsealadega. Soovitatav on kanda päikesekaitset, võtta kaasa vett ja järgida giidide ning muinsuskaitse juhiseid, et säilitada ala terviklikkus järgmisteks põlvedeks.