Teotihuacán

Nimi

Nime Teotihuacán andsid Nahuatl keelt kõnelevad asteegid sajandeid pärast linna langemist. Kuigi linna algne nimi on teadmata, võib seda näha hieroglüüfidest. Nahuatl keeles toimusid linnas loomismüüdid. Nauhatl nimi,Teotihuacán, tähendab seega "jumalate sünnipaika". '

Maiad tundus olevat seda nimetanud puh, kui pilliroo kohta. See on sarnane teiste Kesk-Mehhiko asulate nimega "Tollan", nagu Tula-Hidalgo ja Cholula. Tollan näib olevat üldine termin, mida kasutati suurte asulate kohta. Tollan ja teised nimed tundusid tolleaegses linnakäsitluses metafoorina. Nad seostasid Mehhiko oru keskkonda kuuluvaid roo ja pilliroo kobaraid ning inimeste suurt kogunemist linna.

 

...ja vastupidine vaade Päikesepüramiidilt.


Teotihuacán ja teised olulised klassikalise ajastu asulad.


Surnute avenüü ääres asuv platvorm, mis demonstreerib talud-tablero arhitektuuristiili.

Ajalugu

Spekulatsioonid kronoloogia kohta

Teotihuacáni algusest teame veel väga vähe. Samuti ei ole me pühendanud palju aega sellistele perioodidele nagu formatiivne periood. Mõned usuvad, et selle linna ehitasid talteekid, kuid teised arvavad, et Tehuatican on palju vanem kui talteekide tsivilisatsioon.

Arheoloogid Sugiyama ja Sarabia avastasid hiljuti päikesepüramiidi täitematerjalist ka vanemaid struktuure ja patlachike'i keraamikat. Nende radiosüsinikuproovide uuringud näitasid, et püramiidi ehitamine oli hilisem, kui paljud varem arvasid. Paljud arvavad nüüd, et ehitus algas umbes 229-330 pKr. Kui Patlachique'i ja Tzacualli faasid on nüüd nii hilised, nõuab Teotihuacáni kronoloogia otsustavaid muudatusi. Keegi ei ole neid muudatusi veel Teotihuacáni kronoloogias rakendanud, kuid on oluline, et neid tulemusi märgataks.

Kronoloogia

Teotihuacáni kronoloogia kohta teame, et alates 150-100 eKr. kasvas Teotihuacan kiiresti tänu piirkondlikule domineerimisele koos Cuicuilio omadega ja suure osa elanikkonna ümberpaigutamisele. Paljud asulad kolisid sisemaalt oru põhja. Teotihuacáni linnastumine kasvas eksponentsiaalselt järgneva Patalachique'i faasi ajal. Siin näeme ka Kuupüramiidi ehitamist, mis on üks esimesi avalikke ehitisi linnas, mis on tänaseni alles. Järgnevalt on loetletud Teotihuacáni areng ja allakäik, mis on jagatud kuueks faasiks. See põhineb keraamilistel eristustel, mis on määratletud kogu linnas tehtud proovikaevamiste käigus.

 

 

Kronoloogiline etapp Ligikaudsed kuupäevad

Patlachique 100 - 1 eKr.

Tzacualli 1-100 pKr.

Miccaotli 100-170 m.a.j.

Tlamimilolpa 170-350 m.a.j.

Xolalpan 350-550 pKr.

Metepec 550-650 m.a.j.

 

Tzacualli ja Miccaotli faasi ajal toimus Teotihuacánis kiire rahvastiku kasv. Paljud usuvad, et see on tingitud asulate ümberpaigutamisest Mehhiko basseini piires pärast vulkaanilist tegevust, mis mõjutas basseini lõunaosa. Koos selle elanikkonna ümberpaigutamisega hakkasid tohutud ehitustegevused kujundama linna tseremoniaalseid tuumikuid. Paljud on oletanud, et sel ajal rajati surnute tänav, mis asendas varasemaid ehitisi, mis nüüd selle ala all on, ning suuremahulised ehitustööd toimusid Päikesepüramiidi, Kuupüramiidi ja Ciudadela kompleksi juures.

Tlamimilolpa perioodil hakati Teotihuacáni linnas ehitama umbes 2300 korteriühistut üle kogu linna. Teotihuacáni välissuhtlus hakkas taanduma umbes 450-500 pKr. Nende majandusliku ja sotsiaalse võimu tase hakkas Metepeci faasiks kahanema, nagu ka nende rahvaarv.

Kokkupõrge

Alguses uskusid inimesed, et millalgi 7. ja 9. sajandil ründasid ja põletasid Teotihuacáni sissetungijad. Toltekid võisid linna vallutada. Hilisemad uuringud näitavad, et tulekahjud ja rüüstamised näivad piirduvat vaid kõrgema klassi või eliidiks peetavate inimeste ehitiste ja majadega. See tõendusmaterjal muudab vaeste ülestõusu tõenäolisemaks kui sissetungi. Invasiooniteooria ei ole ka nii täpne, sest väljakaevamised ja restaureerimistööd algasid templitest ja paleedest. Kõik need ehitised näitasid äärmuslikke tulekahjusid. Arheoloogid jõudsid siis järeldusele, et tõenäoliselt põletati kogu linn maha. Tundub, et hävitamine keskendus struktuuridele surnuaia ääres. Mõned kujud näivad olevat hävitatud üsna metoodiliselt. Linna rahvaarv hakkas vähenema umbes 6. sajandil. See toetab hüpoteesi, et linnas olid rahutused. Rahvastiku vähenemine on üldiselt seotud põua ja metsade hävitamisega. Need olid seotud kliimamuutustega, mis toimusid aastatel 535-536 pKr. Samuti näib, et 6. sajandil on linnas rohkem noorte inimeste luustikke ja rohkem tõendeid alatoitumise kohta. 6. sajandil ei ole teooriad omavahel vastuolus. Nii suurenenud sõjategevus kui ka sisemised rahutused võivad olla ka üldise põuaperioodi ja näljahäda tagajärjed.

Teotihuacán sai nii võimsaks ja suureks tänu lähedalasuvate vaenlaste puudumisele. Kuid sotsiaalpoliitilise kaose, keskkonnaprobleemide, millest Tehuatican suutis taastuda, ja rahvaarvu vähenemise tõttu muutus Teotihuacán väga nõrgaks, et end välismaailma eest kaitsta. Teotihuacáni positsiooni püüdsid võtta teised lähedalasuvad linnad. Nende hulka kuulusid Cholula, Xochicalco ja Cacaxtla. Nad püüdsid Teotihuacáni nõrkust ära kasutada. Mõned usuvad, et nad võisid end Teotihuacáni vastu liita, et vähendada selle mõju ja võimu. Nende paikade kunst ja arhitektuur näitavad huvi Teotihuacáni vormide jäljendamise vastu. Samuti on aga ka laiemalt segunenud motiivid ja ikonograafia teistest Mesoameerika osadest, eriti maiade piirkonnast.

Teotihuacani kultuur

Teotihuacán oli paljurahvuseline linn, kus olid erinevad zapoteekide, mixteekide, maiade ja ilmselt ka nahua linnaosad. Sisseränne mängis linna kasvus ja selle etnilise mitmekesisuse kujunemises olulist rolli. See hõlmas siis ka etnilisi barriosid. Teotihuacáni immigrantide uurimisel on jätkuvalt tähelepanu all tuntud Oaxaca (zapotekide) barrio ja kaupmeeste barrio. Nende barriode tõttu on selgunud, et sisserändajad tulid Lääne-Mehhikost, Oaxacast, Pärsia lahe madalikelt ja Kesk-Mehhikost.

Linn oli tööstuskeskus. Seal elas palju pottseppasid, juveelseppasid ja käsitöölistega tegelejaid. Teotihuacánis toodeti palju obsidiaanist esemeid. Siiski ei ole teadaolevalt (või teadaolevalt ei ole olnud) ühtegi iidset Teotihuacani mitte-ideograafilist teksti. Mainimised linnast maialinnade üleskirjutustes näitavad, et Teotihuacáni aadlikud reisisid kohalike valitsejate juurde kuni Honduraseni. See võis neid vallutada. Maiade üleskirjutustes mainitakse isikut, keda teadlased on nimetanud "Spearthrower Owl". Ta näib olevat olnud Teotihuacáni valitseja, kes valitses üle 60 aasta. Ta määras oma sugulased Tikali ja Uaxactúni valitsejateks Guatemalas Enamik sellest, mida me Teotihuacáni kultuuri kohta järeldame, pärineb kohapeal asuvatest seinamaalingutest ja teistest, näiteks Wagneri seinamaalingutest, mis on leitud erakogudest, ning maiade hieroglüüfidest, mis kirjeldavad nende kohtumisi Teotihuacáni vallutajatega.

Religon

Teotihuacáni religioon on sarnane teiste Mesoameerika kultuuride omaga. Palvetati paljusid samu jumalaid. Nende hulka kuuluvad Sulgedega madu ja Vihmajumal. Teotihuacán oli teadaolevalt suur religioosne keskus. Preestritel oli tõenäoliselt suur poliitiline võim. Nagu ka teistes Mesoameerika kultuurides, praktiseerisid Teotihuacáni inimesed inimohvreid. Teotihuacáni püramiidide väljakaevamiste käigus on leitud inimkehasid ja loomaohvreid. Kui hooneid laiendati, ohverdati tõenäoliselt uue hoone pühitsemiseks ohvreid. Ohvrid võisid olla lahingus tabatud vaenlase sõdalased. Seejärel toodi nad linna, et neid rituaalselt ohverdada, et linn saaks õitseda. Mõnede peast löödi maha, teistelt eemaldati süda, teisi tapeti mitu korda pähe lüües. Mõned isegi maeti elusalt maha. Loomad, keda peeti pühaks ja kes esindasid müütilisi võimeid ja sõjalist jõudu, maeti samuti elusalt maha. Neid vangistati aga puuridesse. Leiti näiteks puuma, hunt, kotkas, haigur, öökull ja isegi mürgiseid madusid.

Dieet

Ekspluateeritud korteriühistute loomastiku- ja taimede jäänuste uurimine näitas, et linna toiduks oli mitmesuguseid ressursse. Leiti muu hulgas maisi, amaranti, ube, kõrvitsat, tšillipaprikat, tomateid, maguey't, huahzontle't, purslane'i, mehhiko raagnaid ja mehhiko kirsse. Mõnede keraamiliste anumate jääkide analüüs näitas ka, et osa Teotihuacáni toidust oli pulque, mida kääritati maguey-kaktuse mahlast. Erinevate korteriühistute loomajäänuste uuringud viitavad sellele, et peamisteks tarbitud loomaliikideks olid mitmed küülikuliigid, valge sabaga hirv, koer, veelinnud, kala, vutt, kalkun, tuvi ja kilpkonn. Nende loomade, nagu vutti ja kalkunit, munafragmendid osutusid samuti peamiseks valgukasutajaks. Valgehirve tarbimise tõttu vaieldakse siiani selle üle, kas Tehuaticani rahvas pidas rohkem jahti või tugines koduloomadele.

Saidi paigutus

Linna lai keskne avenüü, mida nimetatakse "surnute avenüüks", on ääristatud muljetavaldava tseremoniaalarhitektuuriga, sealhulgas tohutu Päikesepüramiid (suuruselt teine Uue Maailma püramiid pärast Cholula suurt püramiidi) ja Kuupüramiid. Surnute avenüü ääres on palju väiksemaid talud-tablero platvorme. Asteegid uskusid, et need on hauakambrid, millest ka tänava nimi tuleneb. Nüüd on teada, et need on tseremoniaalplatvormid, mille peal olid templid. Surnute avenüüst edasi on tsitadelli nime all tuntud ala, kus asub Sulgedega madu templi varemed. See ala oli suur plats, mida ümbritsesid templid ja mis moodustas linna religioosse ja poliitilise keskuse. Nimetuse "tsitadell" andsid sellele hispaanlased, kes pidasid seda kindluseks.

Üks Teotihuacáni paigutuse ainulaadne aspekt oli korteriühistute kasutamine. Aja jooksul oli kogu linnas üle 2000 korteriühistu. Nendes ühendustes ei elanud mitte ainult üks pere, vaid neis asus mitu perekonda. Need majutasid ka erinevaid inimesi kõigis sotsiaalsetes klassides. Neid inimesi ei saadetud siiski juhuslikult teatud ühenditesse elama. Teotihuacánis oli elamussüsteem, mis tagas, et inimesed ja nende perekonnad, kellel oli sama amet, elasid ka teiste sama ametiga perekondade juures. Küülikukasvatajad elasid koos küülikukasvatajatega ja kipsimehed elasid koos kipsimeestega. Samas oli väga tavaline, et inimesed tegelesid ka mitme erialaga. Paljud tegid palju talutöid või spetsialiseerusid mõnele muule käsitöö erialale. Need ühendused pakkusid standardiseeritud elamisvormi, kuid olid seestpoolt erinevad ja väljendasid perekondade vahelisi staatuslikke, klassi-, kutse- ja etnilisi erinevusi. Igas kompleksis oli igal perekonnal oma ruumide sari, kus sai süüa, süüa, hoida oma asju ja magada. Neil olid ka ruumid matuste korraldamiseks ja surnute matmiseks. Patrioodid olid koduste religioossete pühendumuste keskused, mis keskendusid patroonidele või kodustele jumalatele.

Püramiidid ja matused

Kuupüramiid oli esimene kolmest suurest püramiidist, mis ehitati. See ehitati mitmes etapis, mille neljas laienemine toimus kolmandal sajandil pKr. Leiti neli matusekompleksi, kus olid ohvriohvrid ja mõned rikkalikud esemed, kuid ükski neist ei tundunud olevat midagi tähtsat, nagu valitseja või keegi kõrge religioosse või poliitilise positsiooni esindaja.

Päikesepüramiid asub kunstliku koopa lähedal ja seda seostatakse tormijumala, aja, astronoomia, päikese ja Plejaadidega. See püramiid oli peamiselt pühendatud investeeringutele ja palverännakule. Püramiidi pooleldi eraldatud platvormi tõttu oli see tuntud kui Uue Tule tseremooniate ala. Uue tule tseremooniad toimusid ainult 52-aastase tsükli lõpus, ajal, mil rajati uusi maju, templeid ja linnu ning tulid võimule uued valitsejad.

Sulgedega madu püramiid oli viimane suur tempel, mis lisati Surnute tänavale. See püramiid on seotud vee-maailma loomisega koos püha sõjapidamise, ohvrite, võimu ja valitsemisega. Selle templi pühitsemine hõlmas ohverdatud sõdalaste ohvreid ja mõned on oletanud, et teised ohverdatud inimesed olid vangid. Leiti keskne hauakamber, kuid see oli varasematel aegadel rüüstatud. Paljud arvavad, et see haud oli kellelegi, kes oli valitseja või kellelegi, kellel oli suur tähtsus.

 

Teotihuacánist leitud kivimask, 3.-7. sajand jKr.


Viirpuu - paljud Tehuaticanis elavad inimesed tarbivad seda.


Kuupüramiid

Arheoloogiline leiukoht

Teadmised Teotihuacáni suurtest varemetest ei kadunud kunagi. Pärast linna langemist elasid seal mitmesugused maaelanikud. Asteekide ajal oli linn palverännaku koht ja seda samastati Tollani müüdiga, kus loodi päike. Teotihuacán hämmastas Hispaania vallutusjärgsel ajastul hispaania konquistadoreid. Tänapäeval on Teotihuacán üks tuntumaid arheoloogilisi vaatamisväärsusi Mehhikos.

Kaevamised ja uuringud

19. sajandil viidi läbi väiksemaid arheoloogilisi väljakaevamisi ning 1905. aastal alustati arheoloog Leopoldo Batresi juhtimisel suuremate väljakaevamis- ja restaureerimisprojektidega. Päikesepüramiid restaureeriti Mehhiko iseseisvuse sajandaks aastapäevaks 1910. aastal. Suuremad väljakaevamis- ja restaureerimisprogrammid viidi läbi aastatel 1960-65 ja 1980-82. Hiljutised projektid Kuu püramiidis ja Sulgedega madu püramiidis on oluliselt laiendanud tõendeid kultuuritavade kohta. Teotihuacánis on muuseumid ja rekonstrueeritud ehitised.

Päikesepüramiid

Galerii