Scientology on liikumine ja uskumikompleks, mis põhineb õpetustel, mille lõi ja laias osas sõnastas L. Ron Hubbardi. Enne Scientology algust avaldas Hubbard 1950. aastal raamatu "Dianetics", mis moodustas paljude hilisemate õpetuste aluse; ametlikult organiseeriti Scientology kiriklikuks liikumiseks 1954. aastal. Hubbard juhtis ja kujundas õpetust kuni oma surmani 1986. aastal, ning tema kirjutised ja loengud moodustavad tänaseni suure osa religiooni doktriinist.

Usutunnistused ja põhiõpetused

Scientoloogia õpetus käsitleb inimest kui mittekehalist olendit — igavest vaimu, keda liikumine nimetab thetaniks. Scientoloogiaga seotud tekstides ja praktikas leitakse, et inimesed on surematud vaimud, kes on unustanud oma tõelise loomuse ja kogenud korduvaid inkarnatsioone. Selle tulemusena kannavad inimesed endas trauma- või emotsionaalseid mälestusi (mõned terminid: "engramm", "reactive mind"), mis pärsivad nende terviklikkust.

Üks keskseid praktikaid on auditeerimine, mis on juhendatud vestlusprotsess koos nii-öelda E-metri mõõtmistega (seade, mis registreerib nahapinna elektrilisi muutusi). Scientoloogid väidavad, et auditeerimise abil saab inimestel aidata "selguda" (saavutada staatust "Clear") ja jõuda edasi kõrgemate vaimsete saavutusteni ("Operating Thetan" ehk OT tasemed). Paljud kõrgemad õppematerjalid ja OT-tasemed on organisatsiooni sees rangelt konfidentsiaalsed ning neile ligipääs nõuab liikmelisust ja sageli märkimisväärseid kulutusi.

Organisatsioon ja tegevus

Scientoloogiale on iseloomulik keerukas organisatsiooniline struktuur: kohalikud missioonid, kirikud (Churches of Scientology), staabiüksused ja eriprogrammid. Üks tuntumaid osasid on Sea Org — pühendunud liikmete rühm, kelle liikmed allkirjastavad eluaegsed või pikaajalised lepingud ning kelle teenistus, riietus ja distsipliin on tihti tsentraalselt korraldatud.

  • Scientoloogia laiendused hõlmavad heategevuslikke ja rehabilitatsiooniprogramme, nagu Narconon (nii narkosõltuvuse programmeerimine kui ka rehabilitatsioon), Criminon (vanglakogukondade taastekkeks) ja teised sotsiaalsed algatused. Samas on nende programmide efektivus ja teaduslik alus olnud laialdaselt vaidlustatud.
  • Organisatsioonil on ka nii-öelda celebrity-keskused, kus püütakse hõivata ja toetada avaliku elu tegelasi ning nende mõju kaudu tuua liikumisse tähelepanu ja toetust.

Seosed meditsiini ja psühhiaatriaga

Scientoloogia õpetus on avalikult kriitiline kaasaegse psühhiaatria ja teatud psühhotroopsete ravimite suhtes. Organisatsioon on pikka aega kampaaniaid korraldanud, et kaotada või vähendada psühhiaatrilise ravi mõju ja mainet, süüdistades psühhiaatriat ohtlikes ja kahjulikes praktikaid. See seisukoht on tekitanud tugevat vastuolu meditsiini- ja teadusringkondadega, kes taunivad psühhiaatria diskrediteerimist ning toovad välja, et mõned alternatiivsed meetodid võivad olla ohuks patsientidele.

Õiguslik maine ja rahvusvaheline tase

Scientoloogia juriidiline ja sotsiaalne maine on riigiti väga erinev. Mõnes riigis on Scientology tunnistatud usulise ühendusena ja saanud maksusoodustusi (näiteks Ameerika Ühendriikides omistati organisatsioonile föderaalselt maksuvabastuse staatus 1993. aastal pärast pikki vaidlusi), samas kui teistes riikides — näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal — on riiklikud asutused või kohus käsitlenud seda kui potentsiaalselt ohtlikku sekta või äriühingut ning uurinud selle tegevust ja rahastamist.

Kriitika ja vastuolud

Scientoloogia on olnud algusest peale vastuoluline ja selle ümber on teema- ja riigipõhiseid skandaale. Peamised kriitikapunktid on:

  • Rahastamine ja äriline külg: kriitikud väidavad, et organisatsioon püüab teenida raha liikmete koolituste, auditeerimise ja kõrgemate tasemete eest võttes suuri tasusid, mistõttu kirjeldatakse seda ka kui äri või majanduslikult motiveeritud liikumist.
  • Sekretsus ja juurdepääs: kõrgemate tasemete õpetused on tavaliselt ligipääsetavad vaid neile, kes on liikmelisuse ja finantskohustuste kaudu neid tasandeid läbinud; endised liikmed ja uurijad on avalikustanud osa sisust, mis on tekitanud suurt avalikku huvi.
  • Endiste liikmete lood: paljud endised liikmed on rääkinud range distsipliini, isolatsiooni, perekondade eraldamise ("disconnection" ehk katkestuspoliitika) ja mõnel juhul väärkohtlemise või tööjõualaste õiguste rikkumisest. Need väited on toonud kaasa õiguslikke protsesse ja poliitilist tähelepanu.
  • Õiguslikud vaidlused: organisatsioon on sõlminud palju kohtuvaidlusi nii endiste liikmete, kriitikute kui ka valitsuste tasandil. Mõned juhtumid — näiteks 1970. aastate poliitilised ja õigusskandaalid (Operation Snow White) — on viinud rahvusvaheliselt tähelepanu ja kriminaalvastutusteni.
  • Väidetav survetegevus kriitikute vastu: kriitikud ja uurijad on rääkinud häirimisest, kohtuasjadest ja muust survetegevusest, mida nad seovad organisatsiooni kaitsemehhanismidega; organisatsioon ise väidab, et need on õiguslikud sammud tema õiguste kaitsmiseks.

Kuidas inimesed teadlikult suhtuvad?

Inimeste suhtumine Scientoloogiasse on väga erinev: mõned tunnistavad seda oma usuna ja leiavad, et see on aidanud neil elu parandada, teised aga hoiavad eemale või suhtuvad kahtlevalt, pidades seda kultuseks või kahtlaseks organisatsiooniks. Avalikult tuntud liikmed, sh mõned meelelahutusmaailma kuulsused, on aidanud liikumisel meediatähelepanu koguda, mis omakorda mõjutab avalikku arutelu.

Praktiline mõju ja mida tasub teada

Kui lugeja soovib teema kohta rohkem teada saada või suhelda inimestega, kes on Scientoloogia liikmed või endised liikmed, tasub hoiduda ühekülgsetest järeldustest ja otsida mitmest allikast lähtuvat informatsiooni. Ka avalikud dokumendid, uurimused, kohtuarhiivid ja tunnistused annavad ühtlasi mitmeperspektiivilise pildi.

Lõpuks: Scientoloogia on kompleksne ja paljude nüanssidega nähtus — religioosne liikumine, omapäraste õpetuste ja rutiinidega organisatsioon, mille tegevus on äratanud nii toetust kui tugevat kriitikat. Selle täpne olemus sõltub sageli sellest, kelle jutust või millise allika põhjal teemat uurida.