Itaalia (Apenniini) poolsaar: geograafia, kliima ja tähtsad faktid
Itaalia poolsaar ehk Apenniini poolsaar (itaalia: Penisola italiana, Penisola appenninica) on suur poolsaar Lõuna-Euroopas. See ulatub Vahemerre, idas piirneb Joonia ja Aadria merega ning läänes Tyrreni merega. Ta asub kahe suurema poolsaare, Pürenee poolsaare ja Balkani poolsaare vahel. Poolsaare kuju tõttu on sellele antud hüüdnimi Lo Stivale ("Saapas"). Sellele iseloomulikule kujule aitavad kaasa kolm väiksemat poolsaart, nimelt Calabria ("varvas"), Salento ("kand") ja Gargano ("kannas").
Poolsaar on umbes 1000 kilomeetri pikkune ja algab põhjas Po-äärsest orustikust. Apenniinide mäed katavad suurema osa selle pikkusest. Peamiselt valitseb seal vahemereline kliima, kuigi mägistes osades on kliima palju jahedam.
Alates Rooma keisri Augustuse valitsemisajast (1. sajandi lõpust eKr) on poolsaare põhjapiir paiknenud Alpide valgala ääres. Geograafiliselt ulatub selle põhjapoolne ots aga Magra jõgedest Rubiconini, Apenniinidest põhja pool Toscanas ja Emilia-Romagnas. See määratlus ei hõlma Po-leeri ega Alpide lõunapoolseid nõlvu.
Peaaegu kogu poolsaar on Itaalia Vabariigi osa, välja arvatud San Marino ja Vatikani linn.
Geograafia ja maastik
Itaalia poolsaar on mitmekesine nii rannikute kui ka sisealade suhtes. Rannikul leidub nii laiu liivarandu kui ka järske kaljusid. Põhjaosas vahetub poolsaar Alpide lähistel paikneva Po tasandikuga, kust algavad paljud suuremad jõesüsteemid. Poolsaart läbib pikisuunas Apenniinide mäeahelik, mille kõrgeim osa on Kesk-Apenniinides (näiteks Gran Sasso ja selle tipp Corno Grande, ligi 2 900–2 940 m).
Olulised jõed ja orud:
- Tiber (Rooma lähedal) on peamine poolsaare sisevesi, mille oru äärde on kujunenud mitmed ajaloolised linnad;
- Po paikneb põhja serval ja eraldab tihti kultuurilis-geograafiliselt poolsaare lõunaosad Põhja-Itaaliast;
- Paljud väiksemad jõed voolavad otse Vahemerre või Aadria mere suunas, moodustades lühikesed, intensiivsed voolusüsteemid.
Kliima
Rannikualadel valitseb tüüpiline vahemereline kliima: soojad, kuivad suved ja leebed, niisked talved. Sisemaa mägedes ja kõrgematel Apenniini nõlvadel on aga talved külmemad ja suvel jahedamalt, kohati lumesadu. Po oru piirkond on niiske ja suvel võib seal esineda tugevat kuumalaine ning talvedes külma ja udu. Kohalikud mikroklimaatilised erinevused (nt Tyrrhenose ja Aadria mere vaheline erinevus) mõjutavad põllumajanduse tüüpe ja kohalikku elustikku.
Loodus, taimestik ja loomastik
Poolsaare rannikualadel on laialt levinud mändide, oliivipuu- ja viinamarjaistanduste ning maquis'- tüüpi Vahemere põõsastike kooslus. Apenniinide kõrgematel aladel kasvavad tammemetsad, vahtrad ja nõmmemännid ning veelgi kõrgemal esineb alpilaadset taimestikku. Loomastikust võib leida metssead, hirvi, kährikuid ja Apenniinide piirkondlikke elanikke nagu hunt. Linnurikkus on suur, eriti rannikualadel ja märgaladel.
Geoloogia ja loodusõnnetused
Apenniinid on tekkinud Euroopale ja Aafrika plaatide kokkupõrkel, mistõttu piirkond on geoloogiliselt aktiivne. Poolsaarel esineb seismilist aktiivsust ja mõningad tuntud vulkaanilised alad: näiteks Vesuuv Campania rannikul. Volcanism on ajalooliselt mõjutanud nii maastikku kui inimasustust ning vulkaaniline pinnas on sageli viljakas.
Inimtegevus, linnad ja majandus
Peamised linnad, mis asuvad poolsaarel, on Rooma (riigi pealinn ja ajalooline keskus), Napoli, Firenze, Bologna ja Genoa (osa neist on olulised kultuuri-, transpordi- ja tööstuskeskused). Põllumajandus on traditsiooniliselt oluline: oliivide, viinamarjade, viljade ja köögiviljade kasvatus ning kalandus rannikualadel. Tööstus ja teenused on tugevamad põhjapoolses tasandikus.
Transport ja turism
Itaalia poolsaar on tihedalt ühendatud maanteede (autostrade), raudteede ja meresadamatega — suuremad sõlmpunktid on Genoa, Napoli ja paljud Vahemere rannikul. Turism on majanduse oluline osa: kuurortid, ajaloolised linnad, rannad ja looduspargid meelitavad miljoneid külastajaid aastas. Kuulsad rannikualad nagu Amalfi rannik ja Cinque Terre on maailmakuulsad sihtkohad.
Tähtsad faktid kokkuvõttes
- Nimi ja kuju: poolsaar tuntud kui "Lo Stivale" ehk Saabas tänu iseloomulikule siluetile;
- Pikkus: ligikaudu 1 000 km põhjast lõunasse;
- Mäestik: Apenniinid kulgevad poolsaare telje suunas ja mõjutavad kliimat ning veerikasvatusvõimalusi;
- Riigipiirid: enamikku poolsaarest hõlmab Itaalia Vabariik, erandid on San Marino ja Vatikani linn;
- Ajalooline roll: poolsaar on Euroopa ajaloo keskne piirkond — Rooma impeeriumi ja paljude kultuuriliste arengute sünnipaik.
See ülevaade annab lühi- ja keskmise taseme pildi Itaalia (Apenniini) poolsaarest: selle geograafiast, kliimast, loodusest ja inimtegevuse mõjudest. Erinevad piirkonnad poolsaarel on väga mitmekesised, nii looduse, kultuuri kui ka majandustegevuse poolest.
Satelliidipilt Itaalia poolsaarest 2003. aasta kevadel
Itaalia poolsaare kaart ja selle asukoht Euroopas.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Itaalia poolsaar?
V: Itaalia poolsaar, mida tuntakse ka Apenniini poolsaarena, on suur Lõuna-Euroopa poolsaar, mis ulatub Vahemerre.
K: Millised mered piirnevad Itaalia poolsaarega?
V: Joonia ja Aadria meri asuvad poolsaare idaküljel, Tyrrhenia meri aga selle lääneküljel.
K: Milline on selle kuju?
V: Itaalia poolsaare kuju on toonud talle hüüdnime "Lo Stivale", mis tähendab "Saapas". Sellele iseloomulikule kujule annavad oma panuse kolm väiksemat poolsaart - Calabria ("varvas"), Salento ("kand") ja Gargano ("kannas").
K: Kui pikk see on?
V: Poolsaar on umbes 1000 kilomeetrit pikk, alates põhjas asuvast Po orust.
K: Milline on selle kliima?
V: Üldiselt valitseb enamikus Itaalia osades vahemereline kliima; mägistes piirkondades on temperatuurid siiski jahedamad.
K: Millal määrati selle põhjapiir?
V: Itaalia põhjapiir määrati Rooma keisri Augustuse ajal umbes 1. sajandil eKr. See kulgeb Toscanas ja Emilia-Romagnas Magra jõgedest Rubiconini.
K: Millised riigid on selle poolsaare osa?
V: Suurem osa Itaaliast moodustab selle poolsaare, välja arvatud kaks erandit - San Marino ja Vatikani linn.
