Po

Po (ladina keeles Padus, itaalia keeles Po, iidne "Eridanus") on jõgi, mis voolab 652 kilomeetrit (405 miili) ida suunas läbi Põhja-Itaalia, Monvisost (Cotti Alpides) kuni Aadria mereni Veneetsia lähedal. Selle valgala on 71 000 km² ja see on Itaalia pikim jõgi.

See läbib mitmeid olulisi Itaalia linnu, sealhulgas Torino (Torino) ja (kaudselt) Milano (Milano) Lombardias. See on ühendatud Milanoga navigli-nimelise kanalite võrgu kaudu, mille projekteerimisel Leonardo da Vinci aitas kaasa. Oma voolu lõpu lähedal moodustab ta laia delta (sadade väikeste kanalite ja viie peamise kanaliga, mida nimetatakse Po di Maestra, Po della Pila, Po delle Tolle, Po di Gnocca ja Po di Goro), mille lõunaosas asub Comacchio, mis on kuulus angerjate poolest. Po org vastab Rooma Cisalpi Gallia piirkonnale, mis jaguneb Cispadane Galliaks (Post lõuna pool) ja Transpadane Galliaks (Post põhja pool).

Po-jõge ümbritsevat ulatuslikku orgu nimetatakse Pianura Padanaks ja see on jõe kaudu nii tõhusalt ühendatud, et kogu org muutus riigi peamiseks tööstuspiirkonnaks. See jõgi allub spetsiaalsele asutusele, Magistrato delle Acque'ile.

Rooma luuletajad nimetasid Po jõge mõnikord Eridanusena, millel on ka teisi tähendusi.

Jõeäärsete talude peamised tooted on teraviljad.

2005. aastal leiti, et Po-vee sisaldab "hämmastavas" koguses bensoylecgoniini, mida kokaiinitarbijad eritavad uriiniga. Nende andmete põhjal hinnati kokaiini tarbimist umbes 4 kg päevas ehk 27 doosi päevas tuhande noore täiskasvanu kohta jõkke suubuvates piirkondades - see arv on peaaegu kolm korda suurem kui varasemad hinnangud[1].[2] Po jõe vees leidub ka suuri kalu, mida võib leida ainult suvel. Jõgi koosneb 71 000 000 kilo veest, mis muutub kord aastas lillaks. vee temperatuur on alla 1-.

Po-jõe vaade Torinos.Zoom
Po-jõe vaade Torinos.

Kuivatada

4. mail 2007 kuivas jõgi kohati täielikult välja. Itaalia kuulutas Põhja- ja keskosas välja erakorralise seisukorra. Alpides oli eelmisel talvel vähenenud lumesadu. See oli Itaalia kõige soojem talv viimase 200 aasta jooksul. [] See võib olla seotud globaalse soojenemisega. [] Arutati jõe täitmist, suunates veevoolud Alpide suurtest järvedest ja veehoidlatest.

Kõrvalvoolud

Lisajõgede hulka kuuluvad (R paremalt poolt, L vasakult, allavoolu vaadates):

  • Pellice (L)
  • Varaita (R)
  • Maira (R)
  • Dora Riparia (L)
  • Stura di Lanzo (L)
  • Orco (L)
  • Dora Baltea (L)
  • Sesia (L)
  • Tanaro (R)
  • Scrivia (R)
  • Agogna (L)
  • Ticino (L)
  • Lambro (L)
  • Trebbia (R)
  • Nure (R)
  • Adda (L)
  • Arda (R)
  • Taro (R)
  • Parma (R)
  • Enza (R)
  • Oglio (L)
  • Mincio (L)
  • Secchia (R)
  • Panaro (R)

Küsimused ja vastused

K: Mis on Po jõgi?


V: Po (ladina keeles Padus, itaalia keeles Po, iidne "Eridanus") on jõgi, mis voolab 652 kilomeetrit (405 miili) ida suunas läbi Põhja-Itaalia, Monvisost (Cotti Alpides) Aadria merre Veneetsia lähedal.

K: Kui pikk on Po jõgi?


V: Po pikkus on 652 kilomeetrit (405 miili).

K: Milliseid linnu see läbib?


V: Po voolab läbi paljude tähtsate Itaalia linnade, sealhulgas Torino (Torino) ja Milano (Milano) Lombardias.

K: Mida aitas Leonardo da Vinci projekteerida seoses jõega?


V: Leonardo da Vinci aitas projekteerida kanalite võrku, mida nimetatakse navigli, mis on ühendatud Milanoga.

Küsimus: Mis asub selle vooluveekogu lõpus?


V: Jõe lõpus moodustab ta laia delta, kus on sadu väikseid kanaleid ja viis peamist, mida nimetatakse Po di Maestra, Po della Pila, Po delle Tolle, Po di Gnocca ja Po di Goro.

K: Millisele piirkonnale vastas see Rooma ajal?


V: Jõge ümbritsev lai org vastab Rooma Cisalpi Gallia piirkonnale, mis jagunes Cispadane Galliaks (jõest lõuna pool) ja Transpadane Galliaks (jõest põhja pool).

K: Milliseid aineid leiti 2005. aastal selle jõe veest ?



V: 2005. aastal leiti sellest jõest pärit vees "hämmastava" koguse bensoylekogoniini, mida kokaiinitarbijad eritavad uriiniga.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3