Po jõgi — Itaalia pikim jõgi: kulg, valgala ja delta

Po (ladina keeles Padus, itaalia keeles Po, iidsetes allikates ka "Eridanus") on Itaalia pikim jõgi, mille pikkus on umbes 652 kilomeetrit (405 miili). Jõgi saab alguse Monviso mäelt (Cottiaani Alpid) ja voolab ida suunas kuni Aadria mere rannikuni Veneetsia lähedal. Tema valgala on ligikaudu 71 000 km², mistõttu Po on Itaalia olulisim siseveekogu nii geograafilise kui ka majandusliku tähenduse poolest.

Kulg ja linnad

Po voolab läbi mitme olulise Põhja-Itaalia linna ja regioonide. Selle oru läbib mitmeid tööstus- ja põllumajanduspiirkondi ning see on ajalooliselt olnud tähtis vee- ja kaubateede võrgustik.

  • Üks tuntumaid linnu Po kallastel on Torino (Torino).
  • Po on kaudselt seotud Milano (Milano) kanalivõrguga — tuntud navigli — mille projekteerimisel aitas ajalooliselt kaasa ka Leonardo da Vinci.

Valgala ja lisajõed

Po-liustikust ja Alpide veevooludest koguneb jõkke mitmeid suuri lisajõgesid. Peamised lisajõed on näiteks Dora Baltea, Ticino, Adda, Oglio, Mincio, Tanaro, Trebbia ja Taro. Need suuremad ja väiksemad lisajõed annavad Po-le olulise veehulga ning põhjustavad suurtes kõrgemate voolude perioodidel sageli ka üleujutusi.

Delta ja looduskaitse

Po moodustab suubumiskohas laia ja keerulise delta, mis jaguneb sadadeks väiksemateks kanaliteks ning viieks peamiseks haruks, mida nimetatakse Po di Maestra, Po della Pila, Po delle Tolle, Po di Gnocca ja Po di Goro. Deltas asub ka ala Comacchio, mis on tuntud oma angerjate poolest. Po Delta on suure looduse ja linnustiku väärtusega piirkond — seal asuvad kaitsealad, näiteks Po Delta Regional Park, ning delta on rahvusvaheliselt tähendusrikas märgalade ja rändlindude alana (Ramsar-ala).

Majanduslik ja kultuuriline tähtsus

Po org — tuntud itaalia keeles kui Pianura Padana — on üks Itaalia võtmepiirkondi põllumajanduse ja tööstuse arengu mõttes. Oru viljakad pinnased ja laialdane niisutussüsteem võimaldavad intensiivset teravilja-, riisi- ja köögiviljakasvatust. Po on olnud oluline ka vesirahanduse ja mootori- ning tööstusettevõtete jaoks; jõe käitumist ja veevara haldamist reguleerivad mitmesugused institutsioonid, sealhulgas traditsiooniline asutus Magistrato delle Acque.

Keskkonnaprobleemid ja teadusuuringud

Po-valgala silmitsi erinevate keskkonnaprobleemidega, sealhulgas tööstus- ja põllumajandusreostus, reovee ja ravimijääkide sisaldus ning invasiivsed liigid. 2000ndate aastate uuringud leidsid Po jõesse sattunud kokaiinimuuidsuse metaboliidi benzoylecgonine olemasolu, mis peegeldas piirkondlikku narkootikumide tarbimist — sellised leiud on ajendanud arutelusid linnaheitmete ja reovee puhastamise üle (viited algallikatele ja uuringutele on olemas). Lisaks on mureks mikroplast, toitainete (lämmastiku ja fosfori) liigne kogunemine ning elupaikade kadumine delta- ja jõeranniku aladel.

Loodus ja vaba aeg

Po-l leidub erinevaid kalaliike, sealhulgas karpkalad ja suured magevee liigid nagu jõekatfis (Silurus glanis), eriti soojemal suveperioodil. Jõgi pakub võimalusi ka vabaõhutegevusteks — kalastamine, paadisõidud ja linnuvaatlus on populaarsed tegevused deltaaladel ja looduskaitsealade servades. Samas mõjutavad inimtegevus ja veekvaliteet oluliselt selle piirkonna bioloogilist mitmekesisust.

Ajalooline märk

Rooma ja varasemates kirjeldustes on Po vahel viidatud ka kui Eridanusele — see nimi esineb mitmetes antiiksetes allikates ja luuletustes ning on osa jõe kultuurilisest pärandist. Po org on läbi ajaloo olnud tähtis nii kaubandusele, territooriumi kontrollile kui ka kultuurilisele identiteedile Põhja-Itaalias.

Po kallastel paiknevate talude peamised põllukultuurid on teraviljad ning niisutatud aladel kasvatatakse ka riisi ja köögivilju. Jõe veerel ja deltapiirkonnas jätkuvad pingutused vee kvaliteedi parandamiseks, looduslike elupaikade kaitsmiseks ning jätkusuutliku majandamise tasakaalu leidmiseks.

Po-jõe vaade Torinos.Zoom
Po-jõe vaade Torinos.

Kuivatada

4. mail 2007 kuivas jõgi kohati täielikult välja. Itaalia kuulutas Põhja- ja keskosas välja erakorralise seisukorra. Alpides oli eelmisel talvel vähenenud lumesadu. See oli Itaalia kõige soojem talv viimase 200 aasta jooksul. [] See võib olla seotud globaalse soojenemisega. [] Arutati jõe täitmist, suunates veevoolud Alpide suurtest järvedest ja veehoidlatest.

Kõrvalvoolud

Lisajõgede hulka kuuluvad (R paremalt poolt, L vasakult, allavoolu vaadates):

  • Pellice (L)
  • Varaita (R)
  • Maira (R)
  • Dora Riparia (L)
  • Stura di Lanzo (L)
  • Orco (L)
  • Dora Baltea (L)
  • Sesia (L)
  • Tanaro (R)
  • Scrivia (R)
  • Agogna (L)
  • Ticino (L)
  • Lambro (L)
  • Trebbia (R)
  • Nure (R)
  • Adda (L)
  • Arda (R)
  • Taro (R)
  • Parma (R)
  • Enza (R)
  • Oglio (L)
  • Mincio (L)
  • Secchia (R)
  • Panaro (R)

Küsimused ja vastused

K: Mis on Po jõgi?


V: Po (ladina keeles Padus, itaalia keeles Po, iidne "Eridanus") on jõgi, mis voolab 652 kilomeetrit (405 miili) ida suunas läbi Põhja-Itaalia, Monvisost (Cotti Alpides) Aadria merre Veneetsia lähedal.

K: Kui pikk on Po jõgi?


V: Po pikkus on 652 kilomeetrit (405 miili).

K: Milliseid linnu see läbib?


V: Po voolab läbi paljude tähtsate Itaalia linnade, sealhulgas Torino (Torino) ja Milano (Milano) Lombardias.

K: Mida aitas Leonardo da Vinci projekteerida seoses jõega?


V: Leonardo da Vinci aitas projekteerida kanalite võrku, mida nimetatakse navigli, mis on ühendatud Milanoga.

Küsimus: Mis asub selle vooluveekogu lõpus?


V: Jõe lõpus moodustab ta laia delta, kus on sadu väikseid kanaleid ja viis peamist, mida nimetatakse Po di Maestra, Po della Pila, Po delle Tolle, Po di Gnocca ja Po di Goro.

K: Millisele piirkonnale vastas see Rooma ajal?


V: Jõge ümbritsev lai org vastab Rooma Cisalpi Gallia piirkonnale, mis jagunes Cispadane Galliaks (jõest lõuna pool) ja Transpadane Galliaks (jõest põhja pool).

K: Milliseid aineid leiti 2005. aastal selle jõe veest ?



V: 2005. aastal leiti sellest jõest pärit vees "hämmastava" koguse bensoylekogoniini, mida kokaiinitarbijad eritavad uriiniga.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3