Tirso (Tirsu) — Sardiinia tähtsaim ja pikim jõgi, suubub Vahemerre

Tirso (Tirsu) — Sardiinia pikim ja tähtsaim jõgi, algab saare mägedest, voolab läbi laia valgala ja suubub Vahemerre; avasta selle loodus ja ajalugu.

Tirso (Sardiinia: Tirsu) on Sardiinia tähtsaim jõgi oma pikkuse ja valgala suuruse poolest. Ta algab saare keskosas asuvatest mägedest ja suubub Vahemerre.

Päritolu ja voolukäik

Tirso teekond algab Sardiinia sisealade kõrgematest piirkondadest ning kulgeb pika kaarega saare keskosast läände ja edelasse, enne kui jõgi jõuab Läänemere rannikuni. Jõgi läbib nii mägiseid lõike kui madalamaid tasandeid, moodustades vaheldusrikkaid jõeorgusid ja floodplains'e. Marsruudi käigus kogub Tirso mitmeid väiksemaid lisajõgesid ja ojasid, mis toovad sisse sademetevee.

Hüdroloogia ja veemajandus

Tirso on Sardiinia pikim voolav vesi ja oluline veeressurss saare kesk- ja lääneosas. Jõe ühes osas on rajatud Lago Omodeo — suur kunstlik veehoidla, mis toimib nii veemajandusliku reservoirina, tagab veetarbimist ja irrigationi piirkondlikule põllumajandusele ning aitab reguleerida veevoolu. Jõgi on olnud oluline ka väiksemahuliste hüdroelektrijaamade jaoks.

Vooluhulk varieerub aastaaja ja sademete järgi: märgadel perioodidel võib vool tugevneda ja põhjustada üleujutusi madalikel aladel, kuival ajal aga jõevesi sageli madalal, mistõttu on veehoidlate roll varustuskindluse tagamisel suur.

Ökoloogia ja loodus

Tirso orus ja suudmealal leidub mitmesuguseid elupaiku — alates mägijõgede piirkonna kiirevoolulisest keskkonnast kuni madalate tasandite rohtsete ja soostunud aladeni. Jõgi toetab kohalikku kalastikku ning rannikualadel esineb nii mage- kui ka poolsoolakõlblikesse tingimustesse kohandunud liike. Ripaarne taimestik pakub pesitsus- ja toitumisalasid mitmele linnuliigile ning jõe ja selle märgala lähedal asuvad alad on tähtsad rändlindude jaoks.

Inimeste tegevus ja ajalugu

Tirso jõe kallastel on sajandite jooksul asunud erinevaid asulaid ja talukohti. Jõe ääres on mitmeid kultuuriloolisi paiku — näiteks tuntud on Fordongianus, kus asuvad ajaloolised termid ja rooma-aegsed rajatised, mis viitavad jõe tähtsusele juba antiikajal. Põllumajandus, eriti niisutuslik põllumajandus, on tugevalt seotud jõe veega ning jõevee kasutus on määranud piirkonna majanduslikku arengut.

Turism ja vaba aeg

Tirso ja tema lähedal asuvad järved ning ürgsemad jõeorgud pakuvad võimalusi loodushuvilistele, matkamiseks, linnuvaatluseks ja kalapüügiks. Kultuuripärandi huvilised külastavad jõe ääres paiknevaid ajaloolisi kasvatus- ja arhitektuurimälestisi. Lisaks on ümbruse maastikud populaarsed fotograafide ja loodussõprade seas.

Tähtsus

Üldiselt on Tirso Sardiinia oluline veeline, millel on nii majanduslik, ökoloogiline kui ka kultuuriline tähendus. Tema voolukäik ja veehoidlad kujundavad suuri alasid saare kesk- ja lääneosas ning jõe mõjud ulatuvad nii põllumajandusse kui ka loodushoiu ja turismi valdkonda.

Geograafia

Tirso jõe pikkus on 159 km (99 mi) ja valgala pindala ligikaudu 3 376 km² (1 303 ruutmi).

Selle vooluhulk (vee hulk, mis läbib jõeosa ajaühikus) sõltub aastaajast; keskmine vooluhulk on 16,6 m/s, kuid suvel on see väga väike. ³

Kursus

Tirso jõgi algab Buddusò platool, Punta Pianedda nõlvadel, umbes 985 m kõrgusel, Bitti kommuunist põhja pool. Siit voolab jõgi edelasse.

Lõpuks, pärast 150 km (93 mi) läbimist, suubub see Oristano lahte Sardiinia meres (Vahemeres). Jõgi suubub merre umbes 6 km kaugusel Oristano linnast põhja pool.

Jõgi moodustab "Omodeo järve", mis on 20 km pikk ja 3 km lai; see on üks suurimaid tehisjärvi Itaalias.

See voolab läbi 81 comuni.

Gusana järv, mis moodustub Taloro jõest enne ühinemist Tirso jõega.

Küsimused ja vastused

K: Millised on Tirso jõe koordinaadid?

K: Mille poolest on Tirso jõgi tuntud?

K: Kus algab ja lõpeb Tirso jõgi?

K: Mis on Tirso jõe nimi sardiini keeles?

K: Mis tähendus on Tirso jõe valgala suurusel?

K: Millistest mägedest Tirso jõgi pärineb?

K: Millisesse veekogusse suubub Tirso jõgi?

Otsing