Ametiaja piirang
Ametiaja piirang on seadus, mis piirab ametiaja kestust, mille jooksul ametnik võib olla konkreetsel valitud ametikohal ametis. Kui ametiaja piirangud esinevad presidendisüsteemides, siis toimivad need meetodina, mis vähendab monopoolse võimu tekkimise võimalust. See on siis, kui juht saab tegelikult "eluaegseks presidendiks". Ametiaja piirangute eesmärk on kaitsta demokraatiat selle eest, et see ei muutuks de facto diktatuuriks. Mõnikord on ametiaegade arvule seatud absoluutne piirang, mida ametnik võib teenida. Teistel juhtudel on piirangud seotud üksnes järjestikuste (üksteisele vahetult järgnevate) ametiaegade arvuga.
Franklin D. Roosevelt oli ainus USA president, kes on valitud neli korda. 1951. aastal piiras 22. muudatus USA presidendi ametiaega kahe ametiajaga.
Ajalugu
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma, kaks varajast tsivilisatsiooni, kus olid valitud ametikohad, kehtestasid mõlemad mõnele ametikohale piirangud. Vana Ateena demokraatias kehtisid ametiaegade piirangud ainult sortimendi teel valitud ametikohtadele. Need hõlmasid iga ametikoha puhul üheaastast ametiaega, välja arvatud viiesaja nõukogu liikmed, kus nõukogu vahetati igal aastal.
Rooma Vabariigis võeti vastu seadus, millega kehtestati tsensori ametikohale ühe ametiaja piirang. Iga-aastased kohtunikud - tribuuni, aedil, kvestor, praetor ja konsul - ei tohtinud enne mitme aasta möödumist uuesti valida. Samuti kehtis diktaatorile 6 kuu pikkune ametiaeg.
Ameerika Ühendriikides
Ameerika Ühendriikide põhiseaduses ja paljudes osariikide põhiseadustes on teatavate ametite ametiaegade piirangud. Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kahekümne teine muudatus sätestab Ameerika Ühendriikide presidendi ametiaja piirangu. Selles on sätestatud, et "kedagi ei tohi valida rohkem kui kaks korda". See lisab, et "kedagi, kes on olnud presidendi ametis või tegutsenud presidendina rohkem kui kaks aastat ametiaja jooksul, mille jooksul mõni teine isik valiti presidendiks, ei tohi valida presidendi ametikohale rohkem kui üks kord". Lisaks on 23 osariiki võtnud vastu seadused oma esindajate ametiaja piirangute kohta kongressis. Need seadused ei ole aga enam jõustatavad. 1995. aastal tühistas Ameerika Ühendriikide ülemkohus kongressi ametiaja piirangud kohtuasjas U.S. Term Limits, Inc. v. Thornton. Nad otsustasid, et osariikide valitsused ei saa piirata riigi valitsuse liikmete ametiaega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on termini piir?
V: Ametiaja piirang on seadus, mis piirab ametiaegade arvu, mida ametnik võib konkreetsel valitud ametikohal töötada.
K: Mis on ametiaja piirangute eesmärk?
V: Ametiaja piirangute eesmärk on kaitsta demokraatiat selle eest, et see ei muutuks de facto diktatuuriks, vähendades monopolivõimalusi.
K: Kuidas toimivad ametiaegade piirangud monopoolse potentsiaali vähendamiseks?
V: Kui presidendivalimiste süsteemides on ametiaja piirangud, siis on need meetodiks, mis vähendab monopoli tekkimise võimalust, takistades juhi muutumist "eluaegseks presidendiks".
K: Kas on olemas eri tüüpi ametiaja piiranguid?
V: Jah, mõnikord on ametiaegade arvule absoluutne piirang, kuid mõnel juhul on piirangud seotud üksnes järjestikuste (üksteisele vahetult järgnevate) ametiaegade arvuga.
K: Miks on ametiaja piirangud demokraatia jaoks olulised?
V: Ametiaja piirangud on demokraatia jaoks olulised, sest need takistavad ametikoha omanikul liiga kaua võimul püsida, mis võib põhjustada võimu tasakaalustamatust ja vastutuse puudumist.
K: Mis on probleem, kui ametnikust saab "eluaegne president"?
V: Kui ametnikust saab "eluaegne president", on probleemiks see, et see võib viia vastutuse puudumiseni ja demokraatlike normide õõnestamiseni.
K: Millised on ametiaja piirangute võimalikud eelised?
V: Mõned võimalikud eelised ametiaegade piiramisest on näiteks suurem voolavus valitud ametikohtadel, uute ideede ja perspektiivide edendamine ning korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise vähendamine.
