Éamon de Valera (sündinud nimega Edward George de Valera, ingliskeelne hääldus: /ˈeɪmən dɛ vəˈlɛɹə/) (14. oktoober 1882 – 29. august 1975) oli üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja mõjukamaid Iirimaa poliitikuid. Ta oli ajalehe Irish Press kaasomanik ning kuulus avalikus teenistuses aastatel 1917–1973. De Valera oli mitmel korral kas riigipea või valitsusjuht ning mängis keskset rolli Iirimaa iseseisvumisliikumises, kodusõjas ja uue riigi põhiseaduse väljatöötamises.
Varajane elu ja haridus
De Valera sündis Ameerika Ühendriikides ja kasvas peamiselt üles Iirimaal, kus ta omandas hariduse ja kujunes rahvusliku ärkamisliikumise mõjuriks. Ta õppis matemaatikat ja töötas enne poliitikasse astumist õpetajana. Oma Iiri identiteedi rõhutamiseks võttis ta kasutusele iirlase nime Éamon de Valera.
Osalus iseseisvusliikumises ja 1916. aasta ülestõus
De Valera osales 1916. aasta ülestõusus (Easter Rising), mis oli pöördepunkt Briti võimu vastu Iirimaal. Pärast ülestõusu vangistamist ja vabastamist sai temast kiiresti Rahvusliku enesemääratluse pooldajate juhitud organismide juhtfiguur. Ta oli aktiivne iseseisvumise eest võitlemisel ja töötas selle nimel, et Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigist eraldumise protsess kulgeks rahvuslikult soovitud suunas.
Poliitiline karjäär ja kodusõda
De Valera juhtis ja esindas hiljem lepinguvastast (anti-Treaty) rühmitust pärast 1921. aasta Anglo-Iiri lepingut, mis lõi Iiri Vabariigi asemel Iiri Vabadusriigi (Irish Free State) ning jättis lahendamata Iirimaa jaotuse. Tema positsioon lepinguvastase juhina viibis Iirimaa kodusõjani (Iirimaa kodusõda) 1922–1923, mis lõppes anti-lepingu jõudude kaotusega.
Pärast sisepoliitilist lõhenemist asutas de Valera 1926. aastal partei Fianna Fáil ning sellest sai peamine jõud Iiri poliitikas. Ta oli riigi valitsusjuht (Taoiseach) mitmel ametiajal, sealhulgas 1932–1948, 1951–1954 ja 1957–1959. Tema juhtimisel võeti vastu 1937. aasta põhiseadus (Bunreacht na hÉireann), mille autorina on de Valera laialdaselt tuntud — uus põhiseadus kujundas Iirimaa riiklust, institutsioone ja põhiväärtusi aastakümneteks.
Tegevus Teise maailmasõja ajal ja hilisem karjäär
Teise maailmasõja ajal pidas de Valera Iirimaad ametlikult neutraalsena (sel ajal nimetatud sageli "The Emergency"). Tema poliitika keskendus riigi sõltumatuse hoidmisele ja julgeoleku tagamisele keerulisel rahvusvahelisel perioodil. Pärast II maailmasõda jätkas ta aktiivset poliitikat nii valitsusjuhina kui ka hiljem presidendina — Éamon de Valera valiti Iirimaa presidendiks 1959. aastal ja ta pidas seda ametit kuni 1973. aastani.
Isiksus, poliitika ja pärand
De Valera oli tugeva isikliku mõjuvõimuga juht, kelle otsused ja poliitilised valikud kujundasid Iirimaa riiklikku arengut suurte muutuste ajal. Tema mõju hõlmas nii riigi põhiseaduslikku struktuuri, rahvuslikku identiteeti kui ka majandus- ja välispoliitikat. Samas on tema pärand vastuoluline: hinnatakse nii tugevat juhtimist ja riigikujundust kui ka kriitikat konservatiivsema sotsiaalse poliitika ning rahvusliku suletuse eest teatud perioodidel.
Éamon de Valera mälestatakse kui Iirimaa iseseisvuse ja riikliku enesemääratluse võtmeisikut — tema elutöö mõjutas Iirimaad kogu 20. sajandi jooksul ja jätab püsiva jälje riigi ajalukku.
.jpg)
