Ühendkuningriigi valitsus: struktuur, funktsioonid ja peaminister
Ühendkuningriigi valitsus, ametlikult Tema Majesteedi valitsus, on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi keskvalitsus. Tavaliselt nimetatakse seda ka lihtsalt Ühendkuningriigi valitsuseks või Briti valitsuseks.
Valitsust juhib peaminister, kes valib teised ministrid. Peaminister ja teised kõige mõjuvõimsamad ministrid kuuluvad rühma, mida nimetatakse kabinetiks ja mis on valitsuse kõige olulisemad otsustajad. Need ministrid on kõik parlamendiliikmed. Seadusi võtavad vastu parlamendiliikmed, kes hääletavad parlamendis, mida nimetatakse "seadusandlikuks võimuks". Neid seadusi nimetatakse esmaseks seadusandluseks.
Peaministri, kabineti ja ministrite roll
Peaminister juhib valitsust ja suunab valitsuspoliitikat; ta määrab kabineti koosseisu ja vastutab valitsuse üldise töö eest. Kabinet on kollektiivne otsustusorgan: selle liikmete vahel kehtib põhimõte kollektiivsest vastutusest — kabinet toetab ühiseid otsuseid avalikult või astub tagasi. Lisaks kollektiivsel vastutusel on ka ministritel isiklikud vastutusalad nende juhtivate ametkondade (ministrite büroode) ja seadusandlike initsiatiivide eest.
Täidesaatev ja seadusandlik võim
Briti põhiseaduse kohaselt teeb või ei tee seadusi parlament, kuid õigus "anda nõusolek" seadustele kuulub monarhile (kuningas või kuninganna). Ameti- ja konventsioonipõhised tavad tähendab, et monarh annab tavaliselt liiga formaalselt oma nõusoleku valitsuse poolt heakskiidetud seadustele. Poliitika ja seaduste haldamine toimub peaministri ja kabineti juhtimisel; seda nimetatakse täidesaatvaks võimuks.
Kabineti liikmed annavad monarhile kaitstud nõu osana rühmast, mida nimetatakse salanõukoguks (Privy Council). Samuti juhivad ministrid oma ametkondi (nt tervishoiuministeerium, rahandusministeerium) ja vastutavad nende tegevuse eest parlamenti.
Parlament: alamkoda ja ülemkoda
Parlament koosneb kahest kojast: alamkoda (House of Commons) ja ülemkoda (House of Lords). Alamkoda on valitud kodanike esindajana ja selle pädevusse kuulub peamiselt seadusandlus ja valitsuse usaldushääletused. Ülemkoda vaatab seaduseelnõusid läbi, pakub ekspertiisi ja võib peatada või muuta seaduseelnõusid, kuid alamkoja tahe võib lõpuks otsustav olla. Parlamendi roll hõlmab ka valitsuse üle järelevalvet ning eelarve kinnitamist.
Valimised, peaministri valimine ja parlamendi kokkupanek
Valitsuse valib rahvas kaudselt. Ühendkuningriigi kodanikud hääletavad üldvalimistel alamkoja liikmete nimel. Valimised peavad toimuma vähemalt iga viie aasta järel, kuigi alates 2022. aastast on taastatud kuningliku prerogatiivi alusel parlamendi laialisaatmise ja valimise kutse võimalused (Fixed-term Parliaments Act 2011 oli varem kehtestatud piirang, kuid see tühistati ja prerogatiiv taastati). Monarh palub tavaliselt peaministriks seda isikut, kellel on suurima tõenäosusega alamkojas enamusliit või toetav koalitsioon — konventsiooni kohaselt on see tavaliselt suurima partei juht.
Peaminister peab säilitama alamkoja usalduse; kui valitsus kaotab usaldushääletuse (no confidence) ja ei suuda tagasiastumise või valimiste abil olukorda lahendada, võib tekkida valitsuse vahetus või uued valimised.
Monarhia roll ja konventsioonid
Monarh (alates 2022. aasta septembrist kuningas Charles III) on Ühendkuningriigi riigipea ja täidab peamiselt sümboolseid ja konstitutsioonilisi funktsioone: monarh ratifitseerib seadusi, avab parlamendi istungeid, nimetab ametisse peaministri ja teisi ametnikke ning annab autasusid. Tegelik poliitiline võim on enamikus küsimustes parlamenti ja valitsuse käes ning monarh tegutseb tavaliselt valitsuse nõuannet järgides, vastavalt pikaajalistele konventsioonidele.
Devolutsioon ja piirkondlik valitsemine
Walesis, Šotimaal ja Põhja-Iirimaal on eraldi delegeeritud parlamendid või assambleed ja täidesaatvad organid, mis vastutavad kohalike küsimuste eest (nt haridus, tervishoid teatud määral, transport). Nendel institutsioonidel on teatud pädevused, mille piirid ja korraldus on määratletud Westminsteri parlamendi seadustega. Westminsteri parlament säilitab siiski õigusaktide lõpliku pädevuse mitmetes valdkondades, näiteks kaitse, rahandus ja välispoliitika. Inglismaal ei ole eraldi parlamendiorgani kogu maa tasandil; seal on erinevad kohalikud omavalitsused, tööstus- ja piirkondlikud juhid (nt Londoni mayor) ja muud asutused.
Administratiivne struktuur ja avalik teenistus
Valitsus töötab läbi mitmesuguste valitsusosakondade ja ametite, mida juhivad ministrid ja ametnikud (avalik teenistus). Avaliku teenistuse ülesanne on rakendada valitsuse otsuseid, valmistada eelnõusid ette ning pakkuda poliitilist nõu. Lisaks on olemas sõltumatud institutsioonid ja regulaatorid, mis tagavad seaduste ja poliitikate rakendamise erialaliselt.
Õiguslikud ja poliitilised tavad
Briti valitsemisviisi nimetatakse sageli parlamentaarseks valitsemiseks — poliitiline juhtimine põhineb parlamendi toetusel ning valitsusel on kohustus regulaarselt aru anda parlamendile. Konventsioonid, seadused ja kohtupraktika moodustavad koos kirja- ja mittekirjaliku (üldiselt nimetatakse seda "põhiseaduseks") normide kogumi, mis reguleerib võimude jaotust ning käitumist.
Hiljutised muudatused ja poliitiline ajalugu (lühike ülevaade)
Viimastel aastakümnetel on olnud märgatavaid muutusi: 2016. aasta Brexiti referendumi järel on valitsused ja parlamendid pidanud lahendama EL-ist lahkumise poliitikat ning devolution on arenenud edasi eri regiooni juhtimismehhanismidega. Peaministrite järjekord viimastel aastatel hõlmas Theresa May'i (peaminister 2016–2019), Boris Johnsoni (peaminister 2019–2022), lühikest juhtimist 2022. aastal (Liz Truss) ning alates 25. oktoobrist 2022 on Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak. Sellised kiiremad vahetused peegeldavad parteisiseseid ja parlamendilisi protsesse ning majandus- ja välispoliitilisi väljakutseid.
Kokkuvõte
Ühendkuningriigi valitsus põhineb kombinatsioonil konventsioonidest, seadustest ja demokraatlikust esindatusest: rahvas valib alamkoja liikmed, alanud parlament toetab peaministrit ja valitsust, ning valitsus juhib riigi poliitikat läbi kabineti ja ministrite. Monarh täidab konstitutsioonilisi ja sümboolseid rolle, devolution annab osa võimutest Skotile, Walesile ja Põhja-Iirimaale ning kohalik omavalitsus ja avalik teenistus rakendavad otsuseid igapäevases halduses.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on Ühendkuningriigi valitsus?
V: Ühendkuningriigi valitsus on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi keskvalitsus.
K: Kuidas seda ametlikult nimetatakse?
V: Ametlikult nimetatakse seda Tema Majesteedi valitsuseks.
K: Milliseid muid nimetusi kasutatakse?
V: Tavaliselt nimetatakse seda ka lihtsalt Briti valitsuseks või Ühendkuningriigi valitsuseks.
K: Kus see valitsus tegutseb?
V: See valitseb Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki.
K: Kes on selle kodanikud?
V: Selle kodanikud on need, kes elavad Suurbritannias ja Põhja-Iirimaal.