Ühendkuningriigi põhiseadus: määratlus, ajalugu ja õiguslik eripära

Ühendkuningriigi põhiseadus on Ühendkuningriigi seaduste ja eeskirjade kogum, mis reguleerib riigi korraldust ning inimeste põhiõigusi ja -vabadusi. See hõlmab riigivõimu jaotust (Parlament, valitsus, kohtud), valimissüsteemi, haldus- ja õiguskorda ning mitmesuguseid tavasid ja tavasid, mille abil poliitikat ja õigust rakendatakse igapäevaselt.

Ajaloolised allikad ja vormid

põhiseadus Ühendkuningriigis ei ole kirjutatud ühesainsas dokumendis nagu paljudes teistes riikides. Tegelikult ei ole Ühendkuningriigi põhiseadus täielikult kirja pandud ühe tervikdokumentina. Selle osa on kirjalikult sätestatud ja näiteid võib leida nii varasematest kui ka uuematest aktidest, alates 1215. aasta Magna Cartast ja 1689. aasta Bill of Rights Actist kuni kaasaegsete parlamendiseadusteni. Samuti on mängus muud allikad:

• Seadused (statutes) — parlamendi vastuvõetud aktid, mis on kirjalikud ja avalikud.
• Tavaõigus (common law) — kohtute välja kujundatud õiguse põhimõtted ja tavaõigus, mis tulenevad kohtunike otsustest läbi aegade.
• Põhimõttelised tava- ja konventsioonid — kirjutamata reeglid, mis reguleerivad, kuidas institutsioonid käituvad (näiteks kabineti kollektiivne vastutus, valitsuse moodustamise tavad jt).
• Tööd ja autoriteedid — õigusteadlaste ning ajaloolaste tööd, mis aitavad tõlgendada konventsioone ja komponente.

Õiguspraktika ja tavad

Teisi põhiseaduse osi peetakse tavaõiguseks ning need koosnevad sadade aastate jooksul tehtud kohtunike otsustest süsteemis, mida nimetatakse õiguslikuks või kohtupraktikaks. Seetõttu ütlevad mõned inimesed, et Ühendkuningriigil on de facto või "kirjutamata" põhiseadus. Mõned olulised tavad — näiteks monarhi ametlik roll, ametnike nimetamistavad ja parlamendi töökorraldus — põhinevad peamiselt konventsioonidel, mitte üksnes kirjalikel aktidel.

Kirjalikkuse roll ja valitsuse ülimuslikkus

Sõna "kirjutamata" kasutamine võib olla eksitav, sest enamik Briti õigusnorme ja eeskirju on siiski kirjalikult fikseeritud: põhikirja või kohtuotsuste, omakapitaliõiguse ja mitmesuguste lepingute kujul. Enamik neist seadustest pärineb Ühendkuningriigi parlamendilt. Seetõttu ei ole tehniliselt korrekt nimetada kogu süsteemi "täielikult kirjutamatuks" ehk de facto, kuigi väljendid jäävad laialdaselt kasutusse.

Üks põhiline õiguslik eriomadus on parlamendi ülimuslikkus (parliamentary sovereignty): Parlament võib vastu võtta või tühistada mis tahes seadusi ja ei ole olemas kirjalikku "ülema" põhiseaduse-akti, mida tavaline seadus ei saaks muuta. Kohtud ei või tavaliselt tühistada parlamendi põhiseaduslikke otsuseid, kuigi nad võivad neid tõlgendada, kohaldada ja rakendada ning teatud juhtudel teha deklaratsioone või sobitada seadust inimõiguste standarditega (näiteks inimõiguste seaduse abil).

Institutsioonid ja kontrollimehhanismid

Kuigi põhiseadus ei ole ühe dokumendina üleparlamendiline, on toimivad kontrollid ja tasakaalud: riigipea ja valitsus (sh kuninglik preogatiiv), Parlamendi alam- ja ülemkoda, sõltumatud kohtud ja mitmesugused järelevalveorganid (nt riigi auditeerimine, parlamendi komiteed). Kõrgemad kohtud, sealhulgas Ühendkuningriigi ülemkohus, teostavad õiguslikku järelevalvet ja tõlgendavad seadusi, kuid nende võim tühistada põhiseaduslikku põhiseadust otseselt on piiratud võrreldes riikidega, kus on kirjeldatud põhiseaduslik üleõigus.

Devolutsioon, Euroopa töötlemine ja tänapäeva väljakutsed

20. ja 21. sajandil on tekkinud olulisi arenguid: devolution — seadusandlikud volitused Šotimaale, Walesile ja Põhja-Iirimaale — on muutnud Ühendkuningriigi poliitilist ja õiguslikku maastikku. Samuti mõjutas liitumine ja hiljem lahkumine Euroopa Liidust (Brexit) riigi õigusruumi ning tõstatas küsimusi parlamendi ülimuslikkuse, rahvusvaheliste lepingute ning kodanike õiguste kohta. Inimõiguste kohaldamist on mõjutanud ka inimõiguste seadus (Human Rights Act) ning kohtupraktika, mis on loonud mehhanisme konstitutsiooniliste konfliktide lahendamiseks.

Diskussioonid ja reformi mõtted

Arutelu põhiseaduse kodifitseerimisest või "kirjalikuks" muutmisest käib regulaarselt: pooldajad väidavad, et kirjalik põhiseadus annaks selgemad piirid võimule ja parema kaitse õigustele, vastased hoiatavad paindlikkuse ja ajaloolise konteksti kaotuse eest. Praegune süsteem ühendab kirjalikke ja kirjutamata elemente, traditsiooni ja modernset seadusandlust ning jätkuvalt kujuneb vastavalt poliitilistele ja ühiskondlikele muutustele.

Kokkuvõttes on Ühendkuningriigi põhiseadus mitmekihiline ja ajalooliselt kujunenud süsteem, kus kohtulahendid, parlamendiseadused, ajaloolised aktid ning kirjutamata konventsioonid tegutsevad koos, andes riigile paindliku, kuid mõnikord keerulise konstitutsioonilise raamistikku.

Küsimused ja vastused

K: Milline on Ühendkuningriigi põhiseadus?

K: Kas Ühendkuningriigi põhiseadus on kirjutatud ühes dokumendis?

K: Kuidas mõned inimesed nimetavad Ühendkuningriigi põhiseadust?

K: Kas seda on õige nimetada "kirjutamata" või "de facto"?

K: Mille poolest erineb Ühendkuningriigi põhiseadus teiste riikide omast?

K: Kes loob Suurbritannias seadusi?

Otsing