Magna Carta (1215): Suur harta, ajalugu ja mõju õigustele

Magna Carta (1215) — Suur harta: ajalooline ülevaade ja sügav mõju kodanike vabadustele ning kaasaegsele õigusele. Avasta dokument, mis muutis maailma.

Magna Carta oli dokument, mille kuningas Johannes allkirjastas pärast läbirääkimisi oma parunite ning nende Prantsuse ja šoti liitlastega Runnymedes, Surrey's, Inglismaal 1215. aastal.

Seal pitseerisid nad Suure harta, mida ladina keeles nimetatakse Magna Carta'ks. Sellega loodi 25 parunist koosnev nõukogu, kes pidas hoolt selle eest, et John pidas kinni klauslitest, sealhulgas kiirest õigusemõistmisest, parlamendi nõusolekust maksude kehtestamisel, skutterluse piirangutest ja kaitsest ebaseadusliku vangistuse eest.

Kuna ta oli sunnitud harta pitseerima, otsis Johannes oma vaimulikult ülemuselt paavst Innocentius III-lt nõusolekut harta rikkumiseks. Mõistatades seda kui "mitte ainult häbiväärset ja alandavat, vaid ka ebaseaduslikku ja ebaõiglast", nõustus paavst sellega. Magna Carta't peetakse siiani üheks kõige olulisemaks dokumendiks, mis on inspireerinud meie arusaamu õigluse ja vabaduse küsimustest ning mõjutanud neid puudutavaid seadusi kogu maailmas.

Magna Carta on mõjutanud Inglismaa õigust tänapäevani. See on üks kuulsamaid dokumente Inglismaa ajaloos. Seda peetakse kodanike vabaduse idee nurgakiviks.

Taust ja põhjused

Magna Carta sündis pingeis: kuningas Johannes (valitses 1199–1216) oli kaotanud suure osa oma valdustest Prantsusmaal (nt Normandia 1204) ja oli sunnitud tõstma makse ning kasutama feodaalseid trahve, et toetada sõdu ja valitsust. Tema konfliktid vaimulikkonnaga (interdikt ja ekskommunikatsioon ajavahemikus umbes 1208–1213) ning korduvad vaidlused aadliga tekitasid sügavat pahameelt. Rahulolematud parunid kasutatud jõudu ja ähvardasid relviga — nii jõuti 1215. aasta suvel kokkuleppeni Runnymedes.

Põhisisu ja tähtsaimad sätted

Algsel 1215. aasta tekstil oli umbes 63 artiklit, mis kajastasid nii konkreetseid feodaalseid nõudmisi kui ka laiemat printsiipi: kuninga võimu piiramist ja alamate kaitset ebaõigluse eest. Olulised ideed:

• Kõndiv õigusemõistmine ja õigusjärjekord: kiire õigus ja kohtuasjade läbipaistvus.
• Maksustamise piiramine: suuremate maksude ja feodaalsete tasude kehtestamiseks oli vaja parunite või laiemat nõusolekut (eeltõuge hilisema parlamendi idee poole).
• Kaitse ebaseadusliku vangistuse eest: põhimõte, et vabaduse võtmine peab toimuma seadusliku protsessi kaudu.
• Feodaalsed küsimused: mitmed sätted puudutasid pärimist, abielu, skuutluse (scutage) ja teiste feodaalsete maksude reegleid — need olid tänapäeva silmas vaadates tehnilised ja ajaloolised.

Vahetud tagajärjed

Paavsti tugi kuninga poolel viis selleni, et Magna Carta tühistati peagi pärast pitseerimist; see vallandas First Barons' War ehk esimese baronite sõja. Konflikt jätkus kuni kuningas Johni surmani 1216. aastal. Pärast tema surma ja kuninga Henry III valitsuse algust hakati harta mitu korda ümber väljakuulutama ja kohendama, et taastada rahu ja jõustada kuningriigi stabiliseerimist.

Uuendused ja õiguslik kinnitamine

Magna Carta uuesti välja antakse mitmel korral: 1216., 1217. ja 1225. aastal (1225. aasta versioon anti välja allkirjastatud makstud kinnituse eest). Hiljem, 1297. aastal, kinnitas Edward I teatud versiooni seaduslikult (statute), mis andis harta sättetele püsivama õigusliku staatuse. Paljud algsed sätted on tänaseks aegunud või tühistatud, kuid harta põhimõtted jäid õigustraditsiooni osaks.

Püsiv mõju ja pärand

Kuigi enamik 1215. aasta konkreetsest tekstist käsitles keskaegseid feodaalseid probleeme, kasvas harta kuulsusest ja sümbolist võimas õiguspoliitiline tähendus. Magna Carta aitas kujundada mõisted nagu

• riigi võimu piiramine ja seaduse ülimus;
• õiglane kohtuprotsess ja õiguslikud kaitsemehhanismid;
• idee, et ka valitseja ei ole seadustest kõrgem.

Need ideed mõjutasid hiljem Inglismaa parlamendi arengut, Habeas Corpus’i kontseptsiooni ning 18. sajandi ja hilisema demokraatliku ja põhiõiguste diskursuse kujunemist. Magna Carta oli ka oluline inspiratsioonallikas Ameerika Ühendriikide asutajatele (sh US põhiseaduse ja Bill of Rights’i autoritele), kes kasutasid selle põhimõtteid võimu piiramisest ja vabaduse kaitsmisest.

Mis on tänapäeval alles?

Paljud 1215. aasta sätted on ajalooliselt spetsiifilised ja tänaseks tühistatud, kuid harta sümboolne mõju püsib. Mõned põhimõtted on läbi sajandite saanud osa inglise õigussüsteemist ja rahvusvahelisest õigustraditsioonist, eriti seoses õigusliku kaitse, kohtulikku läbikäimist ja valitsuse vastutuse ideedega. Magna Carta ei loonud demokraatiat iseenesest, kuid pani aluse mõttele, et valitsusel peavad olema piirid ja allikatena seadused ning õigused, mida kaitstakse.

Säilinud koopiad ja mälestus

Algsetest 1215. aasta käsikirjadest on säilinud vaid vähesed koopiad — tavapäraselt nimetatakse, et neli eksemplari sellest perioodist on säilinud (hulka kuuluvad koopiad, mis asuvad muuhulgas British Library's ja mõnes katedraalis nagu Lincoln ja Salisbury). Magna Carta on saanud ajalooliseks reliikviaks ning seda tähistatakse nii Briti avalikus mälupraktikas kui ka rahvusvaheliselt.

Järeldus

Magna Carta tähtsus seisneb nii konkreetsetes sätetes kui ka selle rollis ajaloolise diskursuse käivitajana: see oli varane samm võimu piiramisel ning õiguse ja vabaduste ideede vormistamisel. Kuigi suur osa tekstist on aja jooksul muudetud või tühistatud, elab selle pärand edasi õigus- ja poliitikakultuuris ning see jääb oluliseks lähtepunktiks, kui arutatakse, kuidas ja miks tuleks piirata riigivõimu ning kaitsta kodanike õigusi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Magna Carta?

K: Mida kehtestas Magna Carta?

K: Kuidas suhtus kuningas Johannes Magna Cartasse?

K: Kes kiitis heaks kuningas Johannese taotluse Magna Carta murdmiseks?

K: Miks peetakse Magna Carta't üheks kõige olulisemaks dokumendiks, mis on kunagi kirjutatud?

K: Kuidas on Magna Carta mõjutanud Inglismaa õigust?

K: Milline on Magna Carta tähtsus Inglismaa ajaloos?

Otsing