Magna Carta
Magna Carta oli dokument, mille kuningas Johannes allkirjastas pärast läbirääkimisi oma parunite ning nende Prantsuse ja šoti liitlastega Runnymedes, Surrey's, Inglismaal 1215. aastal.
Seal pitseerisid nad Suure harta, mida ladina keeles nimetatakse Magna Carta'ks. Sellega loodi 25 parunist koosnev nõukogu, kes pidas hoolt selle eest, et John pidas kinni klauslitest, sealhulgas kiirest õigusemõistmisest, parlamendi nõusolekust maksude kehtestamisel, skutterluse piirangutest ja kaitsest ebaseadusliku vangistuse eest.
Kuna ta oli sunnitud harta pitseerima, otsis Johannes oma vaimulikult ülemuselt paavst Innocentius III-lt nõusolekut harta rikkumiseks. Mõistatades seda kui "mitte ainult häbiväärset ja alandavat, vaid ka ebaseaduslikku ja ebaõiglast", nõustus paavst sellega. Magna Carta't peetakse siiani üheks kõige olulisemaks dokumendiks, mis on inspireerinud meie arusaamu õigluse ja vabaduse küsimustest ning mõjutanud neid puudutavaid seadusi kogu maailmas.
Magna Carta on mõjutanud Inglismaa õigust tänapäevani. See on üks kuulsamaid dokumente Inglismaa ajaloos. Seda peetakse kodanike vabaduse idee nurgakiviks.
Magna Carta
Sisu
Magna Carta sisaldab 63 klauslit, mis on kirjutatud ladina keeles pärgamendile. Ainult kolm Magna Carta algsetest klauslitest on tänapäevalgi veel seadus. Üks neist kaitseb Inglise kiriku vabadust ja õigusi, teine kinnitab Londoni linna ja teiste linnade vabaduste tavasid. See klausel (tõlkes) on peamine põhjus, miks Carta on ikka veel kuulus:
"Ühtegi vaba inimest ei tohi kinni võtta ,vangistada ,võtta tema õigustest või omandist, ,keelustada ,pagendada. Samuti ei käi me tema vastu jõuga, välja arvatud tema võrdsete seadusliku kohtuotsuse või riigi seaduse alusel. Kellelegi me ei müü, kellelegi me ei keela ega lükka edasi õigust või õigust".
See klausel piirab valitsejate võimu ning toob sisse seadusliku menetluse ja žürii idee. BBC võttis dokumendi põhipunktid kokku järgmiselt:
- Keegi ei ole seadusest kõrgemal, isegi mitte kuningas.
- Igaühel on õigus õiglasele kohtumõistmisele.
- Ei maksustamist ilma esinduseta.
BBC ütles, et Magna Carta "kehtestas mitmeid olulisi põhimõtteid, mida on kopeeritud kogu maailmas... See inspireeris USA põhiseadust ja inimõiguste ülddeklaratsiooni".
Ajalugu
See tuleneb keskaegsest feodaalisüsteemist, kus kuninga sõna oli seadus. See lahendas tol ajal konflikti kuningas Johannese ja tema peamiste meeste - parunite ja piiskoppide - vahel. Vaidlused kasvasid parunite ja piiskoppide ning kuningas Johannese vahel maksude ja vaidluste üle paavstiga.
Parunid valisid oma aja, et Johnit surve alla panna. Johannes oli kaotanud lahingu prantslaste vastu, paavst oli teda ekskommunikeerinud (1209-1213) ja kartis kodus kodusõda. Ta kohtus parunitega juunis 1215 Runnymedes, Londonist 20 miili edelas, ja see toimus 1215. aasta juunis. Läbirääkimisi juhtisid Johni poolvend William Longspée ja Elias of Dereham, Canterbury peapiiskopi Stephen Langtoni haldur.
Karta sisu oli mõeldud võimu tasakaalustamiseks kuninga ja tema alamate vahel, kuid eelkõige Johannese ja parunite vahel. Kui kuningas Johannes pani oma pitseri Magna Cartale, möönis ta põhiprintsiipi, et isegi kuningana ei olnud ta seadusest kõrgemal. See tähendas, et kuningatel ei oleks enam nii palju võimu kui varem. Karta sätestas ka pärimisreeglid ja selle, et süüdimõistvad kohtuotsused nõudsid mingit ametlikku menetlust. Selles sätestati, et inimestel on õigus mitte olla ebaseaduslikult vangistatud. Teisisõnu, kuningas on kohustatud valitsema seaduse piires.
Kartast tehti kolmteist originaaleksemplari, mis jagati laiali. Tänapäeval on säilinud vaid neli. Need neli eksemplari asuvad Briti Raamatukogus, Bodleiani raamatukogus, Lincolni lossis ja Salisbury katedraalis. Magna Carta saadeti uuesti välja 1220. aastal Henry III poolt. Aastal 2009 tunnistas UNESCO selle oma maailma mälu registris... Briti Raamatukogu tõi 2015. aasta veebruaris kõik neli eksemplari kokku, et teadlased saaksid neid kõrvuti uurida.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Magna Carta?
V: Magna Carta on dokument, mille kuningas Johannes pitseeris 1215. aastal pärast läbirääkimisi oma parunite ning nende prantsuse ja šoti liitlastega Runnymedes, Surrey's, Inglismaal.
K: Mida kehtestas Magna Carta?
V: Magna Carta lõi 25 parunist koosneva nõukogu, et John peaks kinni pidama klauslitest, sealhulgas kiirest õigusemõistmisest, parlamendi nõusolekust maksude kehtestamiseks, skutterluse piirangutest ja kaitsest ebaseadusliku vangistuse eest.
K: Kuidas suhtus kuningas Johannes Magna Cartasse?
V: Kuningas Johannes taotles heakskiitu Magna Carta murdmiseks ja mõistis selle hukka kui "mitte ainult häbiväärse ja alandava, vaid ka ebaseadusliku ja ebaõiglase".
K: Kes kiitis heaks kuningas Johannese taotluse Magna Carta murdmiseks?
V: Kuningas Johannese vaimne ülemus, paavst Innocentius III, kiitis heaks tema taotluse Magna Carta murdmiseks.
K: Miks peetakse Magna Carta't üheks kõige olulisemaks dokumendiks, mis on kunagi kirjutatud?
V: Magna Carta't peetakse endiselt üheks kõige olulisemaks dokumendiks, sest see on inspireerinud meie arusaama õigluse ja vabaduse küsimustest ning mõjutanud neid puudutavaid seadusi kogu maailmas.
K: Kuidas on Magna Carta mõjutanud Inglismaa õigust?
V: Magna Carta on mõjutanud Inglise õigust kuni tänapäevani ja seda tunnustatakse kui kodanike vabaduse idee nurgakivi.
K: Milline on Magna Carta tähtsus Inglismaa ajaloos?
V: Magna Carta on üks kuulsamaid dokumente Inglismaa ajaloos ja seda peetakse kodanike vabaduse idee nurgakiviks.
