Esmased ja teiseseid õigusakte
Parlamentaarses valitsemissüsteemis on esmased õigusaktid ja teiseseid õigusakte kaks õigusvormi. Esmased õigusaktid koosnevad parlamendi seadustest ehk põhikirjadest. Sekundaarne seadusandlus (mida nimetatakse ka delegeeritud seadusandluseks) on täiendavate õigusloomevolituste andmine mõnele teisele valitsemisalale seaduse või seadusega. Euroopa Liidus on esmased ja teiseseid õigusakte kaks kolmest õigusloomeprotsessist. Kolmas on täiendav õigus, mis hõlmab rahvusvahelist õigust ja katab kõik lüngad esmase ja teisese õiguse vahel.
Esmased õigusaktid
Parlamentaarsetes süsteemides on kolmest valitsemisalast - täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim - kõige võimsam seadusandlik haru. Teistes valitsemisvormides, näiteks demokraatias, on kõik kolm võimuharu võrdsed. Kui parlament võtab vastu seaduse, mida nimetatakse seaduseks, on see siduv kahele teisele võimuharule. Seadused võetakse vastu seadusandliku kogu häälteenamusega. Täpne protsess erineb erinevates parlamentaarsetes süsteemides. Kahekojalises (kahekojalises) süsteemis on tavaliselt alamkoda (näiteks Ühendkuningriigi alamkoda) ja ülemkoda (näiteks ülemkoda). Uus seadus algab seaduseelnõuna, tavaliselt alamkojas. See peab läbima mõlemad kojad, enne kui sellest saab seadus. Teistes süsteemides kasutatakse ühekojalist või ühekojalist seadusandlust. Mõlemas süsteemis saab seadusest seadus. Kohtunikel ja kohtutel ei ole peaaegu mingit õigust seaduse kehtivust vaidlustada.
Ameerika Ühendriikides on esmane õigusakt föderaalsel tasandil kongressi seadus. Seadust, millega delegeeritakse asutusele volitused või vastutus, nimetatakse volitusnormiks. Ameerika Ühendriikide valitsuse täidesaatva võimu või osariigi valitsuse poolt esmase õigusakti tulemusena loodud seadust nimetatakse regulatiivseks seaduseks.
Teisene seadusandlus
Teisene (ka allutatud) õigusloome on kõik muud õigusaktid, mis ei ole parlamendi seadused. See on väga sarnane Ameerika Ühendriikide haldusõigusega. Valitsuste seadusandlik haru delegeerib sageli volitusi, et ministrid saaksid teha teiseseid õigusakte. Teisene õigusloome hõlmab ka direktiive, määrusi ja komisjonide või nõukogude otsuseid. Enamik Ühendkuningriigi parlamendiseadusi sisaldab sätteid, mis võimaldavad teiseseid õigusakte.
Kaks liiki teiseseid õigusakte on delegeeritud õigusaktid ja eelisõigusaktid.
- Delegeeritud õigusaktid võimaldavad teistel valitsusharudel teha seaduses muudatusi, kui need muutuvad vajalikuks. Parlamendis ei ole vaja algatada uut seaduseelnõu.
- Õigusloomega seotud õigused on need volitused, mis on antud teatavatele ametnikele seaduste, eeskirjade või määruste loomiseks.
