AlegsaOnline.com

Kongressi seadus (USA): seaduse vastuvõtmine ja jõustumine

Kuidas sünnib USA kongressi seadus: samm-sammult vastuvõtmine, presidendi allkiri, veto ja jõustumise protsess – selge ülevaade seaduse vastuvõtmisest ja jõustumisest.

Autor: Leandro Alegsa Loomise kuupäev: 7. detsember 2021 Viimane uuendus: 9. oktoober 2025

en.wikipedia.org · Public domain

Kongressi seadus on seadus, mille Ameerika Ühendriikide kongress on vastu võtnud vastavalt talle põhiseadusega antud volitustele. Seda terminit võib kasutada ka teistes riikides, kus seadusandja on "kongress", näiteks Filipiinide kongress. Kuid kõige sagedamini seostatakse seda terminit Ameerika Ühendriikide Kongressiga. USAs on seaduseelnõu või resolutsiooni seaduseks muutumise teel mitu etappi. Kõigepealt peab see olema vastu võetud kongressi mõlema koja häälteenamusega. Seejärel saadetakse seaduseelnõu või resolutsioon presidendile allkirjastamiseks. Sellest saab kongressi seadus kas presidendi allkirjaga või juhul, kui president ei tagasta seaduseelnõu või resolutsiooni kümne päeva jooksul.

Kuidas seaduseelnõu algab ja liigub läbi Kongressi

Seaduseelnõu (bill) algatatakse kas Esindajatekojas või Senatis. Esindajatekojas kannavad eelnõusid tähised H.R., Senatis S.. Pärast esitamist suunatakse eelnõu tavaliselt vastavasse komiteesse, kus toimuvad töörühma koosolekud, avalikud kuulamised ja eelnõu mark-up (muudatuste ja lõpliku teksti kujundamine).

Komiteeetapid ja kogu koja hääletus

Komiteest saadetakse eelnõu kas edasi koos aruandega või see hääletatakse maha.
Kui komitee eelnõu toetab, jõuab see koja või senaadi põrandakäsitlusele, kus toimuvad arutelud ja võimalikud muutmisettepanekud.
Esindajatekojas kehtivad tihti rangemad reeglid aruteluks; Senatis saab kasutada ka filibustrit, mille lõpetamiseks (cloture) on üldiselt vaja 60 häält.
Mõnikord kasutatakse eriprotseduure, nt eelarvereconciliation-protsessi Senatis, mis võimaldab teatud eelarvega seotud meetmeid heaks kiita lihtsama hääletusnõudega ilma filibusterita.

Erinevad resolutsioonitüübid

Oluline on eristada:

Bill (seaduseelnõu): võidakse anda presidendile allkirjastamiseks ning järgneb presentatsiooni- ja allkirjastamisprotsessile.
Joint resolution (ühisresolutsioon): kui see on mõeldud seadusena, käib see läbi samade sammude nagu bill ja võib muutuda seaduseks.
Concurrent resolution (ühehaaval vastu võetud resolutsioon): puudub presentatsioon presidendile ja see ei muutu seaduseks; kasutatakse sageli kooskõlastamiseks mõlema koja tegevuste kohta.
Simple resolution (lihtresolutsioon): kehtib ainult ühe koja siseasjade kohta ja ei muutu seaduseks.

Erinevate kojade eelnõude ühtlustamine

Kui Esindajatekoda ja Senat kiidavad heaks sarnased, kuid mitte identsed tekstid, läheb eelnõu sageli konverentskomiteesse, kus saadakse kokku kahe koja esindajad ja väljatöötatakse ühtlustatud tekst. Seejärel hääletavad mõlemas kojas uuesti selle ühtse teksti poolt.

Esitamine presidendile ja presidendi valikud

Pärast mõlema koja identset heakskiitu enrolled (lõplikult vormistatud) seadus saadetakse presidendile. Põhiseaduse Article I, Section 7 järgi on presidendil mitu võimalust:

Allkirjastada eelnõu → see saab seaduseks.
Vastuväitega tagasi saata (veto) koos põhjendustega → eelnõu läheb tagasi koju, kus veto ületamiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust mõlemas kojas.
Kui president ei tagasta eelnõu kümne päeva jooksul (pühapäevad arvestusest välja jäetakse), muutub see seaduseks ilma allkirjata juhul, kui Kongress on istungjärgulises töös. Kui Kongress aga on selle perioodi jooksul ametlikult lahkunud (adjourned) nii, et ei saa eelnõu tagasi võtta, siis eelnõu ei saa seaduseks — see on nn pocket veto.

Seaduse väljakuulutamine, numbristamine ja koondamine

Pärast allkirjastamist või automaatset jõustumist antakse seadusele Public Law number ja see avaldatakse United States Statutes at Large. Hiljem koondatakse ja temaatiliselt korraldatakse seadused United States Code-i (USC), kus õigusaktid on jaotatud pealkirjadeks ja sektsioonideks.

Jõustumise aeg ja muud praktikad

Seaduse jõustumise aeg võib olla eelnõus sätestatud; kui aega pole, jõustub see allkirja või automaatse jõustumise hetkest.
President võib lisada signing statementi, milles selgitab oma tõlgendust või väljendab seisukohti, kuid selline dokument ei muuda seaduse juriidilist jõudu.
Erakorralised või hädaolukorra õigusaktid võivad sisaldada eristatud tähtaegu või jõustumisnorme.

Miks see protsess on oluline

See mitmeastmeline menetlus tagab kontrolli- ja tasakaalumehhanismid (checks and balances) USA valitsussüsteemis: Kongress seadustab, president võib takistada ja Kongress saab veto uuesti üle hääletada. Komitee- ja avatuseetapid võimaldavad avalikku arutelu ja erialaspetsialistide kaasamist, samas kui avalik registratsioon, nummerdamine ja kodifitseerimine tagavad õiguse kättesaadavuse ja järjepidevuse.

USA põhiseadus, paragrahv 7

Iga seaduseelnõu, mis on läbinud esindajatekoja ja senati, esitatakse enne selle seaduseks saamist Ameerika Ühendriikide presidendile; kui ta selle heaks kiidab, kirjutab ta sellele alla, kui aga mitte, saadab ta selle koos oma vastuväidetega tagasi sellele kojale, kus see on esitatud, kes kannab vastuväited oma päevikusse ja vaatab selle uuesti läbi. Kui pärast sellist uuesti läbivaatamist nõustub kaks kolmandikku sellest täiskogust seaduseelnõu vastuvõtmisega, saadetakse see koos vastuväidetega teisele täiskogule, kus see samuti uuesti läbi vaadatakse, ja kui kaks kolmandikku sellest täiskogust selle heaks kiidab, saab sellest seadus. Kõigil sellistel juhtudel määratakse mõlema koja hääled kindlaks jaatavalt ja vastuhäälselt ning seaduseelnõu poolt ja vastu hääletanud isikute nimed kantakse vastavalt mõlema koja päevikusse. Kui president ei tagasta mõnda seaduseelnõu kümne päeva jooksul (välja arvatud pühapäevad) pärast selle esitamist talle, saab sellest seadus, nagu oleks ta sellele alla kirjutanud, välja arvatud juhul, kui kongress oma edasilükkamisega takistab selle tagastamist, millisel juhul ei saa sellest seadust.

Arveid

Senaatorid ja esindajad koostavad igal aastal tuhandeid kirjalikke ettepanekuid uute seaduste kohta. Ainult mõned vähesed neist, mida nimetatakse seaduseelnõudeks, läbivad kogu protsessi, et neist saaks seadus. Põhiseaduse kohaselt on vaja ainult kolme etappi: parlamendi läbimine, senati läbimine ja presidendi heakskiitmine. Tegelik protsess on muutunud palju keerulisemaks.

Seaduseelnõu võib esitada igaüks, kuid ainult kongressi liige, keda nimetatakse seaduseelnõu esitajaks, võib neid ühe kongressi koja istungisaalis tutvustada. Seaduseelnõu võib esitada korraga nii senatis kui ka esindajatekojas. Teoreetiliselt säästab see aega võrreldes selle saatmisega läbi ühe koja ja seejärel teise koja. Mõlemas kongressi kojas saadetakse seaduseelnõu komiteesse. Komitee uurib seaduseelnõu ja soovitab muudatusi. Kui komisjon ei tee midagi, loetakse seaduseelnõu "surnuks". Komitee võib lisada eelnõule ka muid, sellega mitteseotud sätteid, mida nimetatakse muudatusettepanekuteks. Komiteed jagunevad tavaliselt väiksemateks rühmadeks, mida nimetatakse allkomisjonideks. Seejärel püüavad seaduseelnõu esitajad veenda allkomiteesid seaduseelnõu heaks kiitma. Nad teevad seda kuulamiste kaudu. Kui seaduseelnõu läbib komisjonid, saadetakse see aruteluks ja hääletamiseks. Seaduseelnõu võidakse kas vastu võtta või tagasi lükata. Kui see võetakse vastu, saadetakse see kongressi teise kojale, kus järgitakse sama menetlust.

Resolutsioonid

Lisaks seaduseelnõudele võtab kongress vastu ka kongressiakte, mida nimetatakse resolutsioonideks. Neid on kolme liiki: lihtresolutsioonid, ühisresolutsioonid ja ühisresolutsioonid.

Lihtsad resolutsioonid

Need on resolutsioonid, mis käsitlevad kongressi mõlema koja tegevust. Neid ei saadeta presidendile heakskiitmiseks. Esindajatekoja resolutsioonid, mis puudutavad seda esindajatekoda, kannavad tähistust "H.Res.", millele järgneb number. Senati lihtsaid resolutsioone tähistatakse "S. Res.", millele järgneb number.

Ühisresolutsioonid

Ühisresolutsiooni võib algatada kas täiskogu või senat. Need on sisuliselt samad kui seaduseelnõu. Ainus erinevus on see, et ühisresolutsioonis tehakse ettepanek USA põhiseaduse muutmiseks. Need nõuavad mõlema koja kahekolmandikulise häälteenamusega hääletamist. Sarnaselt lihtresolutsiooniga ei saadeta neid presidendile allkirjastamiseks. Need jõustuvad, kui kolm neljandikku osariikidest on need ratifitseerinud. Esindajatekojas alguse saanud ühisresolutsiooni tähistatakse "H.J.Res.", millele järgneb number. Senatis algatatud ühisresolutsiooni tähistatakse "S.J.Res.", millele järgneb number. Ühisresolutsioonid muutuvad seaduseks samamoodi nagu seaduseelnõud.

Samaaegsed resolutsioonid

Samaaegsed resolutsioonid algavad kas "S.Con.Res." (senat) või "H.Con.Res." (senat). (House). Need on nummerdatud järjestikku, nagu need on esitatud. Samaaegsed resolutsioonid on need, mis mõjutavad nii esindajatekoja kui ka senati tegevust. Neid võib kasutada ka ajutise ühiskomisjoni loomiseks. Samaaegseid resolutsioone ei saadeta presidendile allkirjastamiseks ja neil ei ole seaduse jõudu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kongressi akt?

V: Kongressi seadus on seadus, mille Ameerika Ühendriikide kongress võtab vastu Ameerika Ühendriikide konstitutsiooniga antud volituste alusel.

K: Kus veel kasutatakse mõistet "kongressi seadus"?

V: Mõistet "kongressi akt" võib kasutada ka teistes riikides, kus on seadusandja, mida nimetatakse "kongressiks", näiteks Filipiinide kongress.

K: Millised on seaduseelnõu või resolutsiooni seaduseks saamise sammud Ameerika Ühendriikides?

V: Selleks, et seaduseelnõu või resolutsioon saaks Ameerika Ühendriikides seaduseks, on mitu etappi. Esiteks peab see olema vastu võetud kongressi mõlema koja enamusega. Seejärel saadetakse seaduseelnõu või resolutsioon presidendile allkirjastamiseks. Sellest saab kongressi seadus kas presidendi allkirjaga või juhul, kui president ei tagasta seaduseelnõu või resolutsiooni kümne päeva jooksul.

K: Mis juhtub, kui president ei allkirjasta seaduseelnõu või resolutsiooni kümne päeva jooksul?

V: Kui president ei allkirjasta seaduseelnõu või resolutsiooni kümne päeva jooksul, muutub see kongressi aktiks ilma tema allkirjata.

K: Kes annab Ameerika Ühendriikide Kongressile volitused seaduste vastuvõtmiseks?

V: Ameerika Ühendriikide kongressile on seaduste vastuvõtmise volitused antud Ameerika Ühendriikide põhiseadusega.

K: Milline on presidendi roll kongressi seaduse jõustamisel?

V: Presidendi roll kongressi seaduse jõustamisel on seaduseelnõu või resolutsiooni allkirjastamine. Kui ta ei allkirjasta seda kümne päeva jooksul, muutub see seaduseks ilma tema allkirjata.

K: Kuidas erineb mõiste "kongressi akt" seaduseelnõust või resolutsioonist?

V: Mõiste "kongressi seadus" viitab seadusele, mille on vastu võtnud kongressi mõlemad kojad ja millele president on kas alla kirjutanud või lubanud seaduseks saada ilma oma allkirjata. Seaduseelnõu või resolutsioon on seaduseelnõu, mida ei ole veel jõustunud.