San Joaquini jõgi (California) — pikkus, vesikond, reostus ja taastamisprojekt

San Joaquini jõgi (California) — 530 km, ulatuslik vesikond, tõsine reostus ja suur taastamisprojekt: looduse ning veevara taastamine ja kaitse.

San Joaquini jõgi on üks kahest suurest jõest Ameerika Ühendriikides, Californias. Oma umbes 530 km pikkusega on see Sacramento jõe järel California teine pikim jõgi. Jõgi saab alguse Sierra Nevada mäestike läänes asuvatest haaradest ja voolab peamiselt lääne- ja põhjasuunas, kuni suubub San Francisco lahes paiknevasse Sacramento–San Joaquin delta piirkonda. Selle vesikonna pindala on ligikaudu 82 879 ruutkilomeetrit (32 000 ruutmiili) ning see koosneb valdavalt põllumaast, rohumaadest ja osaliselt mägipiirkondadest. San Joaquini jõe vesi on tähtis joogivee- ja niisutusallikas: jõe veed varustavad joogiveega ja põllumajanduseks vajaliku veega miljoneid California elanikke (üle 20 miljoni inimese, sõltuvalt arvestusmeetodist). Selle kolm suurimat lisajõge on Merced, Tuolumne ja Stanislaus, mis toovad jõe süsteemi märkimisväärse osa voolust ja settest.

Geograafia, veemajandus ja inimtegevus

San Joaquini oru madalamates osades domineerib intensiivne põllumajandus ja lai võrgustik kanalitest ning tammidest. Üks tähtsamaid rajatisi on Friant'i tamm (Friant Dam), mis tõkestas jõge ja tekitas Millerton Lake'i, võimaldades veemahutust ja niisutusvee varustamist Central Valley projekti raames. Suured veevõtud põllumajanduse jaoks ja ülekanded kanalite kaudu on oluliselt muutnud jõe loomulikku voolukäiku ja hooajalist varieeruvust; suur osa looduslikust kevadisest sulavee- ja sügisest voolust suunatakse kõrvale, et tagada püsiv niisutusvarustus Central Valley põllumajandusele.

Keskkond ja reostus

Kunagi oli San Joaquini alljooks üks rikkalikumaid jõe ökosüsteeme Californias: siin paljunesid suured lõhe- ja forellipopulatsioonid ning delta-ala oli tähtis rändlindude ja muude soostiku liikide elupaik. Pärast laiaulatuslikke veemajanduslikke muutusi ja tampide ehitust on jõe vool palju kaduv ning looduslikud elupaigad on tõsiselt kahjustatud. Nüüd on aga üle 97 km (60 miili) jõe alamvoolust sageli kuivanud, välja arvatud üleujutuste ajal, sest suure osa veest on suunatud niisutamiseks ja muuks otstarbeks. Eriti märkimisväärne on see, et Friant'i tammi all oli pärast tammi ehitamist kuivanud suur osa jõe algsest voolust – hinnanguliselt kuni 95 protsenti teatud ajavahemikel.

Lisaks veekoguse vähenemisele on San Joaquini jõgi kannatanud tugevalt saaste all: põllumajandusest pärit pestitsiidid, mineraalide kontsentratsioonid nagu seleen, sademe- ja kanalisatsioonijäätmed ning muu keemiline reostus on kandunud jõe kaudu edasi, mõjutades nii magevee- kui ka lahe ökosüsteeme. Kestersoni reservuaari ja selle ümbruse juhtum 1980ndatel on kurikuulus näide sellest, kuidas põllumajanduse tagajärjel tekkinud kõrge seleeni sisaldus põhjustas massilisi kalade ja lindude väärarenguid ja surmasid, tuues teemasse suurema avaliku ja poliitilise tähelepanu. Selline saastumine on hävitanud ajaloolise lõhepopulatsiooni, mis oli kunagi Ameerika Ühendriikide lõunapoolseim, ning mürgised ained kantakse lõpuks osaliselt edasi ka San Francisco lahte.

Taastamisprojekt ja õiguslikud lepingud

Vastuseks häirivale olukorrale ja mitmete keskkonnaorganisatsioonide ja kohalike elanike nõudmistele algatati üks ulatuslikumaid taastamisalgatusi California lääneosas. 13. septembril 2006 allkirjastati tähtis leping, milles osalesid loodusvarade kaitse nõukogu (NRDC), Friant'i tammi kasutajad ja Ameerika Ühendriikide siseministeerium. Selle lepinguga (tuntud laiemalt kui San Joaquini jõe taastamise kokkulepe) loodi raamistik jõe allvoolu taastamiseks, sealhulgas:

• läbilaskevoogude suurendamine allpool tammi, et taastada pidevam vool ja tagada kalade tõusuteed;
• elupaikade taastamine ja rekonstrueerimine (soostikud, külgorgud, riffid ja settemaksud), et parandada paljunemis- ja noorte-elupaiku kaladele;
• saastamise vähendamine ja veekvaliteedi parandamine, sealhulgas niisutus- ja drenaažisüsteemide haldamine;
• täpsustatud monitooring, teadusuuringud ja koostöö kohalike põllumajandusettevõtete, veevõrgustike ning avalike agentuuridega;
• kahjutasude ja asendustegevuste mehhanismid veekasutajatele, et tasakaalustada taastamisvoogude nõudeid ja piirkonna majandustegevust.

Taastamisprogramm (San Joaquin River Restoration Program) on pikk ja samm-sammuline protsess, mis hõlmab nii tehnilisi projekte (nt kalapääsude loomine, jõekallaste taastamine, veevoolu juhtimine) kui ka õiguslikke ja finantsilisi kokkuleppeid. Projekti edukus sõltub paljudest teguritest: piisavast veest, rahastusest, pikaajalistest poliitilistest kokkulepetest ning koostööst põllumajanduse, linnade, kõrtside (veevõrgustike) ja keskkonnaorganisatsioonide vahel. Samuti mõjutab olukorda kliimamuutus — muutuvad sadememustrid ja vähenevad lumekogused Sierra Nevadast muudavad veeressursside planeerimise keerukamaks.

Praegune olukord ja väljavaated

Alates 2000ndatest on tehtud edusamme – teatud lõigud on saanud tagasi pidevamaid voolutingimusi, kaalutletud elupaikade taastamist ja taastava kalapüügi projekte. Kuid täielik taastumine on pikaajaline eesmärk ja nõuab jätkuvat tööd. Jõe olukorda jälgitakse, läbiviidakse teadusuuringuid ning kohandatakse haldusmeetmeid vastavalt uutele andmetele ja veeseisule. Edu sõltub sellest, kui hästi õnnestub leida tasakaal inimeste veevajaduse ja loodusliku elupaiga taastamise vahel ning kuidas kohalikud huvigruppide vahelised kompromissid toimivad.

Oluline on meeles pidada, et San Joaquini jõe taastamine ei tähenda ainult veehulga tagastamist ühele või teisele osapooltele, vaid eesmärk on taastada toimiv ökosüsteem, millel on kasu nii loodusele kui ka inimestele – puhtam vesi, elurikkus, vähenenud õnnetus- ja reostusriskid ning paremini toimiv delta-ökosüsteem kogu laiemas regioonis.

Geograafia

Allikas Sierra Nevadas

San Joaquini jõe kolm haru ühinevad San Joaquini jõeks kahes kohas, mida nimetatakse Balloon Dome'iks ja Junction Butte'iks.

• North Fork (ametliku nimega North Fork San Joaquin River) algab Sierra Nevada mäestiku läänepoolsel küljel asuvast nimetamata järvest. See allikas asub koordinaatides 37°43′43″N 119°14′38″W / 37.7286°N 119.2440°W / 37.7286; -119.2440. See asub Madera maakonnas ja on 3 380 m kõrgusel merepinnast.
• Middle Fork (või Middle Fork San Joaquin River) algab järvest nimega Thousand Island Lake. See koht asub koordinaatidega 37°37′56″N 119°09′28″W / 37.6321°N 119.1579°W / 37.6321; -119.1579.
• South Fork (või South Fork San Joaquin River) voolab Martha Lake'ist, mis asub 3 354 m kõrgusel merepinnast. Martha Lake asub koordinaatidega 37°05′39″N 119°14′36″W / 37.0941°N 119.2434°W / 37.0941; -119.2434. Jõgi asub Madera ja Fresno maakonnas.

Central Valley's

Jõgi jätkub lääne suunas California keskosas asuvasse Kesk-Ameerika oru ja sellega ühinevad paljud teised Sierra Nevada mägedest voolavad jõed. Suurimad neist on Stanislaus'i jõgi, Tuolumne'i jõgi ja Merced'i jõgi. Tuolumne'i ja Mercedi jõgi voolavad mõlemad välja Yosemite'i rahvuspargist.

Kui jõgi voolab põhja ja lääne suunas, ühinevad sellega järgmised lisajõed:

• Mokelumne jõgi
• Cosumnes River
• Calaverase jõgi
• Stanislaus jõgi
• Tuolumne jõgi
• Mercedi jõgi
• Bear Creek
• Hospital Creek
• Ingram Creek
• Chowchilla jõgi
• Ash Slough
• Berenda Slough
• Fresno jõgi

San Joaquini jõgi ja selle lisajõed läbivad/toituvad järgmistest järvedest ja veehoidlatest:

• Pardee veehoidla
• Camanche veehoidla
• Uus Hogani veehoidla
• Uus Don Pedro veehoidla
• McClure'i järv
• Eastmani järv
• Hensley järv
• Mendota bassein
• Millertoni järv
• Pine Flat veehoidla
• Kaweahi järv
• Lake Success
• Florence Lake
• Mammutbasseini veehoidla

Jõesüsteemi kuuluvad ka mitmed tehislikud kanalid:

• Stocktoni süvaveekanal
• Grant Line'i kanal
• Eastside Bypass
• Chowchilla ümbersõit
• San Luis Drain
• Madera kanal
• Friant-Kerni kanal

Suu

San Joaquini jõgi suubub lõpuks Sacramento jõkke, moodustades Sacramento-San Joaquini delta. See on üks suurimaid suudmealasid Ameerika Ühendriikides. See asub Antiochi linna lähedal. Selles kohas jaguneb San Joaquini jõgi kaheks jõeks: Vanajõeks ja Keskjõeks. Vana jõgi segab mõnikord kalu oma kanalis alla minema. Selle tulemusena on San Joaquini jõe ja Vana jõe vahele ehitatud müür.

San Joaquini jõe Middle Fork, vahetult allpool Thousand Islandi järve.

Inimese mõju, majandus ja areng

Arengueelne ökoloogia

Enne kui inimesed hakkasid 1850. aastatel Central Valley'd arendama, olid San Joaquini jõgi ja seda ümbritsev maa üks rikkalikumaid bioloogilisi elupaiku Californias. Talvel ujutas jõgi oru üle, jättes maha märgalad. Need märgalad muutusid lindude ja muude loomade rikkalikuks elupaigaks. San Joaquini jõe ääres asusid ka ohustatud San Joaquini kitsi ja kaldaäärse harjajänese elupaigad.

Frianti tamm: San Joaquini jõe alamjooksu elu hävitamine

1942. aastal ehitati San Joaquini jõele suur tamm, Friant'i tamm. See tamm võttis jõest palju vett ära, et niisutada põllukultuure, tagada joogivesi ja elektrienergia. Tamm hävitas lõhede elupaiga jões ja hävitas ka nende märgalade loomise.

Friant'i tamm on:

• 319 jalga (97 m) pikk
• 1,063 m pikkune (3,488 jalga)
• 267 jala (81 m) paksune selle põhjas.
• 6,1 m (20 jalga) paksune tipus.
• sisaldab 2 135 000 kuupmeetrit betooni

Navigatsioon ja laevandus

San Joaquini jõge on kasutatud palju toodete vedamiseks paatide ja laevade kaudu, mida nimetatakse ka laevanduseks. Esimest korda kasutati jõge navigeerimiseks 1849. aasta California kullapalaviku ajal. Paadid vedasid inimesi üle 200 miili (320 km) ülespoole jõge, et otsida mägedest kulda. Nüüd kulgeb kanal, mis ulatub ülesvoolu Stocktoni linna. See kanal võimaldab suurtele laevadele sõita jõel kuni selle punktini. Setteid on aga suure osa jõe kanalist sellest punktist ülespoole ummistanud, mistõttu suured laevad ei saa enam kaugemale sõita.

Friant'i tamm.

Küsimused ja vastused

K: Mis on San Joaquini jõgi?

K: Kus see algab ja kus lõpeb?

K: Kui suur on selle vesikond?

K: Millised on selle kolm suurimat lisajõge?

K: Kui suur osa sellest on ära võetud niisutamiseks?

Otsing