Santorini kaldera
Santorini kaldera on suur, enamasti veealune kaldera. See asub Kreekas, Egeuse mere lõunaosas, Kreetast 120 kilomeetrit põhja pool. Vee kohal on nähtav ümmargune Santorini saarerühm.
Kaldera mõõtmed on umbes 12 x 7 km (7,5 x 4,3 mi), mille kolmel küljel on 300 m (980 jalga) kõrged järsud kaljud. Kaldera keskel on kaks väikest vulkaanilist saart, Nea ("Uus") Kameni ja Palea ("Vana") Kameni. Peasaare, Santorini pindala on 75,8 km2 (29,3 ruut mi) km2.
Santorini kõrgeid seinu ümbritsevad valgetest küladest kubisevad erakordselt kaunid, päikesepaisteline kliima ja puhas õhk on teinud sellest turistide ja vulkanoloogide jaoks magnetiks.
Santorini kaldera õhust.
Geoloogia
Santorini vulkaaniline kompleks on Lõuna-Egeuse vulkaanikaare kõige aktiivsem osa. See tähistab Aafrika tektoonilise plaadi subduktsiooni Euraasia tektoonilise plaadi Egeuse mere osa alla, mis toimub kuni 5 cm aastas kirde suunas. Selles on maavärinaid 150-170 km sügavusel.
Mittevulkaanilised kivimid on Santorinil avatud Profitis Iliase mäel, Mesa Vounosel, Gavrillose harjal, Pirgosel, Monolithosel ja kaldera seina siseküljel Cape Plaka ja Athiniose vahel.
Kameni saared kaldera keskel on valmistatud laavakivist.
Lõuna-Egeuse vulkaanikaar hõlmab Methana, Milose, Santorini ja Nisyrose vulkaane.
Vulkanoloogia
Kaldera koosneb kattuvatest kilpvulkaanidest, mida lõikavad vähemalt neli osaliselt kattuvat kalderat, millest vanim lõunapoolne kaldera tekkis umbes 180 000 aastat tagasi. Järgnev Skarose kaldera tekkis umbes 70 000 aastat tagasi ja Cape Riva kaldera umbes 21 000 aastat tagasi. Praegune kaldera tekkis umbes 3600 aastat tagasi minoopärase purske ajal.
Palea Kameni ja Nea Kameni tekkisid kaldera keskosas mitme, algselt veealuse purske tagajärjel.
Santorini on aktiivne vulkaan, kuigi ta on uinunud. Arvukad väiksemad ja keskmise suurusega, peamiselt purskavad pursked on rajanud kaldera sees asuvad Nea ja Palea Kameni tumedat värvi laavakilbid.
Viimane purskamine toimus 1950. aastal ja nüüd tuleb välja ainult suitsu ja gaasid. GPS-seadmed on 2011. ja 2012. aastal registreerinud kaldera ümbruses uusi deformatsioone.
Santorinil 17. sajandil eKr toimunud tohutu minoose purskamine võis inspireerida Atlantise legendi. Smithsonian Global Volcanism Program'i vulkaanilise plahvatuse indeksis sai see 7 punkti, mis on kõrgeim hinne ajaloolise purske kohta.
Santorini saare kaldera sein.
