Santorini kaldera: geoloogia, ajalugu ja turismiinfo

Santorini kaldera on suur, enamasti veealune kaldera. See asub Kreekas, Egeuse mere lõunaosas, Kreetast umbes 120 kilomeetrit põhja pool. Vee kohal on nähtav ümmargune Santorini saarerühm, mille siluett moodustub kaldera servadel asuvate valgete küladet ja järskude kaljuseinte kombinatsioonist.

Kaldera mõõtmed on ligikaudu 12 x 7 km (7,5 x 4,3 mi). Kolmel küljel ulatuvad kaldera seinad kuni umbes 300 m (980 jalga) kõrgusele, moodustades dramaatilise kloffi, mis on üks saare tuntumaid tunnuseid. Kaldera keskosas asuvad kaks väikest vulkaanilist saart, Nea ("Uus") Kameni ja Palea ("Vana") Kameni, mis on tekkinud hilisematest purseidest. Peasaare ehk Santorini pindala on umbes 75,8 km² (29,3 ruutmiili).

Santorini kõrgetel seintele ehitatud valgetest küladest, selgest ilmastikuoludest ja puhtast õhust tulenev ilu on teinud saarest populaarse sihtkoha nii turistidele kui ka vulkanoloogidele.

Geoloogia

Santorini kuulub Hellenic volkaanilise vöö alla, kus Aafrika laam sukub Euraasia laama alla. Kaldera tekkis suurte katastroofiliste pursejärgsete lagunemiste ja sisemise tükkide sissevarisemise tulemusena. Peamine kaldera, mida näeme tänapäeval, moodustus pärast ühte suurimat teadaolevat Pliniuse-tüüpi purseid Egeuse alal — see toimus umbes 3.5 tuhande aasta eest (ligikaudu 17.–16. saj eKr, sageli viidatakse dateeringule umbes 1600 eKr; täpsed aastaarvud on püsinud teadusliku arutelu objektiks).

Pärast kaldera suurt purset on piirkonnas jätkunud aktiivsus: Nea ja Palea Kameni saared on tekkinud hilisematest purskest ning Nea Kameni viimased aktiivsed episooodid olid 19.–20. sajandil (viimane tuntud purse oli 1950. aastal). Tänapäeval on piirkonnas aktiivne kuumavee- ja fumaroolne tegevus ning vulkaani seire toimub pidevalt, et tuvastada maavärinaid, maapinna liikumisi ja gaasiväljastusi.

Ajalugu ja kultuuriline tähendus

Santorini ajalugu on tihedalt seotud selle vulkaanilise tegevusega. Suurim purse umbes 3 500 aastat tagasi mattis tuhaga ja pumetsiga paljusid asulaid, kuid samas säilitas selle tõttu erakordse arheoloogilise kihi — kuulsaim näide on Akrotiri kaevamiskoht, kus on leitud hästi säilinud Minoaliku kultuuri jäänuseid, seinamaale ja hoonete planeeringuid. See paik on oluline allikas, et mõista eelsemise aja ühiskondi Egeuse regioonis.

On hüpoteese, mis seovad Therat (Santorini) muistse kirjeldustega, millest on tekkinud müüdid nagu Atlantise lugu, kuid sellised seosed on teaduses vastuolulised ja ei ole tõestatud.

Turismiinfo

Santorini on väga populaarne turismisihtkoht. Peamised tegevused kalderaga seotud külastajatele:

• Kalderaäärsed vaated: Fira ja Oia on tuntud oma vaadetega kalderale — eriti kuulus on Oia päikeseloojangu vaatepunkt.
• Vesireisid kalderas: Paadisõidud viivad külastajad Nea ja Palea Kameni juurde; Nea Kameni vulkaanile saab matkata ja vaadata kuiva kraatrit ning kuumaveeallikaid.
• Kuumaallikad: Palea Kameni ümbruses on soojad mineraalirikkad veekogud, kuhu paljud ekskursioonid peatavad, et võimaldada lühikest ujumist (muud tingimused ja ohutusreeglid sõltuvad giidist ja ilmastikust).
• Arheoloogilised külastused: Akrotiri kaevamiskoht ja Museum of Prehistoric Thera annavad ülevaate saare ajaloost.
• Kõnnirajad: Kuulus Fira–Oia matkarada pakub vaateid kalderale ja läbib traditsioonilisi külasid.
• Randad: Santorini musta ja punase liiva rannad (nt Perissa, Kamari, Red Beach) on geoloogiliselt huvitavad ning populaarsed suplejatele.

Praktiline teave ja nõuanded

• Parim aeg külastamiseks: kevad (aprill–juuni) ja varasügis (september–oktoober) pakuvad meeldivamat ilma ja vähem rahvast kui kõrghooajal juulis–augustis.
• Kuidas tulla: Santorini lennujaam (JTR) teenindab lende Ateenast ja paljudest Euroopa sihtkohtadest; sadam ühendab saart parvlaevadega Piraeusest ja muudest Egeuse saartest.
• Liikumine saarel: bussivõrk on laialt kasutatav, rentimine (auto, mootorratas) annab rohkem paindlikkust; quadide ja mossega sõitmisel tuleb olla ettevaatlik ja järgida kohalikke reegleid.
• Hotellid ja majutus: Fira ja Oia on populaarseimad, kuid ka teised piirkonnad (Kamari, Perissa, Akrotiri) pakuvad sageli soodsamaid valikuid. Broneeri eelnevalt tipphooajal.
• Ohutus: järgige giidide juhiseid, ärge lähege keelualadele kraatrite juures ja olge ettevaatlik kuuma vee ja gaasidega. Loomadega seotud ekskursioonid (nt seljakotiratsutused) võivad olla vastuolulised — kontrollige tingimusi ja loomade heaolu.

Keskkond ja säilitamine

Santorini on looduslikult ja kultuuriliselt tundlik piirkond. Suur turistide vool koormab vee- ja jäätmehaldussüsteeme ning avaldab survet maastikule ja pärandile. Paiksed omavalitsused ja organisatsioonid töötavad jätkusuutlikuma turismi ja kultuuripärandi kaitse nimel. Külastajatele on oluline järgida piiranguid kaevamispaikadel, mitte eemaldada kivimeid või ehitusjääke ning hoida looduslikke alasid puhtana.

Vulkaaniseire ja teadusuuringud jätkuvad, et tagada külastajate ja kohalike ohutus ning paremini mõista kaldera arengut tulevikus. Kui plaanite külastust, tasub enne reisi tutvuda viimaste seire- ja ohuteadetega ning järgida ametlikke juhiseid.

Geoloogia

Santorini vulkaaniline kompleks on Lõuna-Egeuse vulkaanikaare kõige aktiivsem osa. See tähistab Aafrika tektoonilise plaadi subduktsiooni Euraasia tektoonilise plaadi Egeuse mere osa alla, mis toimub kuni 5 cm aastas kirde suunas. Selles on maavärinaid 150-170 km sügavusel.

Mittevulkaanilised kivimid on Santorinil avatud Profitis Iliase mäel, Mesa Vounosel, Gavrillose harjal, Pirgosel, Monolithosel ja kaldera seina siseküljel Cape Plaka ja Athiniose vahel.

Kameni saared kaldera keskel on valmistatud laavakivist.

Lõuna-Egeuse vulkaanikaar hõlmab Methana, Milose, Santorini ja Nisyrose vulkaane.

Vulkanoloogia

Kaldera koosneb kattuvatest kilpvulkaanidest, mida lõikavad vähemalt neli osaliselt kattuvat kalderat, millest vanim lõunapoolne kaldera tekkis umbes 180 000 aastat tagasi. Järgnev Skarose kaldera tekkis umbes 70 000 aastat tagasi ja Cape Riva kaldera umbes 21 000 aastat tagasi. Praegune kaldera tekkis umbes 3600 aastat tagasi minoopärase purske ajal.

Palea Kameni ja Nea Kameni tekkisid kaldera keskosas mitme, algselt veealuse purske tagajärjel.

Santorini on aktiivne vulkaan, kuigi ta on uinunud. Arvukad väiksemad ja keskmise suurusega, peamiselt purskavad pursked on rajanud kaldera sees asuvad Nea ja Palea Kameni tumedat värvi laavakilbid.

Viimane purskamine toimus 1950. aastal ja nüüd tuleb välja ainult suitsu ja gaasid. GPS-seadmed on 2011. ja 2012. aastal registreerinud kaldera ümbruses uusi deformatsioone.

Santorinil 17. sajandil eKr toimunud tohutu minoose purskamine võis inspireerida Atlantise legendi. Smithsonian Global Volcanism Program'i vulkaanilise plahvatuse indeksis sai see 7 punkti, mis on kõrgeim hinne ajaloolise purske kohta.

Santorini saare kaldera sein.

Otsing