Soolajärv: määratlus, tüübid, tekkimine ja elurikkus
Avasta soolajärvede määratlus, tüübid, tekkemehhanismid ja elurikkus — miks tekivad hüpersoolajärved, kuidas mõjutavad elu ja soolatootmist.
Soolajärv ehk soolajärv on järv, mille vees on palju naatriumkloriidi ja muid lahustunud mineraale. Seda määratletakse sageli kui kolm grammi või rohkem soola liitri kohta. Mõnel juhul on soolajärvedes rohkem soola kui merevees: neid nimetatakse hüpersoolajärvedeks. Suure karbonaadisisaldusega leeliselist soolajärve kutsutakse soodajärveks.
Liigitus soolasisalduse järgi
Soolajärved võib liigitada soolasisalduse alusel kategooriatesse. Tavaliselt kasutatakse järgmisi vahemikke:
- subsaliin 0,5–3 ‰ (osades tuhande kohta)
- hüposaliin 3–20 ‰
- mesosaliin 20–50 ‰
- üle 50 ‰ hüpersaliin
Kuidas soolajärved tekivad
Soolajärved tekivad siis, kui järve voolav vesi, mis sisaldab soola või mineraale, ei saa sealt lahkuda. Tavaliselt on põhjuseks see, et järv on endorheiline ehk ummik: sisse voolav vesi ei lahku jõgede või kanalitena merre. Seejärel aurustub vesi, jättes maha kõik lahustunud soolad. Selline pidev aurustumine ja soolade kogunemine suurendab järve soolsust.
Füüsikalised ja keemilised eripärad
Soolajärvedel võivad olla tugevasti erinevad keemilised koostised: domineerida võib naatriumkloriid, kuid mõnes järves on rohkesti karbonaate, sulfaat- või magneesiumsoolasid. Temperatuur, aurunemiskiirus ja kliima mõjutavad soolsuse tõusu. Mõned järved on kihilised (hüposaline pindmine vesi ja palju soolasem põhjavett), mis mõjutab hapnikutaset ja keemilisi protsesse.
Elurikkus ja kohastumine
Soolajärvedel on omaette elurikkus, kuid see on tavaliselt väiksem ja spetsialiseerunum merestiku omast. Kõrge soolsuse tõttu on eluks sobivate organismide ring piiratum: esinevad halofiilsed bakterid, arhed, vetikad (näiteks Dunaliella soolastes järvedes) ning mõned selgrootud nagu soolakrabilised ehk Artemia (meresoolkrevettide sugukond).
Kõrge soolsuse ja erikemikaalide tõttu arenevad organismid sageli spetsiifiliste kohastumustega — nad taluvad soola, suudavad elada väheses hapnikus või saavad kasu erilise toiduahela produktidest. Mõnikord tähendab kõrge soolasisaldus siiski, et järves või selle läheduses on elu vähe.
Majanduslik tähtsus
Soolajärved on tähtsad soola ja teiste mineraalide (näiteks litium, kaalium, magneesium) allikad. Kohalikud kogukonnad ja tööstus kasutavad aurustuspõhiseid meetodeid soola ärasaamiseks. Lisaks on soolajärvedel turismipotentsiaal — kuulsad näited on Dead Sea (Surev meri) ja Ameerika Ühendriikide Great Salt Lake, kus soola- ning tervise- ja loodusturism on olulised.
Näited ja muutused maailmas
Mõned tuntud soolajärved ja soolapannid maailmas on Dead Sea, Great Salt Lake, Lake Urmia ja Salar de Uyuni (pahatihti soolapannina). Mõned suurtest sisemaajõgedest moodustunud soolajärved on ajaloo jooksul märgatavalt muutunud inimtegevuse ja kliimamuutuste tõttu — kõige tuntum on võib-olla Aral Sea, mis on suuresti kuivendatud ja lagunenud.
Keskkonnamõjud ja ohud
Soolajärvi ohustavad vee äravoolu muutmine, hüdroloogiline sekkumine (nt niisutamiseks vee mahavus), kliimamuutused (kaasaegsed kuivad ajad suurendavad aurumist), kaevandustegevus ja reostus. Ülekasutamine võib viia järve madalaveelisuse ja soolapanniks muutumiseni, mis omakorda mõjutab kohalikke ökosüsteeme ja inimeste elatust.
Kaitse ja jätkusuutlik kasutus
Oluline on jälgida ja reguleerida vee kasutust, kehtestada kaitsealasid, vähendada saastet ning arendada säästlikke tehnoloogiaid mineraalide kogumiseks. Jälgimine ja teadusuuringud aitavad mõista järvede ökosüsteeme ning kavandada meetmeid, mis hoiavad ära pöördumatu kahjustuse.
Kui järve voolava vee kogus on väiksem kui aurustunud vee kogus, kaob järv lõpuks ära ja jääb kuiv järv: "playa", soolaplaat või soolapann.
Bonneville Salt Flats talvel on umbes 1 tolli vee peal
Bonneville Salt Flats suvel
Seotud leheküljed
- Suur Soolajärv
- Bonneville Salt Flats
- Surnumeri
- Araali meri
- Saltoni meri
- Urmia järv
- Natroni järv
- Mono järv
Küsimused ja vastused
K: Mis on soolatüügas?
V: Soolajärv on järv, mille vees on palju naatriumkloriidi ja muid lahustunud mineraalaineid, mida sageli määratletakse kui kolm grammi või rohkem soola liitri kohta.
K: Mis on hüpersoolajärved?
V: Hüpersoolajärved on soolajärved, mis sisaldavad rohkem soola kui merevesi.
K: Mis on sooda järv?
V: Soodajärv on suure karbonaadisisaldusega leeliseline soolajärv.
K: Kuidas liigitatakse soolajärved soolasisalduse alusel?
V: Soolajärved liigitatakse soolsuse alusel subsaliinseteks 0,5-3 ‰ (tuhandikosa), hüposaliinseteks 3-20 ‰, mesosaliinseteks 20-50 ‰ ja hüpersaliinseteks üle 50 ‰.
K: Kuidas tekivad soolajärved?
V: Soolajärved tekivad siis, kui järve voolav vesi, mis sisaldab soola või mineraale, ei saa sealt lahkuda ja vesi aurustub, jättes maha kõik lahustunud soolad, mis suurendab järve soolsust.
K: Milline on soolajärvede tähtsus?
V: Soolajärved on suurepärane koht soolatootmiseks ja kõrge soolsus toob kaasa ainulaadse taimestiku ja loomastiku tekkimise järves.
K: Mis juhtub, kui soolajärve voolav veekogus on väiksem kui aurustunud veekogus?
V: Kui soolajärve voolava vee kogus on väiksem kui aurustunud kogus, kaob järv lõpuks ära ja järele jääb kuiv järv: "playa", soolaplaat või soolapann.
Otsige