Kimmeridge'i savimoodustis on kivistunud meresavi ja mudakivide settekihistu. See kuulub ülemise jura ajastusse ja esineb laialdaselt Euroopas. Moodustis andis nime ülemise jura etapile, mida nimetatakse kimmeridgiks ja mis kestis 157,3–152,1 miljonit aastat tagasi.

Kimmeridge'i savi on enamasti tumedat, orgaanikarikast ja tihket mudakivi (bitumiinne savikivi), tihti hästi kihistunud ja laminaarne. Koostises on palju peeneid saviosakesi, orgaanilist ainet (mida mõõdetakse TOC‑i ehk üldise orgaanilise süsiniku sisaldusena) ja sageli rauasulfiidi (püriit) nodulid. Selline vähese hapniku tingimustes tekkinud ladestus soodustab orgaanilise aine säilimist ning muudab moodustise heaks naftaallikaks: Kimmeridge'i savi on Põhjamere ja sellele lähedaste basseinite naftamajanduse peamine allikas. Sügavamas osas ja sügava maapõue all on selle kerogeenist tekkinud nafta ja gaas, kui kivim on piisavalt kõrgel temperatuuril tekkinud (maturatsioon).

Geograafiliselt on Kimmeridge'i savi nime saanud Kimmeridge'i küla järgi Inglismaa Dorseti rannikul, kus see on hästi näha ja moodustab osa Jurassic Coast'i maailmapärandi nimistusest. Inglismaal ulatub selle levik Dorseti edelanurgast kirde suunas kuni Hullini ja veel kaugemale. Mõnes piirkonnas võib moodustis olla mitusada meetrit paks, teistes paikades õhem; paksuse ja maturatsiooni variatsioonid mõjutavad just seda, kus ja kuidas nafta tekib ja liigub. Humberi jõe silla vundamendid asuvad Kimmeridge'i savi ladestikes Humberi suudmeala all.

Kimmeridge'i savidest kirjeldatud fossiilne fauna on rikkalik ning annab väärtuslikku teavet meresüsteemi ja elustiku kohta ülemisel jural. Selles on leitud nii suuri mereloomi kui ka peenemaid selgroogseid ja selgrootuid. Tutvustuseks mõned olulisemad leiud ja rühmad:

  • Merelised roomajad ja suuremad selgroogsed: kilpkonnad, krokodillid, dinosaurused (peamiselt kaldal või mereranniku lähedal elanud liigid, harvem leitud merest), pliosaurustest, pliosaurustest ja ihtüosaurustest — nende luustikujäänused annavad teavet merelise toiduahela ja suuremate röövloomade kohta.
  • Kalad ja muud selgroogsed: mitmesugused luukalad ja räni- või fosfaadist hambajäänused, mis aitavad rekonstrueerida paleoökosüsteemi.
  • Selgrootud ja molluskid: rikkalikud ammoniidid ja belemniidid (oluliseks biostratigraafiliseks markeriks), erinevad kaksiklõualised, sealhulgas fossiilne pärlõngaline oster Gryphaea, ning mitmed muud selgrootud rühmad.
  • Makro- ja mikrofossiilid: foraminiferaadid, radiolaarid ja mikrofossiilid, mida kasutatakse vanuse määramisel ja paleoõhusüsteemide tõlgendamisel.

Teaduslik tähendus on mitmekesine: Kimmeridge'i savi on oluline stratiigraafia põhimaterjal (abi keskmise ülemise jura kronoloogia määramisel), paleoekoloogiliste uuringute allikas ja peamine uurimisobjekt nafta geoloogias. Deponeerumis- ja diagenesiprotsessid (nt laminaarsus, orgaanilise aine säilimine, pyriidi teke) annavad teadmisi ookeanitingimustest tol ajal (näiteks episoodiline anoksia ehk hapnikupuudus põhja lähedal).

Halda ja kaitse: paljud ranniku paljandid (eriti Dorsetis) on geoloogiaõpilaste ja huviliste jaoks kergesti ligipääsetavad, kuid fossiilide kogumine ja paljandite kahjustamine on reguleeritud — mõnedes kohtades on vajalik kooskõlastus või on kogumine keelatud, et säilitada maailmapärandi ja teaduslikke väärtusi.