Kimmeridge'i savimoodustis: ülemise jura savikihid, naftaallikas ja fossiilid
Avasta Kimmeridge'i savimoodustis — ülemise jura naftaallikas ja rikkalik fossiilide laegas, mis paljastab dinosauruste, pliosauruste ja mereelu saladusi.
Kimmeridge'i savimoodustis on kivistunud meresavi ja mudakivide settekihistu. See kuulub ülemise jura ajastusse ja esineb laialdaselt Euroopas. Moodustis andis nime ülemise jura etapile, mida nimetatakse kimmeridgiks ja mis kestis 157,3–152,1 miljonit aastat tagasi.
Kimmeridge'i savi on enamasti tumedat, orgaanikarikast ja tihket mudakivi (bitumiinne savikivi), tihti hästi kihistunud ja laminaarne. Koostises on palju peeneid saviosakesi, orgaanilist ainet (mida mõõdetakse TOC‑i ehk üldise orgaanilise süsiniku sisaldusena) ja sageli rauasulfiidi (püriit) nodulid. Selline vähese hapniku tingimustes tekkinud ladestus soodustab orgaanilise aine säilimist ning muudab moodustise heaks naftaallikaks: Kimmeridge'i savi on Põhjamere ja sellele lähedaste basseinite naftamajanduse peamine allikas. Sügavamas osas ja sügava maapõue all on selle kerogeenist tekkinud nafta ja gaas, kui kivim on piisavalt kõrgel temperatuuril tekkinud (maturatsioon).
Geograafiliselt on Kimmeridge'i savi nime saanud Kimmeridge'i küla järgi Inglismaa Dorseti rannikul, kus see on hästi näha ja moodustab osa Jurassic Coast'i maailmapärandi nimistusest. Inglismaal ulatub selle levik Dorseti edelanurgast kirde suunas kuni Hullini ja veel kaugemale. Mõnes piirkonnas võib moodustis olla mitusada meetrit paks, teistes paikades õhem; paksuse ja maturatsiooni variatsioonid mõjutavad just seda, kus ja kuidas nafta tekib ja liigub. Humberi jõe silla vundamendid asuvad Kimmeridge'i savi ladestikes Humberi suudmeala all.
Kimmeridge'i savidest kirjeldatud fossiilne fauna on rikkalik ning annab väärtuslikku teavet meresüsteemi ja elustiku kohta ülemisel jural. Selles on leitud nii suuri mereloomi kui ka peenemaid selgroogseid ja selgrootuid. Tutvustuseks mõned olulisemad leiud ja rühmad:
- Merelised roomajad ja suuremad selgroogsed: kilpkonnad, krokodillid, dinosaurused (peamiselt kaldal või mereranniku lähedal elanud liigid, harvem leitud merest), pliosaurustest, pliosaurustest ja ihtüosaurustest — nende luustikujäänused annavad teavet merelise toiduahela ja suuremate röövloomade kohta.
- Kalad ja muud selgroogsed: mitmesugused luukalad ja räni- või fosfaadist hambajäänused, mis aitavad rekonstrueerida paleoökosüsteemi.
- Selgrootud ja molluskid: rikkalikud ammoniidid ja belemniidid (oluliseks biostratigraafiliseks markeriks), erinevad kaksiklõualised, sealhulgas fossiilne pärlõngaline oster Gryphaea, ning mitmed muud selgrootud rühmad.
- Makro- ja mikrofossiilid: foraminiferaadid, radiolaarid ja mikrofossiilid, mida kasutatakse vanuse määramisel ja paleoõhusüsteemide tõlgendamisel.
Teaduslik tähendus on mitmekesine: Kimmeridge'i savi on oluline stratiigraafia põhimaterjal (abi keskmise ülemise jura kronoloogia määramisel), paleoekoloogiliste uuringute allikas ja peamine uurimisobjekt nafta geoloogias. Deponeerumis- ja diagenesiprotsessid (nt laminaarsus, orgaanilise aine säilimine, pyriidi teke) annavad teadmisi ookeanitingimustest tol ajal (näiteks episoodiline anoksia ehk hapnikupuudus põhja lähedal).
Halda ja kaitse: paljud ranniku paljandid (eriti Dorsetis) on geoloogiaõpilaste ja huviliste jaoks kergesti ligipääsetavad, kuid fossiilide kogumine ja paljandite kahjustamine on reguleeritud — mõnedes kohtades on vajalik kooskõlastus või on kogumine keelatud, et säilitada maailmapärandi ja teaduslikke väärtusi.
Kimmeridge'i lahe kalju. Kivide korrapärased muutused (rütmiit) on tingitud merepinna tasemete muutustest sel ajal. See omakorda muudab settimist.
Kimmeridge Clay formatsiooni jura aegsed põlevkiviklipid
Kliima
Kimmeridge'i savi ladestati keskkonnas, mida tänapäeval maa peal ei ole. Suur osa Lääne-Euroopast oli kaetud kõrge merepinnaga: see võib olla seotud Atlandi ookeani avanemisega. Selle tagajärjel kattis Ühendkuningriiki madal ja suures osas anoksiline meri, mis oli võib-olla alla 100 m sügavune ja kus aeg-ajalt esines maismaamassiive.
See oli madalam vesi kui alumise jura sinine lias. Selles oli sageli vähe hapnikku, mistõttu orgaaniline materjal lagunes vaid osaliselt. Mudakivid on orgaanikarikkad ja neist tekkis suurem osa Põhjamere naftast.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Kimmeridge'i savi moodustis?
V: Kimmeridge'i saviformatsioon on kivistunud meresavi ja mudakivide settekihistu.
K: Kui vana on Kimmeridge'i savi?
V: Kimmeridge'i savi on ülemise jura ajastu, mis kestab 157,3-152,1 miljonit aastat tagasi.
K: Miks on Kimmeridge'i savi oluline?
V: Kimmeridge'i savi on oluline kivimite üksus Euroopas, sest see on Põhjamere naftaväljade peamine allikas.
K: Kust pärineb nimi "Kimmeridge"?
V: Nimi "Kimmeridge" pärineb Inglismaa Dorseti rannikul asuvast külast, kus see on osa Jurassic Coast'i maailmapärandi nimistusest.
K: Kus leidub veel Kimmeridge'i savi ladestikke?
V: Lisaks sellele, et Kimmerridge'i savi leidub Inglismaal Dorsetis, võib Kimmerridge'i savi leiukohti leida ka kirdeosas Ida-Anglias ja Hullis, samuti Humberi jõe suudmeala all Humberi silla vundamentide juures.
K: Milliseid fossiile leidub Kimmerdige savi moodustises?
V: Selles formatsioonis leiduvate fossiilide hulka kuuluvad sellised roomajad nagu kilpkonnad, krokodillid, dinosaurused, plesiosaurused, pliosaurused ja ihtüosaurused, samuti paljud selgrootute liigid, nagu Gryphaea.