Sill
Geoloogias on sill lamedate lehtedega intrusioon. Sula magma surus end vanemate kivimikihtide vahele. Vanemad kivimid võivad olla settekivimid, vulkaanilise laava või tuffi kihid või metamorfsed kivimid.
Erinevalt diktüoneist ei lõika sill üle olemasolevaid kivimeid. Sillerid saavad toitu düütidest, kuna need moodustuvad madalamast magmaallikast. Olemasolevad kivimid peavad lõhestuma, et luua tasandid, mida mööda magma liigub. Need tasandid või nõrgestatud alad võimaldavad olemasolevatele kihtidele paralleelselt tungida õhukese lehekujulise magmakeha sissetungi. Kui see jahtub ja kristalliseerub, on tegemist silliga.
Salisbury Crags Edinburghis, osaliselt jääaegade ajal paljastatud künnis.
Alamkarbonaalse kihistu ja liivakivide vaheline keskkarbonaalne sälk: Horton Bluff, Nova Scotia
Küsimused ja vastused
K: Mis on geoloogias sill?
A: Sill on geoloogias lame lehe kujuline intrusioon.
K: Kuidas moodustub sälk?
A: Sill moodustub, kui sulanud magma surub vanemate kivimikihtide vahele, järgides olemasolevate kivimite tasandeid või nõrgemaid kohti.
K: Kas sill lõikab läbi olemasoleva kivimi?
V: Ei, sill ei lõika olemasolevaid kivimeid, erinevalt diktüüridest.
K: Millistes olemasolevates kivimites võib sill leiduda?
V: Sill võib leiduda settekivimites, vulkaanilise laava või tuffi kihistustes või metamorfsetes kivimites.
K: Kuidas sälkorud toituvad?
V: Sillede toitaine on diktüürid, mis tekivad madalamast magmaallikast.
K: Mida tähendab see, kui silla jahtub ja kristalliseerub?
V: Kui sälk jahtub ja kristalliseerub, muutub see tahkeks kivimiks.
K: Kas sill on sarnase kujuga nagu düüride?
V: Ei, sälk on lamedate lehtedega, samas kui diktüone on pigem silindrikujulised.
