Sill geoloogias: lamedaleheline magmaintrusioon ja moodustumine

Geoloogias on sill lamedate lehtedega intrusioon. See kujuneb siis, kui sula magma tungib vanemate kivimikihtide vahele ja täidab olemasolevaid lamestunud lõhesid. Vanemad kivimid võivad olla settekivimid, vulkaanilise laava või tuffi kihid või metamorfsed kivimid. Pärast magma jahenemist ja kristalliseerumist jääbki sellesse nõusse õhukese lehekujulise kehaga intrusioon — sill.

Moodustumise põhimõte ja seos teiste intrusioonidega

Erinevalt diktüoneist ei lõika sill üle olemasolevaid kivimeid (st sild on konkoor dantne ehk paralleelne olemasolevate kihtidega), vaid tekib nende vahelisele pinnale. Sillid võivad tekkida siis, kui magma liigub kõrgemast magmaallikast mööda nõrku, lamestunud tasandeid (kihte, liivakivi- või savikihte) ja laieneb seal õhukeseks leheks. Sageli on sillid osa keerukast intrusioonisüsteemist: neid toidetakse madalamast magmaallikast läbi vertikaalsete pragude või söötmetena toimivate duktide (diktüoneist) või muude ühenduste kaudu.

Füüsikalised ja keemilised omadused

Suurus ja kuju: sillid on enamasti lame‑lehe kujulised, paksus võib varieeruda mõnest sentimeetrist kuni mitme kümne meetrini; pikkus ja laius võivad ulatuda sadade meetriteni kuni kilomeetriteni.
Koostis: paljud sillid on basiilsed (magneesium‑ ja raudarikkad, näiteks doleriit või basalt), kuid esineb ka vahe- ja felsilisi sillasid.
Struktuurid: jahenedes tekivad sillerel sageli chill-servad ehk jahutuskihid, väliskülgedele tekivad teravamaterjalised servad; mõnel sillil tekib jahtumisel kolonniline pragunemine (nn kolonnid), mis on nähtav ka lõigetel.
Kristalliseerumine ja kihistumine: mahukamate sillide sees võib toimuda kristallide settimine ja mineralogiline kihistumine, mis annab sildile sisemise tekstuuri ja võib moodustada eri mineraaliderikkusi kihte.

Mõju ümbritsevale kivimile

Sillide sissepritsimine põhjustab sageli kontakttasandil metamorfismi — ümbritsevat kivimit „põletatakse“ ja muudetakse kuumuse ning keemilise mõjuga (baked zone). See väljendub klaasistumises, mineraalimuutustes või uute metamorfsete mineraalide tekkes. Samuti võivad kontaktidesse tekkida setete või kivimikihtide kõrval raugemisalad, mis mõnel juhul koondavad metallilisandeid ja võivad olla huvitavad majandusliku geoloogia seisukohalt.

Erinevad vormid ja seosed

Sillid võivad eksisteerida üksi või moodustada mitmekihilisi parke (st stacked sills). Suuremad, mõistlikult sildu meenutavad intrusioonid, millel on kuplilaadne ülatasapind, kutsutakse sageli lakoliitideks — need on seotud sama protsessiga, kuid põhjustavad pealisehitusel ülespöördumist. Sillid on tavaliselt konkoor (paralleelsed) olemasolevate kihtidega, mis eristab neid diktüüpidest või dükkidest, mis lõikavad kihte läbi.

Tuntud näited ja geoloogiline tähendus

Maailmas on mitmeid hästi uuritud ja laiaulatuslikke sillasid — näiteks Whin Sill Suurbritannias või Palisades Sill Põhja‑Ameerikas — mis on heaismul näited sellest, kuidas sillid võivad kujundada maastikku ja pakkuda infot minevikus toimunud magmaalsetest sündmustest. Sillide uurimine aitab mõista magma liikumist maakoores, jahutusprotsesse ja seoseid vulkaaniliste süsteemidega.

Kokkuvõte: sill on konkoor dantne, lehekujulise kujuga intrusioon, mis tekib siis, kui sula magma tungib lamestunud kivimite vahele. Need moodustised annavad väärtuslikku teavet magmaallikate, jahutustingimuste ja kontaktmetamorfismi kohta ning võivad kohati olla seotud majanduslikult huvitavate mineraaliderikustega.

Salisbury Crags Edinburghis, osaliselt jääaegade ajal paljastatud künnis.

Alamkarbonaalse kihistu ja liivakivide vaheline keskkarbonaalne sälk: Horton Bluff, Nova Scotia

Küsimused ja vastused

K: Mis on geoloogias sill?

A: Sill on geoloogias lame lehe kujuline intrusioon.

K: Kuidas moodustub sälk?

A: Sill moodustub, kui sulanud magma surub vanemate kivimikihtide vahele, järgides olemasolevate kivimite tasandeid või nõrgemaid kohti.

K: Kas sill lõikab läbi olemasoleva kivimi?

V: Ei, sill ei lõika olemasolevaid kivimeid, erinevalt diktüüridest.

K: Millistes olemasolevates kivimites võib sill leiduda?

V: Sill võib leiduda settekivimites, vulkaanilise laava või tuffi kihistustes või metamorfsetes kivimites.

K: Kuidas sälkorud toituvad?

V: Sillede toitaine on diktüürid, mis tekivad madalamast magmaallikast.

K: Mida tähendab see, kui silla jahtub ja kristalliseerub?

V: Kui sälk jahtub ja kristalliseerub, muutub see tahkeks kivimiks.

K: Kas sill on sarnase kujuga nagu düüride?

V: Ei, sälk on lamedate lehtedega, samas kui diktüone on pigem silindrikujulised.