Moresnet }}
Moresnet ehk neutraalne Moresnet (esperanto: Neŭtra Moresneto) oli väga väike territoorium, mis eksisteeris aastatel 1816-1919. Selle suurus oli 3,5 km². See eksisteeris, sest naabrid ei suutnud kokku leppida, kellele see peaks kuuluma, mistõttu otsustasid nad teha sellest neutraalse territooriumi, kus mõlemad naabrid oleksid mõlemad võimul. See asus 7 km Aix-la-Chapelle'ist (Saksamaa) edelas ja lõuna pool punktides, kus Saksamaa, Belgia ja Madalmaade piirid kohtuvad Vaalserbergil.
Rise
Viini kongressil 1815. aastal muutusid paljud piirid ja riigid. Üks neist piiridest oli uue Madalmaade Ühendatud Kuningriigi ja Preisimaa vaheline piir. Enamasti leppisid Preisimaa ja Madalmaad piiriga kokku, sest see oli enamasti sama, mis vana piir. Moresneti ümber tekkis probleem. Moresneti ja Neu-Moresneti külade vahel asus Vieille Montagne'i (prantsuse keeles) / Altenbergi (saksa keeles) tsingikaevandus. Mõlemad riigid tahtsid seda kaevandust endale saada. 1816. aastal otsustati, et Moresneti küla ise saab Hollandi osaks, Neu-Moresnet saab Preisimaa osaks ning kaevandus ja selle ümber asuv Kelmise küla saavad neutraalseks territooriumiks, kus mõlemad riigid jagavad võimu.
Neutraalne Moresnet oli enam-vähem kolmnurga kujuline. Lõunapiiriks oli Aix-la-Chapelle'i ja Liège'i vaheline tee. Kaevandus asus sellest teest põhja pool. Riigi kõige põhjapoolsem punkt oli Vaalserberg. Kui Belgia sai 1830. aastal Madalmaadest iseseisvaks, sai Madalmaade poolne maa Belgia maaks. Nii et alates 1830. aastast olid Belgia ja Preisimaa võimul Moresnetis. Esialgu valitsesid Moresnetit kaks kuninglikku volinikku, üks kummastki naaberriigist. Hiljem sai Moresnet oma valitsejad: ametisse määrati linnapea ja kümneliikmeline nõukogu. Linnapea oli riigipea, ta määrati nõukogu poolt.
Enamik Moresneti inimesi töötas tsingikaevanduses. Paljud inimesed naaberriikidest töötasid samuti tsingikaevanduses. Kuna Moresnet oli neutraalne, olid maksud väga madalad ja imporditariifid puudusid (nagu praegu Andorras). Moresneti elanikud võisid valida, millises armees nad tahtsid teenida, kuid neil ei olnud lubatud omada oma armeed.
Sügis
Kaevandus oli 1885. aastaks ammendunud, nii et Moresneti inimesed pidid leidma uue viisi raha leidmiseks. Mõned tahtsid alustada kasiinot või anda välja oma postmarke. Dr. Wilhelm Molly, tahtis muuta Moresneti riigiks, kus kõik räägiksid esperanto keelt. Ta tahtis anda riigile nime Amikejo ("sõpruse koht"). Ükski neist plaanidest ei õnnestunud. Belgia ja Preisimaa (mis 1871. aastal sai Saksamaa osaks) tahtsid mõlemad territooriumi üle võtta. Esimese maailmasõja ajal 1914. aastal tungis Saksamaa Belgiasse ja okupeeris Moresnet. Aastal 1915 annekteerisid nad selle ametlikult, nii et neutraalset Moresnetit enam ei eksisteerinud.
1919. aastal, pärast sõda, otsustati Versailles' lepingus, et Moresnet saab Belgia osaks. Teise maailmasõja ajal 1940-1944 oli Moresnet taas Saksamaa poolt okupeeritud, kuid alates 1944. aastast on see taas Belgia osa.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Moresnet?
V: Moresnet, tuntud ka kui Neutral Moresnet, oli väga väike territoorium, mis eksisteeris aastatel 1816-1919. Selle suurus oli 3,5 km².
K: Miks see eksisteeris?
V: See eksisteeris, sest selle naabrid ei suutnud kokku leppida, kellele see peaks kuuluma, seega otsustasid nad teha sellest neutraalse territooriumi, kus mõlemal naabril oleks mõlemal võim.
K: Kus see asus?
V: See asus 7 km Aix-la-Chapelle'ist (Saksamaa) edelas ja lõuna pool punktides, kus Saksamaa, Belgia ja Madalmaade piirid kohtuvad Vaalserbergil.
K: Kes olid selle elanikud?
V: Elanikud olid sakslased, flaamid, valloonid ja hollandlased.
K: Kui suur oli Moresnet?
V: Moresnet oli 3,5 km² suurune.
K: Millal oli Moresnet olemas?
V: Moresnet eksisteeris aastatel 1816-1919.
K: Millist võimu oli igal naabril Moresneti suhtes?
V: Igal naabril oli Moresneti suhtes võrdne võim, sest sellest tehti neutraalne territoorium, kus mõlemal naabril oli võim.
