1871. aasta — sündmused, sündinud ja surnud

Avasta 1871. aasta sündmused, sündinud isikud ja surmajuhtumid — kronoloogia, tähtsündmused ja lühielulood kompaktses, informatiivses ülevaates.

Autor: Leandro Alegsa

Sisu

·         1 Sündmused

·         2 Sündinud

·         3 Surnud

·         4 Viited

Sündmused

  • Saksamaa ühendamine ja Saksamaa keisririigi väljakuulutamine (18. jaanuar 1871). Pärast 1870–1871. aasta prantsuse-Preisi sõda kuulutati Versailles’ lossis välja Saksamaa keisririik ja Preisi kuningas Vilhelm I sai Saksa keisriks. See sündmus muutis Euroopa poliitilist tasakaalu, tugevnesid riiklikud liidud ning muutusid jõujooned Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.
  • Pariisi kommuna (märts–mai 1871). Pärast Pariisi okupeerimist ja rahutusi moodustus Pariisis periood, mida tuntakse Pariisi kommuna nime all (18. märts – 28. mai 1871). Kommuna oli lühiajaline töölisrevolutsiooniline valitsus, mille mahasurumine viis veriste kokkupõrgeteni (nn “La Semaine Sanglante”) ning jättis sügava jälje Prantsuse ja Euroopa poliitilisse ajalukku.
  • Franko–Preisi sõja lõpp ja Frankfurdi rahu (10. mai 1871). Sõja ametlik lõpp fikseeriti Frankfurdi rahulepinguga, mida allkirjastati 10. mail 1871. Lepinguga jõuti territoriaalsete ja rahaliste kokkulepete juurde — üheks oluliseks tagajärjeks oli Alsace’i ja Lorraine’i üleandmine Saksamaale, mis tekitas pikaajalisi pingeid Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.
  • Suured tulekahjud Ameerika Ühendriikides (8. oktoober 1871). Ühel ja samal päeval puhkesid mitu suurt metsa- ja linnatulekahju: kuulus Suur Chicago tulekahju (Great Chicago Fire), mis hävitas suure osa linnast ja tappis sadu inimesi, ning Peshtigo tulekahju Wisconsinis, mis on ajalooliselt tituleeritud Ameerika Ühendriikide kõige hukatuslikumaks metsapõlenguks (kannatanute arv ulatus hinnanguliselt sadadesse kuni tuhandetesse).
  • Royal Albert Halli pidulik avamine (29. märts 1871). Londonis avati kuulus kontserdisaal Royal Albert Hall, mis sai oluliseks kultuuri- ja kontserdipaigaks ning tähistas Viktoriaanliku ajastu avaliku kultuuri laienemist.

Sündinud

Allpool on valik tuntumaid 1871. aastal sündinuid isikuid. See loetelu on valikuline ja ei ole ammendav; täpsemate andmete ja rohkemate nimede lisamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid allikaid.

  • Emily Carr (13. detsember 1871 – 2. märts 1945) – Kanada kunstnik ja kirjanik, tuntud eelkõige tema maastiku- ja põlisrahvaste kultuuri kujutavate maalide poolest. Tema looming on mõjutanud Põhja-Ameerika modernismi ning ta on oluline figuur Kanada kunstiajaloos.

Surnud

1871. aastal toimusid mitmed sündmused, mis tõid kaasa suure hulga hukkunuid. Mõned tähtsamad näited on seotud eespool mainitud sündmustega:

  • Pariisi kommuna mahasurumine (mai 1871) – kommuna mahasurumine viis veriste lahingute ja hukkumisteni, hinnanguliselt suri ja arreteeriti tuhandeid inimesi; sündmusel olid suured poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed Prantsusmaal.
  • Great Chicago Fire ja Peshtigo Fire (8. oktoober 1871) – Chicago kõrge majakahju ja Peshtigo metsapõleng põhjustasid laialdast laastamist ja sadu kuni tuhandeid ohvreid, jättes püsiva mõju kannatanud kogukondadele ning linnaplaneerimisele ja tuleohutuse parandamisele USA-s.

Viited

Artikkel vajab täpsustamiseks ja laiendamiseks allikaid. Soovitused täiendavateks allikateks ja kontrollimiseks:

  • Ülevaated ja kronoloogiad: entsüklopeediad (nt Britannica), ajalooõpikud ja akadeemilised ülevaated 19. sajandi Euroopa ajaloost.
  • Spetsiifilised sündmused: uurimused Pariisi kommuna kohta, franko–Preisi sõja käsitlused ja Frankfurdi rahulepingu tekstid.
  • Ameerika sündmused: Chicago linnaajalugu ja Peshtigo tulekahju uurimused.

Märkus: Kui soovite, lisame siia põhjalikuma nimekirja 1871. aastal sündinutest ja surnutest (kuupäevade, elulugude ja allikaviidetega). Samuti võime lisada riikide- või valdkonnapõhise kronoloogia (poliitika, kultuur, teadus jms).

Sündmused

  • 2. jaanuar - Amadeus I saab Hispaania kuningaks.
  • 18. jaanuar - Saksamaast saab riik, kui Põhja-Saksa Konföderatsiooni riigid ühinevad. Preisimaa kuningast saab esimene Saksa keiser Wilhelm I Saksamaa keisrina.
  • 10. jaanuar - Prantsusmaa kapituleerub (loobub), et lõpetada Prantsuse-Preisi sõda.
  • 22. märts - Põhja-Carolinas on William Holden esimene Ameerika Ühendriikide kuberner (USA osariigi juht), keda süüdistatakse (ametist tagandatakse).
  • 26. märts - Pariisi Kommuun võtab Pariisis võimu üle.
  • 29. märts - kuninganna Victoria avab Royal Albert Halli.
  • Aprill - asutatakse Stockholms Handelsbank.

Sünnid

  • 17. jaanuar - David Earl Betty of the North Sea and of Brooksby, Briti admiral (mereväejuht) (surnud 1936)
  • 30. jaanuar - Wilfred Lucas, näitleja (surnud 1940)
  • 4. veebruar - Friedrich Ebert, Weimari Vabariigi president (surnud 1925)
  • 5. märts - Rosa Luxemburg, poliitik (suri 1919)
  • 27. märts - Heinrich Mann, kõneleja ja kirjanik (surnud 1950)
  • 6. mai - Christian Morgenstern, kirjanik (surnud 1914)
  • 27. mai - Georges Rouault, maalikunstnik ja kunstnik (surnud 1958).
  • 23. juuli - Tsunesaburō Makiguchi (Jaapani vana kuukalendri 6. juuni oli Gregoriuse kalendri järgi vale kuupäev), Soka Gakkai Internationali (SGI) esimene president (surnud 1944).
  • 19. august - Orville Wright vendadest Wright, ameeriklased, kes leiutasid lennuki.
  • 29. august - Albert Lebrun, prantsuse poliitik (suri 1950)
  • 27. september - Grazia Deledda, Sardiinia kirjanik - Nobeli preemia (surnud 1936)
  • 13. detsember - Emily Carr, Kanada kunstnik ja kirjanik.
  • Richard Turner, Kanada sõdur Kanada Kuninglike Dragoonide koosseisus, kes sai Victoria Risti vapruse eest teises buurisõjas.
  • Guangxu, Hiina Qingi dünastia keiser.

Surmad

  • 20. veebruar - Paul Kane, maalikunstnik
  • 23. september - Louis-Joseph Papineau, 85-aastane Kanada poliitik ja patriootide mässu juht.
  • 10. oktoober - Octavius Catto, 32-aastane ameerika mustanahaline pedagoog.
  • 18. oktoober - Charles Babbage, 79-aastane inglise matemaatik ja arvutusmasinate leiutaja.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3