Geoloogias on ševron teravalt volditud kivimiline moodustis, mida iseloomustavad sirged jäsemed ja teravad, V-kujulised hinged. Chevroni voldid on korrapärased volditud kihid: hästi arenenud ševronid moodustavad selgelt eristatava V-kujulisuse, kus voldijäsemed on peaaegu lineaarse kulgemisega ja hinge pööre on äkiline.

Teke ja põhjus

Ševronid tekivad vastusena survetugevusele ning üldjuhul siis, kui kihtisus koosneb vahelduvatest, erineva tugevuse (competence) ja paksusega kihtidest. Selline vaheldus keskendab deformaatsiooni hingepiirkondadesse, nii et jäsemed jäävad suhteliselt sirgeks ja painutus toimub teravalt hinge juures. Tihti on tegemist kinniste (buckle) või kink‑tüüpi painutustega, mille puhul rõhk ja kokkusurutus tagavad selge nurga tekke.

Tavaline tekkekeskkond on korrapäraste vahelduvate setete, eriti liivakivide ja põlevkivide või savikivide vaheldumine — näiteks turbidiitsetes-sekventides. Lisaks võivad ševronid tekkida ka maismaa ladestikes, eriti seal, kus on liivaluiteid, aga ka mererantsetes liivaste ja saviste kihtide kombinatsioonides.

Tunnused ja morfoloogia

  • Terav hinge: voltide nurgad on tavaliselt ~60 kraadi või vähem; hinge on selgelt eristatav ja lokaliseeritud.
  • Sirged jäsemed: jäsemed on lamedad või lineaarse kulgemisega, mitte sujuvalt kõverdunud.
  • Regulaarsus: ševronid moodustavad sageli sümmeetrilisi või kergelt asümmeetrilisi V-kujulisi mustreid, mis võivad olla korduvad.
  • Skaala: esineb nii väiksema mõõtkavaga (sentimeetritest meetriteni) pinnavormidena kui ka suuremaulatuslike geoloogiliste struktuuridena, mis on nähtavad kaartidelt ja poorsust mõjutavatest mägede moodustistest.

Mehaanika lühidalt

Kui suhteliselt jäikud kihid (nt liivakivid) on paigutunud pehmemate kihtide (nt savide, põlevkivide) vahele, keskendub painutus hingepiirkonda. Selle tulemusel tekivad teravad nö "kinkid", sest jäigad kihid ei paindu sujuvalt. Mistahes protsessi, mis põhjustab horisontaalset kokkusurumist (orogenees, kaldteetõus, liikumine litosfääril), võib ševrone tekitada, kui leidub sobiv kihiline settekord.

Geoloogiline ja majanduslik tähtsus

Ševronid on olulised nii tektoonilise ajaloouuringu kui ka majandusgeoloogia seisukohast. Neist saab järeldusi koordineeriva kokkusurumise suuna, deformatsiooni intensiivsuse ja kihisuse mehaanika kohta. Lisaks võivad ševronid mõjutada varude paiknemist ja liikumist: terava painutuse piirkonnad võivad tekitada anomaalseid pooride ja lõhetega tsoone, mis mõjutavad maagaasi või vedeliku akumulatsiooni ning puurimise ja evakuatsiooni strateegiat.

Erinevus teistest volditüüpidest

Erinevalt sujuvatest või isokliinsetest volditüüpidest, kus jäsemed võivad olla kõverad või paralleelsed, on ševroni puhul rõhk teravatel hingedel ja sirgetel jäsemetel. Kinkvoldid on sarnased, kuid ševronitel on tavaliselt korrapärasem, V‑kujuline ilme.

Kuigi ševronid on hõlpsasti äratuntavad, tuleb välja lugemisel arvestada ka metamorfismi, lõhede ja hilisema tektoonika mõjuga, mis võib algse kujunemise jälgi muuta.