California kliima varieerub suuresti kõrbest kuni alpini, sõltuvalt laiuskraadist, kõrgusest ja sellest, kui lähedal asub piirkond rannikule. Enamikus osariigi ranniku- ja lõunaosas valitseb vahemereline kliima, kus talved on mõnevõrra vihmased ja suved kuivad. Riigi lõunaosas asuvates kõrbetes on väga kuumad suved ja leebed talved. Osades lõunaosas, näiteks San Diegos, on poolkuiv/stippkliima.

Riikliku Ookeani- ja Atmosfääriameti (NOAA) 1981-2010. aasta keskmiste andmete kohaselt on California 13. kõige soojem osariik Ameerika Ühendriikides, kus aasta keskmine temperatuur on 58,4 °F (14,7 °C).

Peamised kliimatüübid

  • Vahemereline kliima – domineerib California lääneranniku mõnusatesse rannikualevatesse: pehmed, vihmased talved ja kuivad suved. Iseloomulik on selge suvi, kuid rannikul võib esineda jahedat marineerivat udu (näiteks San Francisco “June gloom”).
  • Kõrbes ja poolkõrbes – idarannikust eemal lõuna- ja idaosas (nt Mojave, Colorado kõrbed) on suved väga kuumad ja kuivad, talved leebemad. Piirkonnas esinevad suured ööpäevased temperatuurikõikumised.
  • Mägikliima (montaan ja alpini) – Sierra Nevada ja Kaskaadide kõrgetes osades on suved jahedad ning talved külmad ja lumised; kõrgemal asuvates piirkondades võib lumi püsida mitu kuud.
  • Poolkliima ja mikroklimaad – Keskorgudes (nt Central Valley) on kuum suvi ja külm, uduine talv; rannikul tekivad lühikesed, lokaalsed mikroklimaad tänu ookeanipõhjapoolsele jahutusele ja lahetesioonile.

Temperatuurid ja äärmustingimused

Rannikualadelt kuni kõrgetesse mägedesse ulatuv kõrgus ja ookeani lähedus tekitavad suurt temperatuuride varieeruvust. Rannikul on aastane amplituud tavaliselt väike: suvesoojenemine on tagasihoidlik tänu ookeanile. Sisemaa ja orud kogevad seevastu kuumi suvesid (mõnes kohas üle 40 °C) ja talveöid võivad olla külmad. California kuumimad punktid, näiteks Death Valley, on maailma kuumemate kohtade hulgas; seal on registreeritud ka üks kõrgeimaid maapinnatemperatuuri ekstreemväärtusi (56,7 °C / 134 °F).

Sierra Nevadas ja teistes kõrgetes piirkondades on talv märkimisväärselt külm ning lumekihi sügavus ja kestus on olulised nii veeväravatele (snowpack) kui ka talispordile.

Sademed ja hooajalised mustrid

Suurem osa Californiast saab suurema osa sademetest talviti (tavaliselt novembrist märtsini) Atlandi ookeani läänes olevate madalrõhkkondade ja frontide mõjul. Orograafiline sademete tekkimine on oluline: merepoolsed tuuled tõstavad niiskust mägedesse, kus see kondenseerub ja sajab lörtsi või lund. Lõuna-California kõrbed saavad aastas väga vähe sademet (mõnel aastal alla 100 mm), samas kui mäestiku läänepoolsed alad võivad saada mitu korda rohkem.

El Niño ja La Niña tsüklid mõjutavad tugevalt talviseid sadememustreid: El Niñohooajal võivad talved olla märjemad ja La Niña ajal kuivemad, mis mõjutab veepuudust ja põlluharimist.

Mõjud ja keskkonnaprobleemid

  • Pikaajaline soojenemine – temperatuurid on tõusnud, lumehagised vähenevad ja suvine kuivus suureneb; see mõjutab veeressursse, põllumajandust ja ökosüsteeme.
  • Kuivaperioodid ja veepuudus – korduvad põuaperioodid vähendavad joogiveevarusid ning surve hüdroelektritootmisele ja niisutusele.
  • Tulekahjud – kõrgemad temperatuurid, pikemad kuivad perioodid ja tuulised tingimused (nt Santa Ana tuuled) suurendavad metsapõlengute sagedust ja intensiivsust.
  • Ranna- ja kliimamõjud – merepinna tõus ohustab rannikuinfrastruktuuri ja liivarandu, samuti soodustab kõrgem merepind tagajärgede tekkimist tugeva tormiga.

Asjaolu, mida reisi- või eluplaanides arvestada

  • Pakenda kihte: rannikul on sageli jahe ja tuuline, sisemaal väga kuum ning mägedes karge ja lumega.
  • Kontrolli hooajalisi riske: sügisel võivad olla tulekahjud ja talvel sissesõidud mägedesse nõuda lumeketaste kasutamist.
  • Veetarbimine ja jätkusuutlikkus: arvestades piirkondlikke kuivaperioode, on oluline vee säästmine ning kohalike veepiirangute järgimine.

Kokkuvõte

California kliima on mitmekesine: läänerannikul valitseb vahemereline kliima, lõuna- ja idaosas domineerivad kõrbed ja poolkõrbed ning kõrgetes mägedes valitseb alpini/montaan-kliima. Hooajalised sademed keskenduvad talvekuudesse, ookeanil on suur jahutav mõju rannikuilmastikule, ja kliimamuutused suurendavad põuastumist, kuumalaineid ning tulekahjude riske. Reisimisel või elukohavalikul tasub arvestada nii kohalikke mikroklimaate kui ka aastaajaliselt muutuvat ilma.