California kliima – ülevaade: kliimatüübid, temperatuurid ja sademed
California kliima: põhjalik ülevaade kliimatüüpidest, temperatuuridest ja sademetest — kuidas rannik, lõuna ja kõrbed mõjutavad ilma, elukeskkonda ja reisiotsuseid.
California kliima varieerub suuresti kõrbest kuni alpini, sõltuvalt laiuskraadist, kõrgusest ja sellest, kui lähedal asub piirkond rannikule. Enamikus osariigi ranniku- ja lõunaosas valitseb vahemereline kliima, kus talved on mõnevõrra vihmased ja suved kuivad. Riigi lõunaosas asuvates kõrbetes on väga kuumad suved ja leebed talved. Osades lõunaosas, näiteks San Diegos, on poolkuiv/stippkliima.
Riikliku Ookeani- ja Atmosfääriameti (NOAA) 1981-2010. aasta keskmiste andmete kohaselt on California 13. kõige soojem osariik Ameerika Ühendriikides, kus aasta keskmine temperatuur on 58,4 °F (14,7 °C).
Peamised kliimatüübid
- Vahemereline kliima – domineerib California lääneranniku mõnusatesse rannikualevatesse: pehmed, vihmased talved ja kuivad suved. Iseloomulik on selge suvi, kuid rannikul võib esineda jahedat marineerivat udu (näiteks San Francisco “June gloom”).
- Kõrbes ja poolkõrbes – idarannikust eemal lõuna- ja idaosas (nt Mojave, Colorado kõrbed) on suved väga kuumad ja kuivad, talved leebemad. Piirkonnas esinevad suured ööpäevased temperatuurikõikumised.
- Mägikliima (montaan ja alpini) – Sierra Nevada ja Kaskaadide kõrgetes osades on suved jahedad ning talved külmad ja lumised; kõrgemal asuvates piirkondades võib lumi püsida mitu kuud.
- Poolkliima ja mikroklimaad – Keskorgudes (nt Central Valley) on kuum suvi ja külm, uduine talv; rannikul tekivad lühikesed, lokaalsed mikroklimaad tänu ookeanipõhjapoolsele jahutusele ja lahetesioonile.
Temperatuurid ja äärmustingimused
Rannikualadelt kuni kõrgetesse mägedesse ulatuv kõrgus ja ookeani lähedus tekitavad suurt temperatuuride varieeruvust. Rannikul on aastane amplituud tavaliselt väike: suvesoojenemine on tagasihoidlik tänu ookeanile. Sisemaa ja orud kogevad seevastu kuumi suvesid (mõnes kohas üle 40 °C) ja talveöid võivad olla külmad. California kuumimad punktid, näiteks Death Valley, on maailma kuumemate kohtade hulgas; seal on registreeritud ka üks kõrgeimaid maapinnatemperatuuri ekstreemväärtusi (56,7 °C / 134 °F).
Sierra Nevadas ja teistes kõrgetes piirkondades on talv märkimisväärselt külm ning lumekihi sügavus ja kestus on olulised nii veeväravatele (snowpack) kui ka talispordile.
Sademed ja hooajalised mustrid
Suurem osa Californiast saab suurema osa sademetest talviti (tavaliselt novembrist märtsini) Atlandi ookeani läänes olevate madalrõhkkondade ja frontide mõjul. Orograafiline sademete tekkimine on oluline: merepoolsed tuuled tõstavad niiskust mägedesse, kus see kondenseerub ja sajab lörtsi või lund. Lõuna-California kõrbed saavad aastas väga vähe sademet (mõnel aastal alla 100 mm), samas kui mäestiku läänepoolsed alad võivad saada mitu korda rohkem.
El Niño ja La Niña tsüklid mõjutavad tugevalt talviseid sadememustreid: El Niñohooajal võivad talved olla märjemad ja La Niña ajal kuivemad, mis mõjutab veepuudust ja põlluharimist.
Mõjud ja keskkonnaprobleemid
- Pikaajaline soojenemine – temperatuurid on tõusnud, lumehagised vähenevad ja suvine kuivus suureneb; see mõjutab veeressursse, põllumajandust ja ökosüsteeme.
- Kuivaperioodid ja veepuudus – korduvad põuaperioodid vähendavad joogiveevarusid ning surve hüdroelektritootmisele ja niisutusele.
- Tulekahjud – kõrgemad temperatuurid, pikemad kuivad perioodid ja tuulised tingimused (nt Santa Ana tuuled) suurendavad metsapõlengute sagedust ja intensiivsust.
- Ranna- ja kliimamõjud – merepinna tõus ohustab rannikuinfrastruktuuri ja liivarandu, samuti soodustab kõrgem merepind tagajärgede tekkimist tugeva tormiga.
Asjaolu, mida reisi- või eluplaanides arvestada
- Pakenda kihte: rannikul on sageli jahe ja tuuline, sisemaal väga kuum ning mägedes karge ja lumega.
- Kontrolli hooajalisi riske: sügisel võivad olla tulekahjud ja talvel sissesõidud mägedesse nõuda lumeketaste kasutamist.
- Veetarbimine ja jätkusuutlikkus: arvestades piirkondlikke kuivaperioode, on oluline vee säästmine ning kohalike veepiirangute järgimine.
Kokkuvõte
California kliima on mitmekesine: läänerannikul valitseb vahemereline kliima, lõuna- ja idaosas domineerivad kõrbed ja poolkõrbed ning kõrgetes mägedes valitseb alpini/montaan-kliima. Hooajalised sademed keskenduvad talvekuudesse, ookeanil on suur jahutav mõju rannikuilmastikule, ja kliimamuutused suurendavad põuastumist, kuumalaineid ning tulekahjude riske. Reisimisel või elukohavalikul tasub arvestada nii kohalikke mikroklimaate kui ka aastaajaliselt muutuvat ilma.
Temperatuurivahemik
Loode-Californias on vihmased jahedad talved ja kuivad suved, mille temperatuurid jäävad suvel 60-ndate ja 70-ndate aastate vahele. Central Valley's on poolkuiv kliima, kus temperatuur langeb talvel mõnikord öösel alla 30 °F (-1,1 °C) ja tõuseb päeval üle 80 °F (26,7 °C), kusjuures suvel on päeval 80 kuni 100 kraadi Fahrenheiti. Lõuna-California kõrbealadel on kuum ja väga kuiv kliima, kus sademete hulk jääb mõnes piirkonnas alla 5 tolli (127 mm) aastas. Talvel on temperatuurid Lõuna-California kõrbes leebed ja temperatuurid võivad päeval olla vahemikus 15,5 °C (60°F) kuni 26,7 °C (80°F), öösel on külmad, kusjuures temperatuurid jäävad vahemikku 1,7 °C (35°F) kuni 10 °C (50°F). Suvel on kõrbepiirkondades, nagu Needles, San Bernardino ja Palm Springs, päeval tavaliselt väga kuum, kusjuures päevased temperatuurid on 40,5 °C (105°F) kuni 48 °C (120°F), mis mõnikord ulatub üle 48 °C (120 °F), ja öösel on 23,9 °C (75°F) kuni 32,2 °C (90°F). Maailma kõige kuumem koht on California kõrbes, Death Valley's. Death Valley temperatuur oli kunagi 10. juulil 1913. aastal 134 °F (56,7 °C), kuigi mõned meteoroloogid vaidlustavad selle temperatuurinäitaja. Aastate 1981-2010 keskmine aastane temperatuur Death Valley's oli 76,7 °F (24,8 °C), kusjuures juuli keskmine temperatuur oli 101,8 °F (38,8 °C).
| Kliimaandmed Bakersfieldi kohta | |||||||||||||
| Kuu | Jan | veebruar | Mar | Apr | Mai | Jun | juuli | august | Sep | Oktoober | Nov | detsember | Aasta |
| Keskmine kõrgeim temperatuur °F (°C) | 56.2 | 62.8 | 68.7 | 75.0 | 83.5 | 90.9 | 97.1 | 95.8 | 90.0 | 79.4 | 65.7 | 56.6 | 76.8 |
| Keskmine madal temperatuur °F (°C) | 39.3 | 42.4 | 46.5 | 50.2 | 57.5 | 64.2 | 70.5 | 69.0 | 64.0 | 55.0 | 44.6 | 39.0 | 53.5 |
| Keskmine sademete hulk tollides (mm) | 1.16 | 1.24 | 1.21 | 0.52 | 0.18 | 0.08 | 0 | 0.04 | 0.08 | 0.30 | 0.64 | 1.02 | 6.47 |
| Allikas: | |||||||||||||
| Kliimaandmed Christina Valley kohta | |||||||||||||
| Kuu | Jan | veebruar | Mar | Apr | Mai | Jun | juuli | august | Sep | Oktoober | Nov | detsember | Aasta |
| Keskmine kõrgeim temperatuur °F (°C) | 69 | 74 | 82 | 90 | 100 | 108 | 112 | 111 | 106 | 93 | 77 | 69 | 90.9 |
| Keskmine madal temperatuur °F (°C) | 42 | 47 | 54 | 63 | 72 | 79 | 85 | 83 | 76 | 62 | 50 | 40 | 62.7 |
| [] | |||||||||||||
| Kliimaandmed Los Angeles (kesklinn) | |||||||||||||
| Kuu | Jan | veebruar | Mar | Apr | Mai | Jun | juuli | august | Sep | Oktoober | Nov | detsember | Aasta |
| Keskmine kõrgeim temperatuur °F (°C) | 68.6 | 69.2 | 70.5 | 73.1 | 75.0 | 78.6 | 83.5 | 84.8 | 83.5 | 78.8 | 73.1 | 68.0 | 75.6 |
| Keskmine madal temperatuur °F (°C) | 49.7 | 51.1 | 53.0 | 55.4 | 59.0 | 62.0 | 65.3 | 65.8 | 64.8 | 60.4 | 53.6 | 49.2 | 57.4 |
| Keskmine sademete hulk tollides (mm) | 3.12 | 3.80 | 2.43 | 0.91 | 0.26 | 0.09 | 0.01 | 0.04 | 0.24 | 0.66 | 1.04 | 2.33 | 14.93 |
| Allikas: | |||||||||||||
| Kliimaandmed San Francisco (kesklinn) kohta | |||||||||||||
| Kuu | Jan | veebruar | Mar | Apr | Mai | Jun | juuli | august | Sep | Oktoober | Nov | detsember | Aasta |
| Keskmine kõrgeim temperatuur °F (°C) | 57.9 | 61.2 | 62.9 | 64.3 | 65.5 | 67.8 | 68.0 | 69.4 | 71.3 | 70.4 | 64.2 | 58.3 | 65.1 |
| Keskmine madal temperatuur °F (°C) | 46.2 | 48.1 | 49.1 | 49.9 | 51.5 | 53.3 | 54.6 | 55.6 | 55.7 | 54.3 | 50.7 | 46.7 | 51.3 |
| Keskmine sademete hulk tollides (mm) | 4.63 | 4.48 | 3.29 | 1.46 | 0.70 | 0.16 | 0 | 0.06 | 0.20 | 1.13 | 3.21 | 4.59 | 23.91 |
| Allikas: | |||||||||||||
Küsimused ja vastused
K: Milline on California kliima?
V: California kliima varieerub suuresti kõrbest kuni alpini, sõltuvalt laiuskraadist, kõrgusest ja sellest, kui lähedal asub piirkond rannikule. Enamikus osariigi ranniku- ja lõunaosas valitseb vahemereline kliima, kus talved on mõnevõrra vihmased ja suved kuivad. Riigi lõunaosas asuvate kõrbete puhul on suved väga kuumad ja talved pehmed. Osades lõunaosas, näiteks San Diegos, on poolkuiv/stippkliima.
K: Kui soe on California võrreldes teiste osariikidega?
V: Riikliku Ookeani- ja Atmosfääriameti (NOAA) 1981-2010. aasta keskmiste andmete kohaselt on California 13. kõige soojem osariik Ameerika Ühendriikides, kus aasta keskmine temperatuur on 58,4 °F (14,7 °C).
K: Kas Californias on mõni piirkond, mis on eriti kuum või külm?
V: Jah, Lõuna-Californias asuvad kõrbed kipuvad olema väga kuumad, samas kui mägedele lähemal asuvad piirkonnad võivad kõrgema asendi tõttu olla üsna külmad.
K: Kas enamikus California osades on üldiselt niiske või kuiv?
V: Enamus ranniku- ja Lõuna-California piirkondi on suhteliselt kuivad ja talvekuudel sajab veidi vihma. Põhjaosas võib aga aasta jooksul rohkem vihma sadada, kuna see on läheduses Vaiksest ookeanist tulevate ookeanivooludega.
K: Millist tüüpi kliima valitseb San Diegos?
V: San Diego kliima on poolkuiv/stippkliima, mis tähendab, et seal sajab vähe vihma, kuid temperatuurid on aastaringselt suhteliselt leebed.
K: Kas kõrgus mõjutab teatud piirkondades temperatuuri?
V: Jah, kõrgematel aladel on temperatuurid tavaliselt külmemad kui madalamatel aladel, kuna need asuvad kaugemal maapinnast, kus soojus koguneb kergemini.
Otsige