Cleveland-Lloydi dinosauruste karjäär (Utah) — jura-aegne fossiilide leiukoht

Avasta Cleveland-Lloydi dinosauruste karjäär (Utah) — üks maailma rikkaimaid jura-aegsete fossiilide leiukohti: üle 15 000 luu, riiklik mälestis.

Cleveland-Lloydi dinosauruste karjäär on tuntud selle poolest, et seal on kõige tihedamini leitud jura-aegseid dinosauruste kivistisi. Tegemist on paleontoloogilise leiukohaga Clevelandi lähedal Utahis. Karjäär asub Morrisoni formatsiooni nime all tuntud geoloogiliste kihtide osas.

Sellest jura aegsest kaevamiskohast on välja kaevatud üle 15 000 luu. Kaevamist ja uurimist ootavad veel tuhanded. Oktoobris 1965 nimetati see riiklikuks loodusmälestiseks.

Kõik need eri liikidesse kuuluvad luud on leitud lahtivõetuna ja segamini. Võib-olla on selline segatud kivistunud luude tugev kontsentratsioon tingitud "röövloomade lõksust". Teaduslikku konsensust ei ole veel saavutatud ja arutelud jätkuvad tänapäevani.

Asukoht ja geoloogiline taust

Cleveland-Lloydi karjäär asub Emery maakonnas Kesk-Utahis, linnast Cleveland mõne kilomeetri kaugusel. Leiukoht kuulub Morrisoni formatsiooni piiresse — see on laialt tuntud hilis-Jura setete kompleks, kust on leitud suure hulk põhjapoolkera dinosauruste ja teiste Maad asustanud organismide fossiile. Kivimid, millest luud on eemaldatud, on peamiselt muda- ja liivakivised kihid, mis viitavad siis valitsevatele maismaatingimustele ja aeg-ajalt esinenud veekogudele või soostumisele.

Vanus

Leiukoht kuulub hilis-Jura ajastusse — enamiku hinnangute järgi moodustasid need setted ja sinna kinni jäänud loomad maapinnal elades umbes umbes 155–150 miljonit aastat tagasi. See ajavahemik vastab Morrisoni formatsiooni üldisele vanusele.

Leiud ja nende tähendus

Karjäärist pärineb väga suur hulk lahtiseid luid ja osalisi skelette. Eriliseks muudab leiukoha see, et suur osa luudest kuulub lihatoidetele, eelkõige Allosaurus-tüüpi kiskjatele, kuid leitud on ka erinevate taimtoiduliste rühmade jäänuseid. Leiukogumi analüüs annab olulist teavet piirkonna ökosüsteemi, toiduahela ja liikide vahelistes suhete kohta hilis-Juras.

• Luustiku fragmentide hulgas on nii suuri luid (sababefrid, reieluud jms) kui ka väiksemaid fragmente ja hambajälgi.
• Luudel on tihti märgatavad närimis- ja hambajäljed, liikumise ja ilmastikutingimuste põhjustatud kulumise tunnused ning mõnikord ka osaline liikumise (reworking) tähendus.
• Paljud leiud on tänapäeval uurimiskogudes ja muuseumides eksponeeritud või talletatud konservatsiooni tarbeks.

Tõlgendused: miks nii palju luid ühes kohas?

Teadlased on pakkunud mitmeid hüpoteese, et seletada nii tihedat ja segamini olevate luude kontsentratsiooni. Peamised seletused on:

• "Röövloomade lõks" (predator trap) — idee järgi jäid haiged või uppunud taimtoidulised loomad kinni järsku tekkinud mooni või muda sisse, mis omakorda meelitas kohale kiskjaid; need kinni jäänud kiskjad jäid samuti hätta ja kokku tekkis kõrge kiskjate osakaal.
• Hulgimassiline suremus ehk kuivalõpp — drought või järve veevaesuse tõttu oleks loomad kogunenud vähese vee taha, kus nad hukkusid; osad luud võisid hiljem hoovatena kokku kuhjuda.
• Keskkonnamürgitus või hapnikupuudus — kohalikud keemilised või bioloogilised tingimused (nt toitainete kuhjumine, toksiinid või hapnikupuudus) võisid viia kiire suremuseni mõnel kohalikul ajaperioodil.
• Fluviatilised ja taphonoomilised protsessid — luud võisid olla veevoolude poolt kokku kantud ja segatud, moodustades hilisematest sündmustest tingitud komplekti.

Praeguseks pole ükski hüpotees täielikult tõestatud; eri tõlgendused võivad kehtida erinevate massmortaliteetide või perioodide puhul. Seetõttu jätkuvad taphonoomilised uuringud ja diskussioonid.

Uurimine ja ligipääs

Karjäär on olnud oluline väljakaevamiste paik paljude paleontoloogide jaoks ning väljakaevamised ja säilitustööd kestavad — suuri hulki luustikke ja fragmente on veel kaevamata või tuleb neid töödelda ja konserveerida. Tänapäeval kasutatakse uurimustes lisaks klassikalisele paleontoloogiale ka kaasaegseid meetodeid nagu mikrostruktuurianalüüs (histoloogia), isotopiuuringud ja CT-skanne, mis aitavad paremini mõista isendi vanust, toitumist ja surmaolukorda.

Leiukoht on avalikkusele ligipääsetav piiratud viisil: piirkonnas on külastuskeskus ja osa leide on eksponeeritud kohalikes muuseumides ning suuremad kogud on talletatud teadusmuuseumites. Cleveland-Lloydi karjäär kuulub looduskaitse ja teaduse huvide alla ning selle säilitamine on tähtis nii teadusele kui ka avalikkuse harimiseks.

Kui soovid rohkem teada

Kui huvitab sügavamalt, millised liigid täpsemalt sealt pärit on, millised tehnilised meetodid aitavad luude vanuseid ja suremise põhjuseid määrata või kus konkreetsed luud on eksponeeritud, võin lisada loetelu tuntumatest leidudest, uurivaid viiteid ja teavet külastuskeskuse lahtiolekuaegade kohta.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Cleveland-Lloydi dinosauruste karjäär?

K: Millises geoloogilises formatsioonis karjäär asub?

K: Kui palju luid on karjäärist välja kaevatud?

K: Kas kõik karjäärist leitud luud on samast liigist?

K: Miks on kivistunud luud karjääris leitud lahtiselt ja segamini?

K: Millal määrati Cleveland-Lloydi dinosauruste karjäär riiklikuks loodusmälestiseks?

K: Kas karjääris on veel luid, mis ootavad uurimist?

Otsing