Variska (Hertsingi) orogenees — paleosoikumi mäestike teke ja näited

Variska (Hertsingi) orogenees: paleosoikumi suurmäestike teke, põhjused ja näited — Appalache, Massif Central, Püreneed jt; devoni–karboni mäeehitus ja tänapäevane pärand.

Autor: Leandro Alegsa

Variskia orogenees (Hertsingi orogenees) on iidne mäe teke paleosoikumi lõpuajal. Selle põhjustas kontinentide kokkupõrge Euraamia (Laurussia) ja Gondwana vahel, mille tulemusel moodustati superkontinent Pangaea. Orogeneesi peaaktiivsus toimus peamiselt devoni ja karboniferi ajavahemikus (ligikaudu 420–300 miljonit aastat tagasi), tipnedes hiliskarboni paiku.

Meehanismid ja tunnusjooned

Variska orogeneesi ajal põrkusid suured maakillud (lisaks Laurussiale ja Gondwanale ka vahepealsed mikrokontinendid nagu Armorica ja Avalonia), mille tagajärjel tekkis tugev koore lühenemine ja paksenemine. Peamised protsessid olid:

  • kruusa- ja koorikuliikumised — voltimine ja thrust-kaldejärjestused (nappe),
  • metamorfism — piirkondlik kõrge temperatuur ja rõhk tekitasid metamorfseid kivimeid ning tugeva soojusvoo korral osalist sulamist (anateksit),
  • plutonism — maakoore sisse tungisid jahedamaskraadised ja keskmise kuni kõrge molekulaarse sisaldusega granitid ja batholiidid,
  • paisuvate ja langevate areaalide tekke tõttu kujunesid foreland-basseinid ja hiljem kivisütt viljeldavad karbonised setted.

Geograafilised näited ja jäädvustused

Variska orogeneesi tulemusi võib täna leida laialdaselt nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas. Algtekstis mainitud näited ja täiendavad selgitused:

  • Appalache — Põhja-Ameerikas on Variscan-iga paralleelne või seotud orogeneetiline etapp (Alleghanian/Acadian sündmused), mille tulemusena tekkisid kõrgemad ja vanemad mäestikud.
  • Massif Central Prantsusmaal. — ühtlasi on regioonis palju Variscan-põhiseid metamorfsed ja magmatestruktuure.
  • Püreneed ja muud Lääne-Euroopa üksused — kuigi Püreneed on enamikus hilisema Alpi orogenee mõjutusega, on nende aluspõhi laialdaselt Variscan.
  • Sardiinia, Reini mäestik, Anti-Atlas Marokos — kõik need kandjad sisaldavad Variscan vanuseid metamorfseid ja magmatilisi kivimeid.

Tuleb märkida, et idapoolsetes Aasia mäestikes (näiteks Uuralid, Uuralid, Pamiir, Tian Shan) esinevad mitmed eri vanuses ja eri tekkemehhanismiga orogeneetilised sündmused. Mõned neist kattuvad ajaliselt Variscan-iga, kuid paljud on osa eraldi orogeneetilistest protsessidest (nt Uuralite peamine aktiveerumine on seotud Uuralia orogeneesiga), seega ei ole kõiki idamaisi mäestikke otse Variska orogeneesi tagajärjeks mõistlik pidada.

Pärastmõjud ja hilisem geoloogiline areng

Variska orogeneesi järgsed sajandmiljonid aastad muutsid moodustisi edasi: Mesozoikumis lõhestas Atlandi ookeani avanemine Pangea ja tekitas uued laamade seaded — nii sattusid variskilised mäejuured ja kihtstruktuurid tänapäeval üksteisest kaugetele plaatidele. Paljud kõrgemad tänapäevased mäeahelikud on aga nooremate orogeneetiliste episoodide, eelkõige Alpi orogeneesi, käigus üles tõstetud või ümberkujundatud.

Miks Variska orogenees on oluline

  • See kirjeldab üht maailma suurimat varajast mandrite kokkukleepumist ja aitab mõista Pangea teket.
  • Variskilised kivimid annavad teavet koore evolutsiooni, metamorfismi ja magmatismi kohta ning sisaldavad olulisi maavarasid (nt metallimaardlad, savi-, plaat- ja mõnes kohas ka kivisüsi karboniferi basseinides).
  • Variska aluspõhja uurimine aitab rekonstrueerida paleogeograafilisi ja tektonilisi arenguid, millel on tähtsus nii teadusuuringutes kui ka maavarade otsingutel.

Kokkuvõtlikult: Variskia orogenees oli ulatuslik ja kompleksne mäeehitusperiood devoni–karboni lõpul, mille tulemusena tekkisid laialdased volt- ja plutonilise iseloomuga struktuurid Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Need struktuurid on hilisemate tektooniliste sündmuste ja erosiooni toimel osa ulatuslikult muudetud, kuid annavad tänapäeval olulise akna meie planeedi varajasse geoloogiasse.

Variski orogeeniaga sarnase vanusega orogeenid (varjutatud).Zoom
Variski orogeeniaga sarnase vanusega orogeenid (varjutatud).

Küsimused ja vastused

K: Mis on varismaatiline orogenism?


V: Variskia orogenees (tuntud ka kui Hertsingi orogenees) oli iidne mäestiku kujunemise sündmus paleosoikumi lõpul, mille põhjustas mandri kokkupõrge Euramerica (Laurussia) ja Gondwana vahel, mille tulemusena moodustati superkontinent Pangaea.

Küsimus: Millised on näited Variskani orogeeniast tekkinud vormidest?


V: Variskani orogeneesi käigus tekkinud vormide hulka kuuluvad näiteks Appalache Põhja-Ameerikas, Massif Central Prantsusmaal, Püreneed, Sardiinia, Reini mäestik, Anti-Atlas Marokos, Uuralid, Pamiiri ja Tian Shani mäestik.

Küsimus: Millal toimus see mäestiku kujunemine?


V: See geoloogiline mägede moodustumise sündmus toimus peamiselt devoni ja karboniperioodil.

K: Kuidas Pangea hiljem jagunes?


V: Hiljem, mesosoikumi ajal, jagunes Pangea Atlandi ookeani avanemise tõttu.

K: Mis juhtus kõigi nende tohutute mäestikuvöönditega pärast nende eraldumist?


V: Pärast seda, kui nad Pangea jagunemise tõttu üksteisest eraldusid, sattusid need hiiglaslikud mäestikuvööndid tänapäevasel maakera kaugele üksteisest.

K: Kas sellele järgnes veel üks mägede tekkimise episood?


V: Jah - sellele episoodile järgnes veel üks mäeehituse episood, mida tuntakse kui Alpide orogeneesi, mis lõi praegusel Maal kõrgemad mäeahelikud.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3