Alpi orogenees
Alpi orogenees (mõnikord ka Alpide orogenees) on mäestikualade teke Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Lääne-Aasias. See mägede kujunemise etapp algas hilisemal mesosoikumis. See toimus, kui kaks suurt mandrit, Aafrika ja India (pluss väiksemad plaadid), liikusid põhja ja põrkasid kokku Euraasiaga. See toimus mesosoikumi lõpus ja jätkub aeglaselt tänapäeval.
Nii et see aeglane kokkupõrge surus Euraasia plaadid kokku ja põhjustas mägede tekkimise lääneservast kaugele Aasiasse. Need on Alpide vööndi mäeahelikud. Nende hulka kuuluvad (läänest itta) Atlas, Rif, Baetic Cordillera, Kantaabria mäed, Püreneed, Alpid, Apenniinid, Dinari-Alpid, Helleniidid, Karpaadid, Balkani mäed, Taurus, Armeenia kõrgustik, Kaukaasia, Alborz, Zagros, Hindu Kush, Pamiir, Karakoram ja Himaalaja.
Alpi orogenees tõi kaasa ka kaugemad ja väiksemad geoloogilised jooned, nagu näiteks kriidikünkad Lõuna-Inglismaal ja Põhja-Prantsusmaal (Weald-Artois' antikliin). Selle jäänused on näha Lõuna-Inglismaa North ja South Downs'i kriidiharjadel. Selle mõju on nähtav Wight'i saarel, kus kriidikiht ja selle kohal olevad eotseeni kihid on peaaegu vertikaalselt volditud, nagu Alum Bay ja Whitecliff Bay juures ning Dorseti rannikul Lulworth Cove'i lähedal.
Alpi orogenees oli viimane kolmest suurest orogeneesi faasist Euroopas, mis moodustas selle geoloogia. Kaledoonia orogenees, mis moodustas Vana Punase Liivakivi mandriosa, oli esimene. Teine oli Variskia orogenees. See oli siis, kui Pangaea moodustas Gondwana ja Vana Punase Liivakivi kontinent põrkusid kokku kesk- ja hilispaleosoikumis.
Lõuna-Euroopa ja Lähis-Ida tektooniline kaart, millel on näidatud Alpide läänepoolse mäestikuvööndi tektoonilised struktuurid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Alpide orogenism?
V: Alpi orogenees (mõnikord ka Alpide orogenees) on mäeahelike teke Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Lääne-Aasias. See mägede moodustumise etapp algas hilisemal mesosoikumis, kui kaks suurt mandrit, Aafrika ja India (pluss üks väiksem plaat), liikusid põhja ja põrkasid kokku Euraasiaga. See kokkupõrge põhjustas mäestiku kujunemise lääneservast kaugele Aasiasse, moodustades nn Alpide vööndi.
K: Millal see algas?
V: Alpide orogenees algas hilisemal mesosoikumis.
K: Kas see toimub tänapäevalgi?
V: Jah, see aeglane kokkupõrge kontinentide vahel jätkub tänapäevalgi.
K: Millised on mõned mäestikualad, mis selle protsessi käigus tekkisid?
V: Mõned selle protsessi käigus tekkinud mäestikud on (läänest itta) Atlas, Rif, Baetia kordillera, Kantaabria mäestik, Püreneed, Alpid, Apenniinide mäestik, Dinari-Alpid, Helleniidid, Karpaadid, Balkani mäestik Taurus Armeenia mägismaa Kaukaasia Alborz Zagros Hindu Kush Pamir Karakoram ja Himaalaja.
K: Kas on veel mingeid geoloogilisi jooni, mis on tekkinud selle protsessi käigus?
V: Jah, on ka teisi kaugemaid ja väiksemaid geoloogilisi kujundeid, näiteks kriidikünkad Lõuna-Inglismaal ja Põhja-Prantsusmaal (Weald-Artois' antikliin), samuti North Downsi ja South Downsi kriidiharjad Lõuna-Inglismaal, mida võib näha Wighti saarel sellistes kohtades nagu Alum Bay ja Whitecliff Bay või Dorseti rannikul Lulworth Cove'i lähedal.
Küsimus: Millised teised orogeneesi põhifaasid toimusid enne Alpine Orogeny?
V: Enne Alpine Orogeny toimus Caledonian Orogeny, mis moodustas Vana Punase Liivakivi mandri, millele järgnes Variscan Orogeny, kui Gondwana ja Vana Punase Liivakivi mandri kokkupõrge tekkis kesk- ja hilispaleosoikumi ajal.
