Riebeckiit (kroküdoliit/sinine asbest): omadused ja terviseriskid

Riebeckiit (sinine asbest) – põhjalik ülevaade omadustest, kasutusajaloost ja tõsistest terviseriskidest; vähiriskid ja ohutusnõuanded kodu ning töökoha kaitseks.

Riebeckiit on silikaatmineraal. Seda leidub looduses nii kiulisel kui ka tahkel kujul. Kiudne vorm, mida nimetatakse siniseks asbestiks või kroküdoliitasbestiks, on üks kuuest asbestitüübist. Paljud eksperdid peavad seda kõige ohtlikumaks asbestitüübiks. See võib põhjustada vähki ja asbestoosi. Varem kasutati seda filtrimaterjalina Kent kaubamärgi sigarettides. Võrreldes valge asbestiga esineb seda ehituses harva, kuid mõnikord leidub seda tihendites, tsemendis, seinaplaatides, köites ja paljudes muudes toodetes. Ohtlikkuse tõttu ei kaevandata sinist asbesti enam kaubanduslikult.

Mis on riebeckiit (kroküdoliit)?

Riebeckiit on raua- ja naatriumisisaldusega silikaatmineraal, mis võib looduses esineda nii tiheda, tahke massina kui ka väga peente kiududena. Kiudne vorm on värvuselt tavaliselt sinakashall kuni sinine ja on väga õhuke ning tugev — need kiud võivad püsida õhus pika aja ja sattuda kergesti kopsudesse.

Omandatavad omadused

• Värvus ja struktuur: tavaliselt sinakas või sinakashall, kiuline (friable) või tihe vorm.
• Füüsikalised omadused: väga peened, teravad ja vastupidavad kiud, kõrge soojus- ja keemiline vastupidavus.
• Keemiline koostis: naatriumi- ja rauasisaldusega silikaat (riebeckiit kuulub amfiboolide hulka).
• Levikuomadus: õhku sattudes võivad kiud püsida pikalt ja kanduda kergelt, mis suurendab ekspositsiooni riski.

Terviseriskid

Sinine asbest (kroküdoliit) on tunnistatud väga ohtlikuks. Olulised terviseriskid:

• Mesotelioom: pleura- või peritoneaalmeseeliumi pahaloomuline kasvaja, tugevalt seotud asbesti kiududega.
• Kopsuvähk: asbesti‑eksponeeritus suurendab kopsuvähi riski, eriti suitsetajatel risk veelgi tõuseb.
• Asbestoos: krooniline kopsuhaigus, mille puhul kopsukude armistub ja hingamisfunktsioon halveneb.
• Muud pleura muutused: pleura paksenemine, pleura plaatjad ja vedelik kogunemine rindkeresse.

Asbestikiudude tekitatud haigustel on pikad latentsusajad — sümptomid võivad ilmuda alles 20–40 aastat pärast kokkupuudet. Praegu peetakse olemasolevat kokkupuudet ohtlikuks: puudub tõendatud ohutu kokkupuute tase.

Kuidas inimene asbestiga kokku puutub?

• Hingamisteede kaudu — kõige tavalisem: sissehingamisel satuvad kiud õhuteedesse ja kopsukoesse.
• Remonditööd ja lammutustööd — vana materjali purustamisel või lihvimisel eraldub kiude.
• Elu- või töökeskkondades, kus on kasutatud asbestimaterjale (isolatsioon, tihendid, kattematerjalid, teatud tööstustehnoloogiad).

Kuidas ära tunda ja testida

• Asbesti ei saa silmaga kindlalt tuvastada — vajalik on laboratoorne analüüs (nt optiline mikroskoop või transmisioonielektronmikroskoop).
• Kui kahtlustate materjalis asbesti, ärge puurige, lõigake ega pühkige seda kuivalt — see võib kiude õhku eraldada.
• Tellige sertifitseeritud asbestianalüüs laborist või pöörduge asjatundja poole.

Mis teha, kui leiate võimalikult asbestimaterjali

• Ärge puutuge sellega — ärge sõtkuge, torgake, puurige ega pühkige.
• Piirake ligipääsu piirkonnale ja hoidke lapsed ning lemmikloomad eemal.
• Vältige tolmu tekkimist — sulgege uksed, aknad ja vajadusel katke ala kilega.
• Helistage kohalikule asbestieksperdile või ehitus- ja keskkonnaametitele juhiste saamiseks.

Eemaldamine ja ohutu käitlemine

Asbestiga töötamine peab toimuma vastavalt kehtivatele regulatsioonidele ja parimatele töökeskkonna nõuetele. Tavalised põhimõtted:

• Eemaldustööd teeb väljaõppinud ja litsentseeritud asbestitööde meeskond.
• Kasutatakse märgmeetodeid asbestikiudude leviku vähendamiseks ning spetsiaalset isikukaitsevarustust (hingamisteede kaitse, ülikonnad, kinnised jalanõud).
• Tolmu imemiseks kasutatakse HEPA-filtriga seadmeid; tolmu pühkimiseks ei tohi kasutada tavalist tolmuimejat.
• Asbestijäätmed pakitakse nõuetekohaselt ja viivad spetsiaalselt loa alusel ettenähtud kõrvaldamiskohtadesse.

Diagnostika ja ravi

Kui on tõenäoline varasem kokkupuude, pöörduge arsti poole. Diagnoos võib hõlmata:

• kliinilist läbivaatust ja tööajalugu,
• rindkere röntgen- ja kõrgresolutsiooniga CT‑uuringut,
• kopsufunktsiooni teste,
• vajadusel biopsiat ja histoloogilist analüüsi.

Ravi sõltub diagnoosist — asbestoosi puhul keskendutakse sümptomite leevendamisele ja hingamisfunktsiooni toetamisele; pahaloomuliste kasvajate puhul on ravi onkoloogiline (operatsioon, keemia- ja kiiritusravi). Ennetus ja kokkupuute lõppemine on väga tähtsad.

Seadusandlus ja soovitused

Paljudes riikides on sinise asbesti kaevandamine ja kasutamine keelatud või rangelt piiratud. Korteris või majas asuva võimaliku asbesti korral tutvu kohalike eeskirjadega ja kasuta sertifitseeritud spetsialiste kontrolliks ning eemaldustöödeks. Kui elate riigis, kus on asbestiregistrid või nõustamisteenused, kasuta neid.

Kokkuvõte

Riebeckiit ehk kroküdoliit on ohtlik asbestitüüp — õhukesed sinakashallid kiud võivad kopsudesse sattudes põhjustada tõsiseid haigusi, sealhulgas mesotelioomi ja kopsuvähki. Kui kahtlustate asbesti olemasolu, ärge riskige ise eemaldamisega: piirake ligipääsu ja pöörduge sertifitseeritud ekspertide poole. Ennetus, õige testimine ja nõuetekohane jäätmekäitlus on olulised ohutuse tagamiseks.

Otsing