Sahara pumba teooria
Sahara pumba teooria püüab seletada, kuidas taimed ja loomad liikusid Aafrikast Lähis-Itta ja seejärel Euroopasse ja Aasiasse.
Tollal oli Aafrika vihmasem kui praegu, Sahara oli niiskem, suuremate järvede ja rohkemate jõgedega.
Aafrika vihmaperioodid on seotud "märja Sahara" faasiga, mille ajal on suuremad järved ja rohkem jõgesid. See põhjustab muutusi piirkonnas esinevate loomade tüübis.
Sõltumata suurema Sahara põuast, peatati ränne mööda jõekoridori, kui 1,8-0,8 miljonit aastat tagasi toimunud kõrbepausi ajal lakkas Niiluse voolamine täielikult ja võib-olla voolas ta Nubia tõusu tõttu teistel perioodidel ainult ajutiselt.
Niiske Sahara perioodidel muutub Sahara ja Araabia savanniks ning Aafrika taimestik ja loomastik muutub tavaliseks. Järgmise kuiva perioodi ajal muutub Sahara taas kõrbeks, mis on tavaliselt tingitud Lääne-Aafrika monsuuni taandumisest lõuna poole. Aurumine ületab sademete hulga, järvede, näiteks Tšaadi järve veetase langeb ja jõed muutuvad kuivaks.
Varem laialt levinud taimestik ja loomastik taandub põhja poole Atlase mägedesse, lõuna poole Lääne-Aafrikasse või ida poole Niiluse orgu ja sealt edasi kas kagusse Etioopia kõrgustikule ja Keeniasse või loodesse üle Siinai ookeani Aasiasse. See eraldab mõnede liikide populatsioonid erineva kliimaga aladel, sundides neid kohanema, mis võib põhjustada liikide jagunemist (liikide jagunemist).
Sahara pumba abil on dateeritud neli inimeste väljarände lainet Aafrikast, nimelt:
Kunstifoto, millel on kujutatud loomi, mis olid Saharas tavalised, kui see oli märg. Foto leiti Tassili keskosas Saharas asuvast Tassili linnast.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Sahara pumba teooria?
V: Sahara pumba teooria on katse seletada, kuidas taimed ja loomad liikusid Aafrikast Lähis-Itta, Euroopasse ja Aasiasse. Selle kohaselt oli Aafrikas niiskematel perioodidel võimalik ränne mööda jõekoridore, kuna piirkonnas olid olemas suuremad järved ja jõed.
K: Mis põhjustas muutused piirkonnas leiduvate loomade tüübis?
V: Muutused piirkonnas leitud loomaliikides olid tingitud Aafrika vihmaperioodidest, mis olid seotud "märja Sahara" faasiga, mis võimaldas suuremate järvede ja jõgede olemasolu.
K: Millal peatus ränne mööda jõekoridore?
V: Ränne mööda jõekoridore peatus, kui 1,8-0,8 miljonit aastat tagasi toimunud kõrbefaasi ajal lakkas Niiluse voolamine täielikult ja voolas tõenäoliselt ainult ajutiselt Nubia tõusu tõttu.
K: Kuidas seletab see teooria inimeste väljarännet Aafrikast?
V: See teooria seletab inimeste väljarännet Aafrikast sellega, et märja Sahara niiskemate perioodide ajal muutuvad taimestik ja loomastik levinuks, samas kui kuivemate perioodide ajal taanduvad nad põhja või ida poole, erinevatesse kliimatingimustesse, mis sunnib neid kohanema ja annab võimaluse, et see põhjustab liigirikkuse (liikide jagunemise).
K: Mitu inimväljarändamise lainet on see teooria seni kasutanud?
V: Seda teooriat on kasutatud nelja Aafrikast väljarändamise laine dateerimiseks.
K: Mis juhtub, kui aurustumine ületab sademete hulka?
V: Kui aurustumine ületab sademete hulka, langeb veetase Tšaadi järves ja jõed muutuvad kuivaks.
