{{}Austraalia ökosoon

Australaasia vöönd on ökoloogiline piirkond, mis sobib geograafilise piirkonnaga Australaasia. See tähendab Austraaliat, Uus-Guineat ja naabersaari. Põhjapiiriks on Wallace'i joon.

Ökoala hõlmab Austraaliat, Uus-Guinea saart (sealhulgas Paapua Uus-Guinea ja Indoneesia Paapua provintsi).

Väiksemad saared hõlmavad Indoneesia saarestiku idaosa, sealhulgas Sulawesi saar, Molukki saared (Indoneesia Maluku ja Põhja-Maluku provintsid) ning Lomboki, Sumbawa, Sumba, Floresi ja Timori saared, mida sageli nimetatakse Väiksemateks Sundadeks.

Austraalia-Aasia ökotsooni kuuluvad ka mitmed Vaikse ookeani saarerühmad, sealhulgas Bismarcki saarestik, Vanuatu, Saalomoni saared ja Uus-Kaledoonia. Uus-Meremaa ja seda ümbritsevad saared moodustavad Austraalia-Aasia ökosoonist eristuva alampiirkonna. Ülejäänud Indoneesia on osa Indomaalia ökosoonist.

Austraalia-Aasia mandrilaat oli kunagi Gondwana superkontinendi osana seotud Antarktikaga. Selle taimestiku ja loomastiku eripära tuleneb selle pikast eraldatusest ülejäänud maailmast. Peale mõnede lindude ja kuni hiljutiste inimtekkeliste sissetungideni oli kohalik elustik sissetungidest puutumata. Ökoalal on ainult kaks elusat ühejalgset ja seal ei ole ühtegi kohalikku euteri imetajat.

Peaaegu kõik selle kohalikud imetajad (välja arvatud kaks ühepaikset) on mardikalised. Austraalia platsentaalloomade vaieldamatud jäänused pärinevad miotseenist, kui Austraalia liikus Indoneesiale lähemale. Pärast 15 miljonit aastat tagasi (mya) ilmusid fossiilidesse nahkhiired, pärast 5-10 mya närilised ja 1 mya saabusid rotid. See teave põhineb fossiilsetel andmetel. Mitu tuhat aastat tagasi tõi inimene dingo ja 200 aastat tagasi veel palju teisi liike. See teave kehtib Austraalia kohta. Uus-Meremaa ja Vaikse ookeani saarte loomastik näitab teistsugust mustrit. Sinna ei jõudnud enamasti indomalaia ökosoonist pärit ränded.

Alfred Russell Wallace leidis eraldusjoone Austraalia-Ökoala ja ülejäänud maailma vahel. See kulgeb Lomboki (Austraalias) ja Bali (Indomaalia) saarte vahel.

WWF-i andmetel on Austraalia Ökoala

Wallace'i joon piiritleb Austraalia ja Kagu-Aasia loomastiku. Tõenäoline maismaa ulatus viimase jääaja maksimumi ajal, kui merepind oli tänasest rohkem kui 110 m madalam, on näidatud halli värviga. Pange tähele, et Bali ja Lomboki saarte vahelise Lomboki väina sügav vesi moodustas veepiiri isegi siis, kui madalam meretase ühendas nüüdseks eraldatud saared ja maismaamassiivid mõlemal pool.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on Austraalia tsoon?

V: Austraalia-Aasia vöönd on ökoloogiline piirkond, mis sobib geograafilise piirkonnaga Austraalias, mis hõlmab Austraaliat, Uus-Guineat ja naabersaari.

K: Millised väiksemad saared kuuluvad sellesse ökovööndisse?

V: Sellesse ökotsooni kuuluvad väiksemad saared on Indoneesia saarestiku idaosa, sealhulgas Sulawesi, Molukki saared (Maluku ja Põhja-Maluku), Lombok, Sumbawa, Sumba, Flores ja Timor.

K: Millised teised Vaikse ookeani saarerühmad kuuluvad sellesse ökosoonesse?

V: Teised Vaikse ookeani saarterühmad, mis kuuluvad sellesse ökotsooni, on Bismarcki saarestik, Vanuatu, Saalomoni saared ja Uus-Kaledoonia.

K: Kuidas eraldus Austraalia Gondwana superkontinendi osana Antarktikast?

V: Austraalia eraldus Antarktikast kui Gondwana superkontinendi osast miljonite aastate jooksul toimunud mandrite triivimise tõttu.

K: Milliseid kohalikke imetajad on Austraalias ökosoonis?

V: Austraaliasia ökosoonis elab kaks ühepaikset ja ei ole ühtegi kohalikku euteri imetajat; peaaegu kõik selle kohalikud imetajad (välja arvatud kaks ühepaikset) on matsupiaalsed.

K: Millal ilmusid Austraalia fossiilides esmakordselt platsentaarseid imetajad?

V: Platsentaalloomad ilmusid Austraalia fossiilides esmakordselt umbes 15 miljonit aastat tagasi (mya).

K: Kus asub Alfred Russell Wallace'i poolt tõmmatud eraldusjoon Indomaalia ja Austraalia ekstsoonide vahel? V: Alfred Russell Wallace'i järgi kulgeb Indomalaia ja Austraaliasia ökosoonide vaheline eraldusjoon Lomboki (Austraaliasia) ja Bali (Indomalaia) vahel.