Riikkond
Ökoala või biogeograafiline piirkond on Maa pinna suurim biogeograafiline jaotus.
Need jaotused põhinevad taimede ja loomade ajaloolisel ja evolutsioonilisel levikul. Ökosoonid kujutavad endast suuri maa-alasid, kus taimed ja loomad arenesid pika aja jooksul suhteliselt isoleeritult ning on üksteisest eraldatud geoloogiliste omadustega, nagu ookeanid, laiad kõrbed või kõrged mäeahelikud, mis moodustasid takistusi taimede ja loomade rändele. Ökosoonid vastavad botaanika floristilistele kuningriikidele või imetajate zooloogia zoogeograafilistele piirkondadele.
Ökoalasid iseloomustab nende taimede ja loomade evolutsiooniline ajalugu. Seega erinevad nad biotoomidest, mida nimetatakse ka peamisteks elupaigatüüpideks, mis on maapinna jaotused eluvormide või taimede ja loomade kohanemise alusel kliima-, pinnase- ja muude tingimustega. Biomeid iseloomustab sarnane kliimaksitaimestik, sõltumata konkreetsete taimede ja loomade evolutsioonilisest põlvkonnast. Iga ökosoon võib hõlmata mitmeid erinevaid biomeid. Näiteks Kesk-Ameerika troopiline mets võib oma taimestikutüübilt sarnaneda Uus-Guineas asuva metsaga, kuid neid metsi asustavad väga erineva evolutsioonilise ajalooga taimed ja loomad.
Taimede ja loomade leviku mudelid maailma ökovööndites on kujunenud plaattetektoonika protsessi tulemusena, mis on geoloogilise ajaloo jooksul maailma maismaamassiive ümber jaotanud.
Ökoala mõiste, nagu seda siin kasutatakse, on üsna hiljutine areng, ja teised asutused kasutavad sama tähendusega ka teisi mõisteid, sealhulgas kuningriik, kuningriigi ja piirkonna mõisteid. J. Schultz kasutab terminit "ökosoon" oma biomeenide liigitussüsteemi kohta.
Biogeograafilised valdkonnad
Miklos Udvardy pakkus 1975. aastal välja 203 biogeograafilise provintsi süsteemi, mis rühmitati kaheksaks biogeograafiliseks piirkonnaks (afrotroopiline, antarktiline, austraalia, indomaalia, lähiarktiline, neotroopiline, ookeaniline ja paleaarktiline). Udvardy eesmärk oli luua integreeritud ökoloogiline maade liigitussüsteem, mida saaks kasutada looduskaitse eesmärkidel.
WWF ökovööndid
WWFi ökovööndid põhinevad suures osas Pielou (1979) ja Udvardy (1975) biogeograafilistel aladel. Maailma Looduse Fondi (WWF) poolt kokku kutsutud bioloogide töörühm töötas välja kaheksa biogeograafilise piirkonna (ökovööndi) süsteemi, mis on osa maailma üle 800 maismaa ökoregiooni piiritlemisest.
- Nearctic 22,9 miljonit km² (sealhulgas suurem osa Põhja-Ameerikast).
- Palearktika 54,1 miljonit km² (sealhulgas suurem osa Euraasiast ja Põhja-Aafrikast).
- Afrotroopia 22,1 miljonit km² (sh Sahara-tagune Aafrika)
- Indomaalia 7,5 miljonit km² (sealhulgas Lõuna-Aasia subkontinent ja Kagu-Aasia).
- Austraalias 7,7 miljonit km² (sealhulgas Austraalia, Uus-Guinea ja naabersaared). Selle vööndi põhjapiir on tuntud kui Wallace'i joon.
- Neotroopiline 19,0 miljonit km² (sealhulgas Lõuna-Ameerika ja Kariibi mere piirkond).
- Okeaania 1,0 miljonit km² (sealhulgas Polüneesia, Fidži ja Mikroneesia).
- Antarktika 0,3 miljonit km² (sealhulgas Antarktika).
WWFi skeem on üldjoontes sarnane Udvardy süsteemiga, peamine erinevus seisneb selles, et Austraalia ökotsoon on piiritletud võrreldes Antarktika, Ookeani ja Indomaalia ökotsoonidega. WWFi süsteemis hõlmab Austraalia-Aasia ökotsoon Austraaliat, Tasmaaniat, Wallacea saari, Uus-Guineat, Ida-Melanesi saari, Uus-Kaledooniat ja Uus-Meremaad. Udvardy Austraalia piirkond hõlmab ainult Austraaliat ja Tasmaaniat; ta paigutab Wallacea Indomaalia piirkonda, Uus-Guinea, Uus-Kaledoonia ja Ida-Melanesia ookeani piirkonda ning Uus-Meremaa Antarktika piirkonda.
Maailma kaheksast ökovööndist kuue ökovööndi kaart Nearctic Palearctic Afrotropic Indomalaya Australasia Neotropic Okeaania ja Antarktika ökovööndid ei ole näidatud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ökotsoon?
V: Ökoala, mida nimetatakse ka biogeograafiliseks piirkonnaks, on Maa pinna kõige ulatuslikum jaotus, mis põhineb taimede ja loomade ajaloolisel ja evolutsioonilisel levikul.
K: Mille poolest erinevad ökosoonid biomeenidest?
V: Ökosoonid erinevad biomeenidest, mis on Maa pinna jaotused, mis põhinevad eluvormidel või kohanemisel kliima-, pinnase- ja muude tingimustega. Biomeid iseloomustab sarnane taimestiku kliimaks, sõltumata konkreetsete taimede ja loomade evolutsioonilisest põlvkonnast.
K: Millised tegurid mõjutavad ökosoonide mustreid?
V: Maailma ökosoonide taimede ja loomade levikumustrid on kujunenud plaattetektoonika tõttu, mis on geoloogilise ajaloo jooksul maamassiive ümber jaotanud.
K: Kuidas kasutab J. Schultz mõistet "ökotsoon"?
V: J. Schultz kasutab mõistet "ökosoon" oma biotoomide liigitussüsteemi kohta.
K: Millised tõkked võivad eraldada üht ökosooni teisest?
V: Ökosoone võivad üksteisest eraldada geoloogilised omadused, nagu ookeanid, laiad kõrbed või kõrged mäeahelikud, mis moodustasid tõkkeid taimede ja loomade rändele.
K: Kas kõik taimed ja loomad on ühe ökotsooni piires evolutsiooniliselt seotud?
V: Ei, kuigi iga ökosoon võib sisaldada mitmeid erinevaid biomeene, mille taimestik on sarnane, võivad neid asustada väga erineva evolutsioonilise ajalooga taimed ja loomad.
K: Kas biogeograafiliste piirkondade kohta kasutatakse ka teisi mõisteid?
V: Jah, teised asutused kasutavad teisi mõisteid, sealhulgas kuningriik, kuningriigi ja piirkonna mõisteid, millel on sama tähendus kui ökosoonil või biogeograafilisel alal.
